← Eesti

3-14-52416/72

Obsah (4)§ 11§ 40§ 58§ 53

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 58 kohaselt alust vaidlustatud aktide õigusvastaseks tunnistamiseks või tühistamiseks. Kohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2548 eurot ja 2 senti.

  1. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebuse
  3. detsembri
  4. a otsusega rahuldamata, nõustudes halduskohtu põhjendustega. Laadimissild ei asu väljaspool detailplaneeringus kindlaks määratud ehitusala. Detailplaneeringu üldistusaste on kõrge ja selle eesmärgiks ei olnud määrata tootmishoone mõõte ja paigutust. Hoonealuse pinna suurendamisega laadimisplatvormi võrra ei ületatud kinnistule detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigust. Detailplaneeringuga pole vastuolus ka tõstvärava ja laadimisala ehitus. Ehitusluba ei reguleeri Kodara 7 kinnistule Kodara tänavalt juurdepääsu rajamist. Peale- ja mahasõit on rajatud vastustaja ja kolmanda isiku vahelise lepingu alusel, mida ei ole praeguses asjas vaidlustatud. Detailplaneeringu kehtestamisest alates on arvestatud võimalusega rajada tootmishoonele juurdepääs Kodara tänavalt (detailplaneeringu seletuskirja „Liikluskorralduse“ osa,
  5. a projekteerimistingimuste p 5 ja
  6. a ehitusprojekti p 2). Väited ventilatsioonisüsteemist lähtuvate häiringute kohta ei puutu asjasse, kuna seda ei rajatud vaidlustatud ehitusloa alusel. Ei ole tõendatud, et ehitusloa andmise tagajärjel ületaks müra tase kaebajate kinnistul norme. Arvestades seda, et kaebajate kinnistu läheduses paikneb ka teisi tööstusettevõtteid ja sõiduteid, ei ole tõendatud, et Kodara 7 tootmishoonest lähtuva müra tase ületaks kaebajate kinnistul 40 dB. Kohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1152 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  7. Kaebajad esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Detailplaneeringus on määratud Kodara 7 kinnistu ehitusalad ja 3

(9)3-14-52416 kohustuslik ehitusjoon. Laadimissild on väljaspool detailplaneeringuga ette nähtud piire. Vastustaja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe ja ehitusluba on vastuolus detailplaneeringus määratud liikluskorraldusega, mis peaks tagama Kodara tänava elanikele turvalise liikluskeskkonna. Ringkonnakohtu seisukoht, et ehitusluba ei reguleeri Kodara 7 kinnistule Kodara tänavalt juurdepääsu rajamist, on ekslik. Kohtud ei ole välja selgitanud, millisel õiguslikul alusel paigaldati tootmishoonele ventilatsioonisüsteemid. Terviseametilt tellitud tööstusmüra mõõtmise aruande kohaselt ületab tootmisprotsessist lähtuv müra kaebajate kinnistul detailplaneeringuga määratud müra piirtaset.
  1. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Ehitus- ja kasutusloa menetlus ei hõlmanud peale- ja mahasõidu rajamist ega ventilatsioonisüsteemi ehitust. Kohtud on õigesti leidnud, et ehitusluba pole detailplaneeringuga vastuolus. Ukseava rajamine tootmishoone tagaküljele võimaldas tootmistegevust hoones ohutumalt korraldada. Kohtud on õigesti hinnanud ka mürataseme nõuetelevastavust. Kaebajad elavad tootmispiirkonnas. Mistahes ebasoodne muutus keskkonnas ei tähenda, et rikutaks nende õigust elada tervise- ja heaoluvajadustele vastavas keskkonnas. Linnaruumi kujundamise kokkulepped sõlmitakse planeeringuga, millest tulenevad õigused ka teistele isikutele peale kaebajate. Vastustajal pole õigust piirata detailplaneeringuga kooskõlas olevat ettevõtlust. Detailplaneeringust tuleneb nõue, et elamute sanitaarkaitsetsoonis tuleb arendada müravaba tootmist. Tooret tarnitakse paar korda nädalas ja see tõstetakse hoonesse võimalikult vähe müra tegeva elektritõstukiga. Kodara tänava elanike kaitseks on vastustaja Liblika tänava rekonstrueerimisega juhtinud liiklust Kodara tänavalt eemale. Kaebajate menetlusse kaasamata jätmine ei tähenda, et poleks kaalutud, millist mõju ehitustegevus neile avaldab.
  2. Kolmas isik esitas vastuse, milles palus samuti kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Detailplaneeringuga on tootmise abitegevus määratud Kodara tänava äärsele alale. Ehitusloaga on rajatud tõstvärav ja laadimisplats tootmise abitegevuse (materjali ladustamise ja laadimise) tarbeks. Detailplaneeringu liiklusskeemist tuleneb, et Kodara tänavalt on ette nähtud juurdepääs tootmishoonele. Juurdepääsutee (peale- ja mahasõit) rajati vastustaja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppe alusel, mida kaebajad ei ole vaidlustanud. Ka ventilatsioonisüsteemi ei rajatud vaidlustatud ehitusloa alusel. Kaebajad tõlgendavad detailplaneeringu nõudeid valesti. Planeeringus peetakse silmas tootmishoone sees toimuva tegevusega põhjustatavat müra. Teiste planeeringualal olevate müraallikate kohta pole planeeringus nõudeid seatud ning lähtuda tuleb müra normtaseme määrusest. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi, mis õigustaks kasutusloa tühistamist.
  3. Kaebajad esitasid täiendava seisukoha, milles selgitasid, et Kodara tänava elukeskkond hävitatakse järk-järgult piirkonda tööstuse toomisega. Kehtiv detailplaneering pakub kaebajatele minimaalset kaitset, kuid sellestki üritatakse mööda hiilida. Planeeringukohane teedevõrk on välja ehitamata. Mööda Kodara tänavat kulgeb tihe liiklus ka teiste ettevõtete juurde. Planeeringukohast haljastust pole rajatud. Kodara 14 krundi piirist on Kodara 7 tootmishoone seinani 46,48 m. Hoonest kostab metallitööstuse müra. Tõstvärav on pidevalt lahti, kuulda on kõik hoone sees toimuv ja tunda on vibratsiooni. Toorme laadimisel teeb diiseltõstuk tagurdades tugevat müra.
  4. aastani tegutses hoones elektroonikatööstus, mille tootmisprotsess oli müravaba ja vastas detailplaneeringu nõuetele. Lisaks kavandab Kodara 7 omanik ehitada uued tootmisruumid otse kaebajate elamu vastu, sissesõit on kavandatud Kodara 12 juurest. Kaebajad paluvad Riigikohtul tagada detailplaneeringu täitmine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Vaidluse lahendamiseks käsitleb kolleegium esmalt vaidlustatud ehitus- ja kasutusloa formaalset õiguspärasust (I), seejärel materiaalset õiguspärasust, sh kooskõla detailplaneeringuga (II–IV) ning lahendab menetlusosaliste taotlused (V). 4
(9)3-14-52416 I Formaalne õiguspärasus 13.

§ 11

lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). Menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited (

§ 40lg 1).

Kolleegium on selgitanud, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 20).
  3. Bradlink OÜ esitas ehitusloa taotluse tootmishoone rekonstrueerimiseks, eesmärgiga rajada hoone Kodara tänava poolsesse seina sissepääs seadmete ja materjalide tarnimiseks. Vastustajale pidi olema ettenähtav, et ehitusprojekti ellu viimisega kaasneb materjale kohale toovate sõidukite liikumine Kodara tänaval ja peatumine vähemalt laadimise ajaks, samuti regulaarne laadimismüra. Ettenähtav pidi olema ka see, et tootmishoonest võib uue ukseava kaudu levida Kodara tänava poole müra. Müra ja veokite liiklus võib riivata Kodara 7 kinnistust üle tee asuvate elumajade elanike, nende hulgas kaebajate õigusi, mh nende omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele. Seega oleks vastustaja pidanud kaebajad ehitusloa ja kasutusloa menetlusse kaasama. Kaasamise nõude rikkumise tõttu on vaidlustatud ehitus- ja kasutusluba formaalselt õigusvastased. Kaebajad said siiski võimaluse oma seisukohtade avaldamiseks ehitusloa peale esitatud vaide menetluses. Kaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas ärakuulamata jätmine võis mõjutada lubade andmist (

§ 58). II Sisuline õiguspärasus 15. Ehitusloa andmise ajal kehtinud ehitusseaduse (edaspidi Eh

S v.r (vana redaktsioon)) § 24 lg 1 p 1 kohaselt tuli ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojekt ei vastanud detailplaneeringule. Kolleegium on selgitanud, et planeeringu nõuded, millega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte, võivad luua isikutele iseseisva subjektiivse õiguse. Kohtumenetluses enda kui naabri huve kaitsvale planeeringu sättele tuginemiseks ei pea isik ära näitama omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet (

  1. jaanuari
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 26). Samuti tuli ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitusprojektis ei olnud arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid, mh nõuet, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS v.r § 24 lg 1 p 2, § 3 lg 4). EhS v.r § 34 lg 1 p 8 kohaselt keelduti kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vastanud õigusaktides ettenähtud nõuetele. Kolleegium on selgitanud, et kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist. Vaid juhul, kui ehitusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik (näiteks kui ehitusloa adressaadi usalduse kaitse kaalub üles avaliku või kolmandate isikute huvi), saab õigusvastasele ehitisele õiguspäraselt kasutusloa anda (
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20).
  5. Vastustajal tuli lubade andmisel leida kõigi poolte huve optimaalselt arvestav lahendus. Ühelt poolt tuleb kaebajatel leppida tööstuspiirkonna lähedusega ja sellest tingitud mõjutustega, teisalt aga tuleb ka kolmandal isikul arvestada sellega, et tema ettevõtlusvabadus Kodara 7 kinnistul võib olla kitsendatud elamute läheduse tõttu.
  6. septembril 2001 kehtestas Pärnu Linnavolikogu üldplaneeringu, mille tekstiosa p 3.3 kohaselt kavandati Savi tänava ja Ehitajate tee vaheline ala, kuhu jäi ka detailplaneeringuala, ärimaaks ning laomajanduse maaks.
  7. aastal kehtestatud detailplaneeringu alusel oli küll endist viisi lubatud 5

(9)3-14-52416 planeeringualale tootmishooneid rajada, kuid piirkonna arendamisel tuli edaspidi arvestada üldplaneeringus võetud suunaga ning vältida võimaluse korral tootmistegevuse mõju süvenemist.
  1. Kaebajad leiavad, et kolmas isik on õigusvastaselt paigaldanud tootmishoone Kodara tänava poolsesse külge müra tekitavad ventilatsiooniseadmed. Kuigi ventilatsiooniseadmeid (või ventilatsiooniavasid) ei rajatud vaidlustatud ehitusloa alusel, tuli vastustajal nende rajamise õiguspärasust kontrollida praeguses asjas samuti vaidlustatud kasutusloa andmise menetluses. Uus kasutusluba anti ehitisele tervikuna (vt ka EhS v.r § 33 lg 5 esimene lause), seega ka ventilatsiooniavadele, mitte ainult vaidlustatud ehitusloa alusel rajatud ehitise osadele ja rajatistele. Kasutusloa andmise ajal teadis vastustaja, et ventilatsiooniavad on rajatud ja et need põhjustavad kaebajaid häirivat müra (see nähtub mh vaideotsusest, mille aluseks olnud mürauuringus arvestati ka ventilatsiooniseadmete müraga). III Keskkonnakaitsenõuded
  2. Kaebajad tuginevad esmalt detailplaneeringu keskkonnakaitsenõuetele. Kolleegium leiab, et kaebajad ei saa ehitusloa vaidlustamisel tugineda detailplaneeringu tingimusele, mille kohaselt elamute sanitaarkaitsetsooni (50 meetrit kinnistu piirist) jääval tööstushoonete alal saab arendada laomajandust ja müravaba tootmist. Kolleegium mõistab seda tingimust nii, et kaitsetsooni tuleb arvestada igast konkreetsest elamukinnistust. Tingimus on seatud eesmärgiga kehtestada iga tööstusterritooriumi naabrusesse jääva elamukinnistu ümber 50-meetrine kaitsetsoon, kus tootmise arendamisel tuleb lähtuda müravabaduse nõudest. Laadimisplatvorm ja laadimisala võivad küll jääda mõne teise elamu (Kodara 8, võimalik ka, et Kodara 12) kaitsetsooni, kuid mitte kaebajate elamu omasse. Kaebajad saaksid selle tingimuse alusel nõuda müravaba tootmist üksnes oma kinnistust 50 meetri raadiuses asuval alal.
  3. Kaebajad saavad aga tugineda teisele detailplaneeringus keskkonna kaitseks seatud nõudele, mille kohaselt „tehnoloogilised protsessid peavad toimuma hoonetes, mille piirdekonstruktsioonid peavad takistama müra levikut, 50 m kaugusel tootmisterritooriumist ei tohi see ületada 40 dB“. Selle tingimuse seadmise eesmärgiks on vähendada tööstusmüra, mis on detailplaneeringu järgi põhiliseks keskkonnahäiringuks. Ehitusluba võis detailplaneeringu selle tingimusega vastuollu minna kahel moel. Esmalt sellega, et tööstushoone Kodara tänava poolsesse seina rajati uus ava, st muudeti hoone piirdekonstruktsioonide mürapidavust nii, et hoone sees toimuva tootmistegevuse müra võib laadimisava avatuna hoidmise ajal välja kosta. Teiseks kavandati rajatavale laadimisplatvormile laadimistegevus, mis omakorda tekitab müra. Kasutusloa andmisel tuli lisaks selgitada, kas detailplaneeringu nõuetega oli kooskõlas hoone Kodara tänava poolsesse seina ventilatsiooniavade rajamine.
  4. Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebajate kinnistu puhul on tegu sotsiaalministri
  5. märtsi
  6. a määruse nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 2 p-s 24 ja §-s 3 määratletud segaalaga. Tööstusettevõtete müra taotluslik ekvivalenttase olemasolevatel segaaladel (vastandatuna uutele planeeritavatele aladele, kus kehtivad rangemad normid) oli päeval 60 dB ja öösel 45 dB (määruse § 5 lg 5 p 2). Kolleegium on selgitanud, et lisaks määrusega kehtestatud müra normtasemetele saab isik tugineda neile detailplaneeringu tingimustele, mille eesmärk on tema huvide kaitse. Ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid juhul, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste õigusnormidega (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 15). 6
(9)3-14-52416
  1. Vastustaja tellis vaidemenetluses Terviseametilt tööstusmüra taseme mõõtmise kaebajate kinnistul. Mõõtmine toimus
  2. juulil 2014 ajavahemikus 9.00–17.
  3. Mürauuringu eesmärgiks oli metallitööstusettevõtte tehnoseadmete tööst põhjustatud müra mõõtmine. Mõõtmispunktid asusid Kodara 8 ja Kodara 14 kinnistutel. Uuringus on lähtutud eeldusest, et müra põhiliseks allikaks on ventilatsiooniseadmed, vastuvõtmise kohas toimuv materjalide mahalaadimise ja ümberpaigutamise protsess ning veokite jõumootorid. Aruande kohaselt oli mõõteperioodil tööstusmüra keskmine ehk ekvivalenttase Kodara 14 kinnistul 51,9 dB. Kuigi müra allikana on uuringus märgitud ka „vastuvõtmise kohas toimuv materjalide mahalaadimise ja ümberpaigutamise protsess ning veokite jõumootorid“, jääb selgusetuks, kas silmas on peetud vaidlustatud ehitusloa alusel rajatud laadimisala. Uuring tehti kolm ja pool kuud pärast ehitusloa andmist ja ligi üheksa kuud enne kasutusloa andmist (
  4. märtsil 2015). On küsitav, kas selle uuringu abil saab kindlaks teha, et müra normtaset ei ületata ka pärast ehitusloa realiseerimist ja laadimisala kasutuselevõttu. See võiks nii olla, kui laadimisala oli valmis ja kasutusloa puudumisest hoolimata õigusvastaselt kasutusel juba
  5. juulil 2014, kuid asja materjalides selle kohta andmeid pole.
  6. Vaideotsuses on vastustaja tuginenud üksnes müra normtaseme määruses sätestatud müra piirnormile ega ole selgitanud seda, kas ehitusloaga kavandatu on kooskõlas detailplaneeringus tööstusmüra piiramiseks sätestatud tingimustega. Vastustaja pole ei ehitusloa ega kasutusloa andmisel hinnanud, kas ja millistel tingimustel on detailplaneeringu nõuetega kooskõlas müra tekitava laadimisprotsessi kavandamine tootmishoonest välja, Kodara tänava äärde, ning kas ja millistel tingimustel on laadimisava ja ventilatsiooniseadmete rajamine kooskõlas detailplaneeringu tingimusega, et tootmishoone piirdekonstruktsioonid peavad takistama müra levikut. Tegevuse lubatavuse hindamisel või sellele tingimuste seadmisel tuli vastustajal arvestada ka kaebajate kirjeldatud olukorraga, kus lahtisena hoitavast laadimisavast kostab müra hoone seest. IV Muud nõuded
  7. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid, et vaidlustatud ehitusluba ei reguleeri Kodara tänavalt tööstushoonele juurdepääsu rajamist. Kolleegium sellega ei nõustu. Ehitusseaduse järgi oli ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitis ja selle teenindamiseks vajalikud rajatised (EhS v.r. § 22 lg 1 p 1). Sama põhimõtet sai laiendada ehitise rekonstrueerimiseks antud ehitusloale (EhS v.r § 22 lg 1 p 3). Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS v.r § 38 lg 1). Vaidlustatud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti p 2.
  8. „Teed ja platsid“ kohaselt plaaniti tööstushoone ja Kodara tänava vaheline ala muuta asfalteeritud platsiks, et tagada hoonele sealtpoolt juurdepääs. Projekti kohaselt asfalteeritakse rajatava laadimisplatvormi ümbrus ja juurdepääs sellele kuni Kodara tänava asfaltkatteni. Projektis on üksikasjalik teave selle kohta, kuidas platsi katendit ehitada. Eeltoodust nähtub, et juurdepääsutee rajamine kuulus ehitusloa reguleerimisesemesse. Lisaks tuleb ehitusloa andmisel arvestada kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid mõjutusi tervikuna. Seega tuli vastustajal tootmishoone rekonstrueerimiseks ehitusloa andmisel igal juhul arvestada uue ukseava kasutuselevõtuga kaasneva veokiliiklusega Kodara tänaval.
  9. Kaebajad leiavad, et toormetarnega kaasnev liiklus kahjustab Kodara tänaval liiklusohutust ning põhjustab heitgaase. Ehitusprojekti p-s 2.6 on ohutuse tagamiseks ette nähtud liikluskiiruse piiramine Kodara tänaval 30 km-ni tunnis. Lisaks korraldas vastustaja väljaspool ehitus- ja kasutusloa menetlusi Liblika tänava rekonstrueerimise Kodara ja Savi tänava vahelises lõigus. Kuigi selle põhieesmärgiks oli võimaldada veokitele parem ligipääs uuele laadimisalale, võis see kompenseerida laadimisala kasutamisega kaasnevat liikluskoormuse suurenemist Kodara tänaval. Liikluskoormus Kodara tänaval võib väheneda nende sõidukite võrra, mis edaspidi suunduvad tööstushoone põhisissepääsu 7
(9)3-14-52416 või muude piirkonnas asuvate sihtkohtade juurde rekonstrueeritud tänavalõigu kaudu (halduskohtu otsuse p 16.2). Eeltoodu ei anna siiski alust järeldada, et kaebajate nõuetekohane kaasamine ja nende seisukohtade ärakuulamine ei oleks võinud asja otsustamist kuidagi mõjutada (

§ 58

). Vastustaja oleks võinud jõuda ka järeldusele, et veoautode liiklemise mõju leevendamiseks tuleks võtta kasutusele lisaabinõusid. Liikluskoormuse suurenemise kompenseerimine Liblika tänava rekonstrueerimise abil võib leevendada ka uuel laadimisalal peatuvate sõidukite heitgaaside tekitatavat keskkonnahäiringut. Tegu on siiski küsimusega, mida pole ei ehitusloa menetluses, vaideotsuses ega ka kasutusloa andmisel lähemalt uuritud, kuid mille kaebajad oleksid saanud tõstatada nende korrektse kaasamise korral.

  1. Kaebajad leiavad, et ehitusloaga on võimaldatud rajada laadimisplatvorm väljapoole detailplaneeringus piiritletud ehitusala. Ringkonnakohus leidis, et detailplaneeringus pole kindlaks määratud seda, kui lähedale kinnistu piirile võib laadimisplatvormi rajada. Ehitusala on märgitud
  2. aastal kehtestatud projekteerimistingimustes, mille alusel anti ehitusluba tootmishoone rajamiseks. Kohtud on õigesti leidnud, et vaidlustatud ehitusloa andmisel ei pidanud nendest projekteerimistingimustest lähtuma. Detailplaneeringu joonistest on toimiku materjalide hulgas „Liiklusskeemi“ nime kandev joonis (I kd, leht 141), millel on märgitud planeeritav hoonestusala. Kohtud ei ole selgitanud, kas laadimisplatvorm jääb hoonestusala piiridesse või mitte. Nõustuda saab aga halduskohtu seisukohaga, et isegi kui laadimisplatvorm jääb hoonestusalast väljapoole, ei rikuks see eraldivõetuna kaebajate õiguseid.
  3. Kaebajad leiavad, et Kodara 7 kinnistule sissesõidu rajamine Kodara tänavalt on vastuolus detailplaneeringu liikluskorralduse nõuetega. Detailplaneeringu ülesandeks oli muu hulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine (vt planeeringu kehtestamise ajal
  4. aastal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 9 lg 2 p 3). Planeeringu liikluskorralduse joonisel pole märgitud Kodara 7 kinnistule sissesõitu Kodara tänava poolt. Sissesõidud kinnistule on märgitud Liblika tänavalt ja sellega ristuvalt nimetult teelt. See üksi ei anna siiski veel alust järeldada, et kinnistule Kodara tänavalt sissesõidu rajamine oleks keelatud. Planeeringust tulenevad nõuded selguvad planeeringu joonist ja tekstiosa koos tõlgendades. Detailplaneeringu seletuskirja III osas „Liikluskorraldusest“ on selgitatud: „Lisaks põhitänavatele on planeeritud juurdepääsud tööstusrajoonile ja elamutele. Need on Liblika tänav, Kodara tänav ja tööstusterritooriumi sees olev tee. Siin on ennustuslik liiklussagedus 300 a/h ja sõidukiirus 50 km/h. Kodara tänav on põhiliselt juurdesõiduteeks elamutele ja tööstuse abihoonele.“ Juurdesõidutee ei pruugi iseenesest olla samastatav sissesõiduga (või tänavalt mahasõidu ja sellele pealesõiduga), vaid võib tähistada marsruuti, mida mööda sõidukid jõuavad sissesõiduni. Praegusel juhul saab planeeringut tervikuna siiski mõista nii, et liikluskorralduse nõuetega pole vastuolus, kui tööstuse abitegevusteks mõeldud alale (Kodara 7 kinnistu Kodara tänava poolsele küljele) rajatakse laomajanduse arendamise tarbeks juurdepääs Kodara tänavalt. Vastasel juhul poleks Kodara tänavat juurdepääsuteena tööstuse abihoonele detailplaneeringu tekstiosas eraldi mainitud. Lisaks sisaldab detailplaneeringu tsiteeritud tingimus sõna „põhiliselt“, seega pole välistatud Kodara tänava kasutamine ka laiemal otstarbel, seni, kuni see on kooskõlas planeeringu muude nõuetega. V
  5. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et kaebajate kaasamine ja ärakuulamine ning nende huvidega arvestamine oleks võinud mõjutada ehitus- ja kasutusloa andmise otsuseid. Kuigi pole 8

(9)3-14-52416 välistatud, et kaebajate kaasamise ning asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise järel saaks kasutusloa uuesti väljastada, on võimalik ka see, et erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks tuleks kasutusloale seada kõrvaltingimusi (

§ 53

lg 2 p 2, vt ka viidatud otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 32) või kasutusluba andmata jätta. Seetõttu tühistab kolleegium haldus- ja ringkonnakohtu otsused ja teeb asjas uue otsuse, millega tuvastab ehitusloa õigusvastasuse ning tühistab vaideotsuse ja kasutusloa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 230 lg 5 p 5). 28. Kuna kolleegium rahuldab kaebuse, tuleb vastustajal kanda kaebajate menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). I astme kohtumenetluses taotlesid kaebajad 4484 euro suuruste õigusabikulude ja 30 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Seejuures kasutasid kaebajad õigusabi ka eduka määruskaebuse koostamiseks halduskohtu määruse peale, millega halduskohus ei rahuldanud kaebuse muutmise taotlust ja jättis kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse muutmist taotlesid kaebajad pärast seda, kui vastustaja andis rekonstrueeritud hoonele kasutusloa. Apellatsiooniastmes taotlesid kaebajad, et vastustajalt mõistetaks välja 912 eurot õigusabikulu ja 30 eurot riigilõivu katteks. Kassatsiooniastmes kaebajad menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Kolleegium leiab, et kaebajate kantud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja mõista kokku 5456 eurot (4484+30+912+30). Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). Kolmanda isiku ja vastustaja menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.