Obsah (6)

§ 150§ 59§ 11§ 57§ 92§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 18. jaanuar 2018, Jõhvi ja koht Kohtuasja number 3-17-1431 Kohtuasi OÜ Slavil O

§ 150lg-s 1.

Lahendites nr 3-3-1-18-10, nr 3-3-1-73-10 ja nr 3-3-1-27-14 aga leiti, et maksuotsuse aluseks võib olla isiku seotus maksupettusega või järeldus, et ta teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Viimati nimetatud järelduse saab lahendi nr 3-3-1-18-10 punkti 15 kohaselt teha, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, millised viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui ta saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel ning maksuhalduril tuleb maksuotsuses tõenditele või hoolsuskohustuse rikkumisele tuginedes oma järeldust põhjendada. Lahendi nr 3-3-134-06 punktis 14 märgiti, et tingimus "pidi teadma" tähendab maksukohustuslasel olevat teavet asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tema tehingupartner polnud tegelik müüja ning punktis 15 selgitati, et kuna müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis, ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu mistahes müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Hoolsuskohustuse olulist tähendust on Riigikohus käsitlenud 4 veel ka lahendi nr 3-3-1-18-10 punktis 16 ja lahendi nr 3-3-1-60-11 punktis

1. Neis toodud arvamuse kohaselt toob selle täitmata jätmine tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele kaasa riski, sest võtab talt võimaluse esitada tehingute kinnituseks täiendavaid dokumente ning viib suutmatuseni tõendada oma heauskset käitumist.
2. Vaidlusaluses maksuotsuses ja sellele eelnenud kontrollaktis on üksikasjalikult välja toodud asjaolud ja tõendid ning neist tehtud järeldused selle kohta, miks pidi kaebaja maksuhalduri arvates teadma, et OÜ-t Bundes Invest ei saa pidada tehingute tegelikuks teiseks pooleks. Kõik need on arvestatavad ja nendega on võimalik ka nõustuda. Kaebaja pole omalt poolt ühtegi vastavat väidet usutavalt ümber lükanud ning lähtub peaasjalikult vaid väitest, et on registrite andmete alusel oma lepingupartneri piisavas määras ja vajaliku hoolsusega tuvastanud, tema tausta põhjalikumaks väljaselgitamiseks puudusid tal aga kohustus, õigus, võimalus ja ajaressurss. Vastav põhjendus ei saa teda antud juhtumi puhul aga kuidagi õigustada. Kohtutoimikusse esitatu kinnitab nimelt, et vaatamata teistsugusele väitele pole tema suhtumine äritegevuses vajaliku hoolsuskohustuse täitmisesse olnud siiski piisav. Seda eelkõige põhjusel, et tegemist oli arvestatavates kogustes kütuse ostmisega, mille eest tasumist sooviti mitte müüja, vaid hoopis finantsteenuseid osutava välisriigi äriühingu arveldusarvele ning vastav soov tehti teatavaks pelgalt arvetel oleva märkega (maksutoimiku lehed 9, 11 ja 13). Kahtlusi pidid kindlasti tekitama ka kütuse müügilepingu sõlmimise ja tellimuste täitmisega seonduv, sealhulgas asjaajamine ainult elektrooniliselt või telefonitsi, vajadus korraldada ise kütuse transport ning selle kättesaamine ilma teise tehingupoole esindajate vahetu osaluseta. Niisugused asjaolud ei saanud kütuse käitlemise valdkonna võimalike riskide tõttu sellel alal pidevalt tegutseval kaebajal uue pakkuja suhtes kuidagi tekitada kindlat veendumust, et tehingu teine pool on ka tegelikult see, kes on märgitud arvetele kütuse müüjana. Neist asjaoludest tulenevate vastuolude kõrvaldamata jätmine saab olla käsitletav vähemalt hoolsuskohustuse rikkumisena, võib aga usutavalt viidata ka kaebaja selgele teadmisele, et kütust ostetakse hoopis käibemaksukohustuslaseks mitteolevalt isikult ning dokumentide vormistamine OÜ Bundes Invest nimelt on toimunud üksnes selle varjamiseks. Kaebajat ei õigusta ka kaebuse täienduse väited, et kontroll oli teostatud tema tavapärasel tasemel ja aastakäivet arvestades oli tegemist väikeste tehingutega ning viide tehingu teise poole kontrollimist käsitlevate reeglite puudumise kohta. Seaduseandja pole küll sätestanud, kuidas täpselt peab maksukohustuslane niisugust kontrollimist tegema, kuid ei ole talle ette näinud ka õigust tasuda käibemaksu müüjale, kellel sellekohane õigus tegelikult puudub ning seejuures ei oma mingit tähendust konkreetse tehingu maht, osakaal tema aastakäibes ega ka see, mida peavad kas ta ise või teised sama kaubaga seotud äriühingud tavapäraseks ja piisavaks käitumiseks.
3. Maksuhalduri poolt välja toodud kahtluste põhjendatust kinnitavad asjaolud, et maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt puudub OÜ-l Bundes Invest tavapärane majandustegevus, ta pole siseriiklikult ja ühendusesiseselt kütust soetanud ega ole soetanud ja müünud ka saatelehtedel S 1-2804/2014, S 1-2904/2014 ja S 11905/2014 kajastatud diiselkütust vastavussertifikaatidega VSD 08344 VSD 49919 (maksutoimiku lehed 802-814). Kahtluste põhjendatust kinnitavaks asjaoluks saab kindlasti olla see, et tehingute toimumise ajal OÜ Bundes Invest juhatuse liikmeks olnud Georgi Laryushin võtab omaks üksnes digitaalse isikutunnistuse tellimise ja teise isiku käsutusse andmise, kuid eitab enda tegutsemist nimetatud äriühinguga seonduvalt (maksutoimiku lehed 785-786 ja 1011) ja poleks maksuhalduri päringule tema tööandja AS Balbiino poolt antud vastuse kohaselt selleks ka võimeline (maksutoimiku leht 814). Kaebaja nimel tegutsemist eitab samuti varasem juhatuse liige Ilja Stepanov (maksutoimiku lehed 693-695). Kahtlusi süvendav on aga see, et maksumenetluse 5 dokumentidest nähtuvalt (maksutoimiku eelnimetatud lehed 693-695, 785-786 ja 1011) ei valda kumbki nimetatud isik eesti keelt, kuid on olnud sellele vaatamata väidetavalt isikuks, kes koostas nii eesti keelse vedelkütuse müügilepingu (maksutoimiku lehed 852953), eesti keelsed arved ja saatelehed ning pidas ka eesti keelset elektroonilist kirjavahetust (maksutoimiku lehed 872, 879-882, 885, 891, 893, 898, 902-904, 906, 911).
4. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused (tl 67p-68) maksuhalduri pool välja toodud kahtlusi ümber ei lükka. Nende kohaselt teostati kogu kütuse omaniku vahetusega seonduv asjaajamine elektrooniliselt või telefoni teel ning keegi müüja esindajatest isiklikult kohapeal dokumente vormistamas ega kütust üle andmas ei käinud. Seega ei saanud tunnistajad kuidagi veendunud olla, et müüjaks oli ka tegelikult see äriühing kelle nimel arved väljastati. Tunnistajate väidetel on niisugune praktika küll tavapärane, kuid arvestades kõiki käesolevas asjas maksuhalduri poolt esile toodud asjaolusid kogumis see kohut siiski ei veena. Georgi Laryushinile tööandja poolt antud hinnangut arvestades ei saa eluliselt usutavad olla ka Roman Melnikovi kohtuistungil antud ütlused kütuse mahutite rentimise asjaolude kohta. Nimetatud tunnistaja varasemas seletuses (maksutoimiku lehed 637-639) on OÜ Bundes Invest juhatuse liikme isikusamasuse tuvastamist puudutavates detailides vastuolud ning kuna Georgi Laryushin ise pole maksumenetlusest kõrvale hoidnud, vaid on järjekindlalt eitanud selle äriühingu nimel tegutsemist, tuleb eelistada tema seletusi.
5. Kaebajale pidid maksuhalduril tekkinud kahtlused asjas koostatud kontrollaktist hästi teada olema, kuid tema ei ole neid usutavalt ümber lükanud. Maksuotsuse ärakuulamisõigust puudutavas osas on tema eriarvamust (maksutoimiku lehed 954-956) käsitletud ja seejuures on arusaadavalt põhjendatud, miks ei saa selles esitatut arvestatavaks pidada. Vaide- ja kohtumenetluses on kaebaja valdavas osas üle korranud maksumenetluses juba esitatud väiteid ega ole samuti midagi tehingute reaalse toimumise usutavaks kinnituseks esitanud. Ainult maksuhalduri poolt kogutud tõendite ning nende alusel kujundatud seisukohtade oma arusaamise järgne tõlgendamine pole aga piisav, et tema suhtes tekkinud kahtlusi kõrvaldada. 12.

§ 59

lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid.

§ 11

lg-s 2 sätestatust tulenevalt saab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel otsustada asjas vajalike tõendite kogumise ning maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. Vaidlusaluses maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis sisalduvad asjaolude kirjeldused kinnitavad, et vastustaja on kontrollinud kaebaja raamatupidamise andmeid ning nõudnud temalt, teistelt tehingute osalistelt ja muudelt isikutelt suulisi seletusi ja dokumentaalseid tõendeid. 13.

§ 57

lg-st 3 tulenevalt peab maksukohustuslane korraldama oma raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest ja kohustustest.

§ 92

lg 1 p 2 annab õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Antud juhul kinnitab vaidlusaluse maksuotsuse asjaolude kirjeldus, et vastustaja pole kaebaja raamatupidamise andmetest ega temalt ja kolmandatelt isikutelt täiendavalt 6 nõutud dokumentide ja seletuste alusel täiendava maksu määramise põhjuseks olnud arvetes märgitud tehingute tegeliku toimumise kohta piisavat kinnitust saanud ning on seetõttu jõudnud esitatut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldusele, et tegelikult pole OÜ Bundes Invest kütust müünud ja see pidi talle ka teada olema. 14. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on

§ 46tulenevate nõuetega igati kooskõlas.

Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste suhtes ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud. Alused maksuotsuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja lõplike järelduste arvestamata jätmiseks puuduvad. Seetõttu nõustub halduskohus maksuhalduri põhjendustega, ei korda neid kõiki üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud. 15. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus vaidlustatud maksuotsuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 7