1-12-2860/145

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2019 1-12-2860 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Andrei Jermolajevi (isikukood 37910070216) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Andrei Jermolajev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrei Jermolajev tunnistati Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 ja § 418 lg 2 p 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. augustil 2013 ja lõpeb
10. juulil
13. novembril
14. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid A. Jermolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad vabastamist.
15. Viru Maakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti A. Jermolajev karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
18. Kohus hindas headeks A. Jermolajevi vabanemisjärgsed tingimused: tal on vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, töökoht ning lähedased, kes on nõus materiaalselt toetama. Risk ja ohtlikkus puuduvad alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seoses. Samas aga olid A. Jermolajevil ka varem kindel elu- ja töökoht ning lähedased, ent need ei hoidnud teda eemal kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul ei olnud välistatud oht, et isik pöördub vana elustiili juurde ning asub taas kriminaaltulu teenimise eesmärgil süütegusid toime panema.
19. A. Jermolajev on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi: õppinud riigikeelt, töötanud ning osalenud vestlustel. Ametnike suhtes on ta neutraalne, ent kasutanud oma huvide saavutamiseks ka manipuleerivat käitumist. A. Jermolajevile on
20. jaanuaril
21. a määratud distsiplinaarkaristus seoses kinnipeetavalt eseme omandamisega. A. Jermolajevi suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist asjas nr 1-16-9323, kus menetletakse süütegu KarS § 327 lg 1 järgi (massiline korratus kinnipidamisasutuses).
22. A. Jermolajevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine (sh elektroonilise valvega) oleks ennatlik. Tõsi, praegusel ajal on A. Jermolajevil üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest mõistetud 8 aasta pikkusest karistusest on kantud 5 aastat. Samas ei saa isiku käitumisest vanglas teha järeldust, et ta suudaks reeglitele alluda (kehtiv distsiplinaarkaristus). Ka kinnipeetava hoiakud ja käitumine karistuse kandmise ajal näitavad, et kriminaalhooldus ei pruugi olla uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks piisav. Vangla materjalidest nähtub, et A. Jermolajev tunnistab toimepandud kuritegusid osaliselt. Kinnipeetav ei ole pidanud enda käitumist ühiskonnale ohtlikuks, mis kinnitab, et ta ei saa aru kuriteoga kaasnenud ohust teistele isikutele. Kuna vangla materjalidest nähtub, et A. Jermolajev ei ole vanglas esimest korda, ei saa kohus olla veendunud, et käesolev karistus motiveeriks isikut piisavalt oma varasemat elustiili muutma. MÄÄRUSKAEBUS
23. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Jermolajev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valvega.
24. Kohus märkis, et A. Jermolajevil oli ka enne töö- ja elukoht, ent see ei hoidnud teda kuritegusid toime panemast. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saaks sellist loogikat rakendades üldse kinnipeetavaid ennetähtaegselt vabastada.
25. Prokuratuuri taotlus ei ole põhistamata, vaid selles nõustutakse vangla arvamusega. Sellisel juhul ei ole põhjenduste kordamine vajalik. Esimesel korral ei toetanud prokuratuur vabastamist, ent praegusel juhul toetab. Ka kaitsja ja vangla on arvamusel, et nüüdseks on karistuse eesmärgid täidetud.
26. A. Jermolajev on kandnud juba 5 aastat karistust ning täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Kriminaalhooldusele allutamine aitaks vabaduses toime tulla ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Samuti säiliks kontroll süüdlase tegevuse üle, mis teda distsiplineeriks ja aitaks ühiskonda sulanduda.
27. Ühele kehtivale distsiplinaarkaristusele vaatamata suhtub A. Jermolajev ametnikesse neutraalselt. Ta on omandanud riigikeele A1-B2 tasemel, töötanud majandustöödel ning osalenud vestlustel. Ta on otsustanud hakata elama seaduskuulekalt ning teinud karistusest järeldused. Positiivsed asjaolud on võrreldes ühe kehtiva distsiplinaarkaristusega kaalukamad.
28. Kohtu seisukoht põhineb asjaolude ebaõigel tuvastamisel ning KarS § 76 lg-s 4 loetud tegurite valikulisel hindamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse 2