TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2347 Määruse kuupäev 27. detsember 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla kalendermärkmiku äravõtmisega Menetluso

) § 54 p 7 kohaselt peab kohtule esitatud avaldusel olema menetlusosalise allkiri. Kaebaja esitas kohtule avalduse, millel allkiri puudub. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei pea kohus vajalikuks nõuda enne käesoleva määruse tegemist selle puuduse kõrvaldamist. 5. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on küll esitanud vanglale vaide, kuid seda ei ole veel lahendatud ja vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7) ei ole möödunud. Seega ei ole kaebajal veel tekkinud kohtule kaebuse esitamise õigust. Kaebaja on esitanud kaebuse ennatlikult. 6. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kui vangla on vaide õigusvastaselt tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, siis on kaebajal õigus esitada kaebus uuesti. 7.

§ 249

lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna kaebaja on esitanud vaide, siis ei muuda kaebuse tagastamine esialgse õiguskaitse taotlus lubamatuks. 8.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 ütleb, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. See on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Kohus mõistab

§ 249

lg 1 ja 3 koosmõjus nii, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Olukord on analoogiline sellega, kui kaebeõiguse puudumise või 2 muude

§ 121

lg 2 toodud aluste esinemisel on kohtul diskretsioon kaebus tagastada või vaadata see sisuliselt läbi ja jätta rahuldamata.

1. Praeguse kohtuasja asjaoludel leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kalendermärkmiku kätteandmine või uuesti saatmine kaebajale pärast vaidluse sisulist lahendamist ei ole mingil moel takistatud. See, et kaebajal tuleb vaidluse ajal korraldada oma tegevuse planeerimine muul viisil (näiteks soetades märkmiku vangla kaupluse vahendusel või tehes märkmeid paberile) ei kujuta endast ka ebamõistlikke piiranguid.
2. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja muid taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3