Obsah (5)

§ 121§ 266§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-7977 Kohtunik Ivi Kesküla Kriminaalasi Mihhail Knjazevi sü

§ 121lg 2 p 2,3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.

kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Mihhail Knjazevi ( ik: 38207180223), varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 25.07.2018.a, apellatsioonid Prokurör Kaidi Kahu Kaitsja Gennadi Kull detsembri 2018.a. otsus RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Knjazevi apellatsioonid Harju Maakohtu

1. detsembri 2018.a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
2. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Mihhail Knjazev süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ning karistati vangistusega 4 (neli kuud),

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 3( kolm) kuud.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks üksikkaristustest raskeimaga, mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Mihhail Knjazevile Harju Maakohtu 18.04.2018.a kohtuotsusega nr 1-18-2915 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuud ja 20 päeva vangistust – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 25.07.2018.a. Mihhail Knjazevi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldati kannatanu XX isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Mihhail Knjazevile lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelati Mihhail Knjazevil läheneda kannatanu XX-le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit; keelati Mihhail Knjazevil läheneda kannatanu XX elukohale XXX mitte lähemale kui 100 meetrit; keelati Mihhail Knjazevil läheneda kannatanu XX töökohale YY aadressil YYY mitte lähemale kui 100 meetrit ning keelati Mihhail Knjazevil ühendust võtta kannatanu XX-ga telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. KrMS § 175, § 179 alusel mõisteti Mihhail Knjazevilt välja riigituludesse sundraha 1,5 palga alammääras 750 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 539,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda kaitsjatasu summas 30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 1289,70 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 107,48 eurot Kannatanu XX poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses, s.o summas 525 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti tsiviilhagi Mihhail Knjazevilt kannatanu kasuks välja.

1. Harju Maakohtu otsusele kokkuleppemenetluses esitas süüdistatav kaks apellatsiooni. Palub osaliselt tingimisi karistusest vabastamist. Tunnistab enda süüd ja kahetseb. Uurimist ei takistanud. Palub kohtukulude tasumise tähtaja pikendamist seoses vangistuses viibimisega. Pole nõus tsiviilhagi väljamõistmisega. Maksis kannatanule 150.00 eurot. Midagi ei lõhkunud. Kannatanu soovib tema arvel rikastuda. Pole nõus kaitsjatasuga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja selle peale esitatud apellatsioonidega, leiab, et apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
3. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6. Mihhail Knjazev vaidlustab apellatsioonis talle mõistetud reaalset vangistust, kuid esitatud põhistus ja argumendid ei seondu ega vasta KrMS § 318 lg– s 4 nimetatud apellatsiooni alusega. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-13-15 sedastanud, et õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud otsus põhjendusega, et süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tähendab küsimuse tõstatamist, kas süüdistatavale mõistetud karistus on selline, mille seadus talle omistatud teo eest ette näeb. See tähendab, et apellatsioonis peab olema püstitatud küsimus sellest, kas kohus on karistust mõistes kohaldanud õigesti karistusõigust. Ebapiisav on väide, et karistus tundub süüdistatavale liiga range, vaid mõistetud karistus peab olema selline, mis väljub üldse seadusega ettenähtud piiridest. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatava apellatsioonis esitatud põhistusel, et tunnistab süüd ja kahetseb, uurimist ei takistanud, pole võimalik kokkuleppemenetluses tehtud karistusotsust apellatsiooni korras vaidlustada. Mihhail Knjazev on süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi, kus sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Talle on mõistetud karistuseks 4 kuuline vangistus, ehk seaduses ettenähtud minimaalse vangistuse ligilähedases määras.

§ 266

lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatavale on mõistetud 3 kuuline vangistus, mis samuti jääb seaduses ettenähtud minimaalse vangistuse ligilähedaseks. Seega jäävad mõistetud reaalsed vangistused seaduses ettenähtud piiridesse.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja

§ 65

lg 2 suurendas mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Mõistetud liitkaristused on seaduslikud.

1. Mihhail Knjazev on esitatud apellatsioonis vaidlustanud otsust tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Kolleegium osutab, et KrMS § 245 lg 1 p 11 ja 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi ja süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, nii nende määr kui ka tasumise viis, mistõttu kohalduvad rahuldatud tsiviilhagi ja välja mõistetud menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka tsiviilhagi ja menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Mihhail Knjazevi apellatsioonides puuduvad vähimadki viited eelnimetatud menetlusnormide rikkumisele, mistõttu ka eelnimetatud osas tuleb apellatsioonide jätta läbi vaatamata.
4. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel ka osutada, et
5. oktoobril 2018.a sõlmisid prokurör, süüdistatav Mihhail Knjazev ja tema kaitsja kokkuleppe. Sõlmitud kokkuleppes on eraldi ära näidatud nii mõistetavad üksikkaristused kui ka liitkaristused. Samuti väljamõistmisele kuuluv kahjunõue ja kõik kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad 12 kuu jooksul süüdistatava poolt hüvitamisele ( t.lk. 165-166). Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik mõistetavast karistusest ja temalt väljamõistmisele kuuluvast kahjunõudest ja väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurusest ja tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Maakohtu istungil oli süüdistatavale selgitatud tema õigusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt pole Mihhail Knjazev loobunud kokkuleppest vaid on kinnitanud, et sõlmitud kokkulepe on arusaadav, on selgitanud, et kokkuleppe sõlmis vabal tahtel, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör ja kaitsja jäid kokkuleppe juurde ( t.lk. 170). Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluv tsiviilhagi nõue ning väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus ja tasumise viis kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada kuna kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kohtuotsus ongi kooskõlas sõlmitud ja kohtuistungil kinnitatud kokkuleppega.
6. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Mihhail Knjazevi apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/