Obsah (4)

§ 3§ 29§ 31§ 37

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-17-1250 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Jalaka Grupp OÜ kaebus

) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil

§ 3

lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 12. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta tegutses talle teada olnud informatsiooni alusel õigesti ning talle ei saa hoolsuskohustuse rikkumist ette heita. Kohtu arvates on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnates kinnitavad, et kaebaja ei soetanud Osaühingu Intrawest nimel esitatud arvete alusel talvist diislikütust, vaid soetas selle tundmatult kolmandalt isikult, mida kinnitab asjaolu, et Osaühingu Intrawest seaduslik esindaja Hasso Lepp ei kinnitanud tehingu tegemist, samas kaebaja tasus kütuse eest mitte Osaühingule Intrawest, vaid Poola ja Suurbritannia äriühingutele ning sedagi hilinenult ja osaliselt. Seega on tõendatud tehingu mittetoimumine arvetel näidatud poolte vahel ja kaebaja pahausksus võltsarvete kasutamisel. 13.

§ 31

lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (

§ 37lg 7 p-d 2, 5, 6).

Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (p 10).

1. Kohtu arvates on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2008 otsus nr 3-08-115).
2. Ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 otsus nr 3-3-1-97-07) on kinnistunud seisukoht, et ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult aset leidnud.
3. Maksuhaldur tuvastas, et Osaühing Intrawest 23.02.2016 arve nr 16230202 ja 26.02.2016 arve nr 16260201 puhul ei olnud kaebajale kauba tegelikuks müüjaks Osaühing Intrawest, vaid kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi üks või teine kontrollaktis ja maksuotsuses kajastatud asjaolu või tõend eraldivõetuna ei pruugi tõepoolest ilmtingimata Osaühingu Intrawest arvete fiktiivsusele ja kaebaja sellest teadlikkusele viidata, osundavad sellele alljärgnevad üheselt kogutud tõendite ja tuvastatud tõikade kogumid: 1) Osaühing Intrawest ja tema juhatuse liige Hasso Lepp ei ole tehingutes osalemist kinnitanud (kontrollakti p 1.1.2.2 a); 2) Osaühingul Intrawest puudus tehingute ajal majandustegevus, äriühing ise ei ole enda deklaratsioonidel kaupade soetust ja müüki deklareerinud (kontrollakti p 1.1.2.2 g); 3) Samuti ei ole ükski teine äriühing deklaratsioonivormil KMD INF talle kaupade müüki deklareerinud (kontrollakti p 1.1.2.2 g); 4) Äriühing ei esitanud maksuhaldurile
4. aasta veebruari vedelkütuse aruannet ja ei deklareerinud tööjõumakse (kontrollakti p 1.1.2.2 g); 5) Osaühingu Intrawest äriregistrijärgseks tegevusalaks olid märgitud „muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused“, mitte kütuse viisil või teisel käitlemine (kontrollakti p 1.1.2.2 g); 6) Äriühing ei asunud maksuhalduri poolt 14.01.2016 toimunud paikvaatluse ajal enda äriregistrijärgsel aadressil (kontrollakt p 1.1.2.2 g); 7) Oma 19.01.2016 ja 25.02.2016 seletustes (teiste menetluste raames saadud) möönab Hasso Lepp selgesõnaliselt vaid ühe tehingu tegemist – 60 liitri sportauto kütuse soetust Osaühingult Davecom 28.12.2015 ja selle edasimüüki Babyface OÜ-le 30.12.2015 ning kuna hilisema seletuse andis Hasso Lepp pärast väidetavat esimest tehingut (23.02.2016) kaebajaga, hõlmaski eitav seletus ka kaebaja tehinguid (kontrollakti p 1.1.2.2 a); 8) Päev enne teist ja viimast tehingut kaebajaga (25.02.2016) tegi aga Hasso Lepp maksuhaldurile avalduse kustutamaks Osaühing Intrawest käibemaksukohustuslase registrist ja kütuse müüjana majandustegevuse registrist põhjusel, et ta sai teada tehingutest, mis on tehtud tema nimel, kuid millest ta teadlik ei ole (kontrollakti p 1.1.2.2 a); 9) Hasso Lepa seletustest nähtub, et ta ei tea kütusevaldkonnas tegutsemisele kehtivatest nõuetest sisuliselt midagi (kontrollakti p 1.1.2.2 a); 10) Kaebaja on enda tavapärasest majandustegevusest hälbivalt tasunud kütuse eest mitte otse kütuse väidetava müüja arvelduskontole, vaid Poola äriühingu Walutaexpress SP.Z ja Suurbritannia äriühingu Trade Marketing L-P. arvelduskontodele, kuigi samal ajal oli Osaühingul Intrawest olemas arvelduskonto Eestis (kontrollakti p 1.1.2.2 c); 11) Poola äriühingu Walutaexpress SP.Z ja Suurbritannia äriühingu Trade Marketing L-P. näol on tegemist problemaatiliste äriühingutega tulenevalt maksuhalduri välispäringutele saadud vastustest (kontrollakti p 1.1.2.2 b); 12) Kaebaja ei ole (erinevalt teistest kontrollitud perioodil eri partneritega toimunud kütusetehingutest) Osaühingule Intrawest tasumist n-ö tõsiselt võtnud, viivitades tasumisega ning jättes osa üldse tasumata (kontrollakti p 1.1.2.3 b); 13) Saatedokumendid ei vastanud vedelkütuse seaduse (VKS) § 6 lg 1 nõuetele (kontrollakti p 1.1.2.2 d); 14) Samuti puudus Osaühingul Intrawest autoveoseaduse § 4 lg-s 1 märgitud vedaja tegevusluba, kuid selleski ei ole kaebaja probleemi näinud (kontrollakti p 1.1.2.2 d); 15) Osaühingul Intrawest ei olnud võimalik kaebajale diislikütuse saatelehtedele märgitud vastavussertifikaadiga nr VSD01833 seotud kütust müüa, kuna vastavussertifikaadi tellija AS Kroodi Terminal on sama kütuse müünud AS-le Alexela Oil, aktsiaseltsile Johnny, Baltic Agro OÜ-le ja Osaühingule SLAVIL OIL, kes omakorda müüsid kütuse kas otse või veel ühe vahendaja kaudu lõpptarbijatele (kontrollakt p 1.1.2.2 e); 16) Maksumenetluses ei kinnitanud ükski nimetatud äriühingutest kõnealuse kütuse müümist Osaühingule Intrawest (kontrollakti p 1.1.2.2 e); 17) Viimase tehingu tegemise ajal (26.02.2016) ei olnud Osaühingul Intrawest enam majandustegevuse registris kütuse müüja tegevusluba (kontrollakti p 1.1.2.3 c); 18) Kaebaja ja Osaühingu Intrawest vahel sõlmitud vedelkütuse müügileping (nn raamleping) on üldsõnaline ja reaalse majandusliku sisuta ning seda ei täpsusta oluliselt ka muud dokumendid, sh arved, (kontrollakti p 1.1.2.2 f); 19) Osaühinguga Intrawest suhtlemisel kasutatud suhtluskanalid ei vasta äriregistris märgitule (kontrollakti p 1.1.2.3 d); 20) Kaebaja ja Osaühing Intrawest olid füüsiliste isikute kaudu kaudselt seotud. Osaühingu Intrawest varasemaks juhatuse liikmeks ja osanikuks enne Hasso Leppa oli Ivar Šehtman, kes on kaebaja juhatuse liikme Ojar Kirsi pikaaegne tuttav – mõlemad on kuulunud koos Osaühingu Nordway Consult juhatusse, samuti on Ivar Šehtman varem töötanud Jalaka Grupp OÜ põhilise kütusehankija Osaühingu INNDEX müügijuhina (kontrollakti p 1.1.2.3 a).
5. Eeltoodust tulenevalt asus maksuhaldur kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et Osaühingu Intrawest 23.02.2016 arvel nr 16230202 ja 26.02.2016 arvel nr 16260201 näidatud talvise diislikütuse ostu-müügitehingud ei toimunud tegelikult kaebaja ja Osaühingu Intrawest vahel ning et kaebaja pidi sellest, et kütuse müüjaks on teine isik, teadlik olema. Kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda. Kuna kaebaja ei ole veebruaris 2016 Osaühinguga Intrawest tehinguid teinud, ei olnud tal õigust arvestada 2016 veebruaris sisendkäibemaksu hulgas Osaühingu Intrawest arvetel kajastatud käibemaksu kogusummas 18 185,60 eurot.
6. Riigikohus on 25.03.2009 otsuse nr 3-3-1-3-09 p-s 20 viitega kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-le 13 märkinud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebaja ei esitanud kohtumenetluses uusi veenvaid tõendeid, samas ei anna kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust. Kuna kaebaja heausksus eelnimetatud asjaolude ja tõendite pinnalt on nii maksu- kui kohtumenetluses jäänud tõendamata, siis jääb ka Jalaka Grupp OÜ kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik