Obsah (6)

§ 184§ 64§ 68§ 832§ 65§ 84

1-18-3643 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-3643 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Kse

§ 184

lg 2 p 1 järgi; Oleg Nassonov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Artur Falberg süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 ja § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 3.

oktoobri

1. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Artur Falberg (isikukood 38705180300; viibimiskoht Tallinna Vangla) ja süüdistatav Oleg Nassonov (isikukood 37112220332; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Artur Falbergi ja Oleg Nassonvi kaebused Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 03.10.
5. a otsusega mõisteti Artur Falberg kokkuleppemenetluse korras süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ja § 418 lg 1 järgi ning karistati teda liitkaristusega

§ 64lg 1 alusel 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks 06.12.2017. a.

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti ja määrati, et kantakse riigituludesse A. Falbergile kuuluv vara, s.o sularaha summas 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, mis arestiti Harju Maakohtu 21.12.2017. a määrusega ning mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

§ 832

lg 1 ja

§ 184lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti Ksenia Falbergi ja A.

Falbergi ühisvarana videovalve moodul SAQICAM SQ-A1004C hinnangulise 1 1-18-3643 väärtusega 70 eurot, milline on Harju Maakohtu 01.03.2018. a määrusega arestitud ning mis on antud Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti välja riigieelarve tuludesse A. Falbergilt menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 eurot ja ekspertiisitasu kogusumma 895,50 eurot. Määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Viidatud kohtuotsusega mõisteti Oleg Nassonov kokkuleppemenetluse korras süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati teda 5 aastase vangistusega.

§ 65lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.10.2016.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva võrra, liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks 06.12.2017. a.

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti ja määrati, et kantakse riigituludesse O. Nassonovile kuuluv vara, s.o sularaha summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot, mis arestiti Harju Maakohtu 21.12.2017. a määrusega ning mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

§ 832

lg 1,

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 84alusel konfiskeeriti O.

Nassonovile kuuluv vara, s.o lauaarvuti Lenovo seerianumbriga R3038XA8, hinnangulise väärtusega 499 eurot, milline on Harju Maakohtu 01.03.

1. a määrusega arestitud ning mis on antud Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse O. Nassonovilt menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 eurot, ekspertiisitasu kogusumma 903 eurot ja kaitsjatasu summas 1026 eurot. Määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. 17.10.
3. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus O. Nassonovi apellatsioon, milles ta selgitab, et soovib otsust vaidlustada, kuna kokkulepe sõlmiti prokuröri ja tema kaitsja vahel. Tema ei olnud materjalidega tuttav, tema kaitsja ei hoidnud teda asjaga kursis, ei näidanud talle materjale. Kohtus ei teinud kaitsja midagi, materjale ja seadust talle ei selgitanud. Sisuliselt soovitas kaitsja tal kokkulepe sõlmida ning ütles, et kohtus ta teda kaitsma ei hakka. Kokkuleppe tagajärgi talle ei selgitatud, tema sai aru, et kokkuleppest võib igal ajal loobuda. Kaebaja selgitab, et ta ise ei tunne seaduseid ning ei valda riigikeelt. Kaebaja selgitab, et ta on xxx, käib ka xxx ravil. Tema tervis on vahi all viibides ainult hullemaks läinud. Sellest tulenevalt tegi ta ka vea, et sõlmis prokuröriga kokkuleppe. Ta ei suutnud olukorda adekvaatselt hinnata. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab ta, et tema suhtes on pandud toime menetluslikud rikkumised. Lisaks leiab, et tema tegu on valesti kvalifitseeritud, kuna narkootikumide käitlemine eeldab tema hinnangul seda, et sellest saadakse tulu, kuid tema ei saanud sellest midagi. Palub saata asi arutamiseks üldmenetlusse. Kaebaja selgitab ka seda, et tal on ema, kes on vana ja haige ning kellel pole sugulasi. Kaebuse esitaja palub otsus tühistada ja teha uus otsus, lisaks märgib, et soovib oma kaebuse arutamiseks määratud kohtuistungitest soovib ta osa võtta ja palub määrata talle uus advokaat.
4. 18.10.
5. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus A. Falbergi apellatsioon, milles ta taotleb, et kohus väljastaks talle kõvaketta. Kui kohus leiab, et kõvaketast talle ei tagastata, siis palub ta salvestada plaadile kõik seal olevad fotod ja videod. Lisaks palub kaebuse esitaja jätta kohtu poolt välja mõistetud menetluskulud riigi kanda, kuna tal ei ole võimalust maksta, kuivõrd tal puuduvad sissetulekud. Seejuures soovib A. Falberg, et talle tagastataks 275 €, sest 2 1-18-3643 see raha ei ole kriminaalsel teel saadud. Kaebaja selgitab, et O. Nassonov võttis pensionipäeval 05.12.
6. a ajavahemikul kell 02:00 kuni 05:00 kontolt välja 200€ ning andis selle kaebajale. Pangaautomaat, kust raha välja võeti, oli Laagri Comarketi toidupoe Swedbanki automaat. Ja ülejäänud 75€ andis talle vanaema, mille tõestuseks võib kohus kaebaja hinnangul võtta viiekümne eurose paberraha pealt vanaema sõrmejäljed või kontrollida pangaautomaadist, et vanaema on sellise summa välja võtnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et A. Falbergi ja O. Nassonovi kaebused tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
8. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks A. Falbergi kaebuses esitatule menetluskulude riigi kanda jätmise osas järgnevat. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
9. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
10. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
11. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki
13. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKK 3-1-1-7-16).
14. Kriminaalasjas on A. Falbergi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 01.10.2018 sõlmitud kokkulepe (IV köide tl 37-39), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse A. Falbergilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 1250 € (üks tuhat kakssada viiskümmend eurot) ning erinevate ekspertiiside läbiviimise eest kokku 895,50 € (kaheksasada üheksakümmend viis eurot ja viiskümmend senti), kokku 2145,50 € (kaks tuhat ükssada 3 1-18-3643 nelikümmend viis eurot ja viiskümmend senti). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. A. Falberg kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (IV köide tl 39). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. A. Falberg nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
15. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 01.10.
16. a kohtuistungil, kus süüdistatav A. Falberg kinnitas, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult, et kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb kokkuleppe juurde (IV köide tl 30). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
17. septembri
18. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-179-
20. Seoses A. Falbergi taotlusega tagastada talle väline kõvaketas ning sularaha, märgib ringkonnakohus, et KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe ei pea KrMS § 245 sõnastuse kohaselt käsitlema asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega seonduvat, kuid sama sätte lõige 1 punkt 10 kohaselt on kokkuleppe esemeks konfiskeerimisele kuuluva vara kohta kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (KrMS § 248 lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset, sealhulgas asitõendi konfiskeerimise osas (RKKK 3-1-1-103-15). Nähtuvalt A. Falbergi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 01.10.
21. a sõlmitud kokkuleppest, on kokku lepitud ka sularaha summas 275 € konfiskeerimises. Nagu märgitud käesoleva määruse punktis 8, on A. Falberg kinnitanud lisaks täiendavalt kohtuistungil, et jääb kokkuleppe juurde, st ka sularaha konfiskeerimise küsimuses osas nõustus ka kokkuleppega. Seoses välise kõvakettaga märgib aga ringkonnakohus, et ei kokkuleppest ega maakohtu otsusest nähtu sellise eseme suhtes rakendatavaid meetmeid, mistõttu jääb selgusetuks, millele kaebaja täpsemalt viitab ning seega ei ole ringkonnakohtul võimalik selle osas seisukohta võtta. Juhul, kui välise kõvaketta alla mõtleb A. Falberg videovalve moodulit SAQICAM SQ-A1004C, siis kuulub see ese konfiskeeritava vara hulka

§ 832

lg 1 ja

§ 184lg 5 p 2 alusel vastavalt kokkuleppele ning kohtuotsusele.

Seega kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ka selles osas.

1. Ringkonnakohus selgitab vastuseks O. Nassonovi kaebusele, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-79-05 selgitanud, et kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui süüdistatav ise on selle kokkuleppega nõus. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Seejuures ei ole oluline, et süüdistatav oleks end varasemas menetluses otsesõnu süüdi tunnistanud - kokkulepe on võimalik ka olukorras, kus süüdistatav või kahtlustatav menetluse varasemates staadiumides on eitanud oma süüd kuriteo toimepanemises. Oluline on aga, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 lasub viimatinimetatud asjaolude kontrollimise kohustus kohtul. Kriminaalkolleegium märgib, et kahtlustataval ja süüdistataval, kes ei loe end kuriteo toimepanemises süüdi olevaks, 4 1-18-3643 on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kriminaalkolleegium märgib, et seadus ei sea süüdistatava poolt kokkuleppest loobumisele vorminõudeid, mistõttu ka süüdistatava poolt küsitluse käigus kohtule avaldatud süü mittetunnistamine võib olla vaadeldav kokkuleppest loobumisena. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao mingi sätte rikkumisele.
4. O. Nassonov vaidlustab maakohtu otsuse, kuivõrd talle ei selgitatud tema õigusi ning ta ei soovinud kokkulepet sõlmida, vaid kokkulepe sõlmiti sisuliselt prokuröri ning talle määratud kaitsja vahel. Lisaks selgitab kaebuse esitaja, et ta ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga. Kriminaalasjas on O. Nassonovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 01.10.2018 sõlmitud kokkulepe (IV köide tl 34-36). O. Nassonov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (IV köide tl 36). Seejuures nähtub sõlmitud kokkuleppest, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi, mida on O. Nassonov eraldi oma allkirjaga kinnitanud (IV köide tl 34 pöördel). Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 01.10.2018 kohtuistungil, kus süüdistatav O. Nassonov kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, tunnistab oma süüd ning et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult (IV köide tl 29 pöördel). Maakohus on seega selgitanud välja, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, on sellega nõus ja väljendanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet. Seega tegi maakohus 03.10.2018 otsuse, mis on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
5. septembri
6. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
7. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
8. peatüki
9. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. O. Nassonovi puhul on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane edasikaebeõigus.
10. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg-s 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
11. a määruses nr 3-1-1-38-
13. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus A. Falbergi ja O. Nassonovi esitatud kaebused läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5