alusel RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada
S § 201 lg 1 järgi.
lg 3 alusel jätta menetluskulud – kaitsja tasu summas 24 (kakskümmend neli) eurot - riigi kanda. Saata käesolev määrus prokurörile, kahtlustatavale ning kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tuvastas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse J P suhtes. Taotluses palub Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör lõpetada kriminaalmenetlus J P suhtes KarS 201 lg 1 järgi kuna J P süü on väike, puudub ka avalik huvi kriminaalmenetluse vastu; vabastada J P
lg 2 märgitud kohustustuste määramisest; jätta menetluskulud summas 24 eurot kaitsja Karine Nersesjan osutatud õigusabi eest riigi kanda vastavalt
S § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 04.10.2014 korteris aadressil xxx, pööras enda kasuks T G OÜ kuuluva trimmeri Stihl maksumusega 815,09 eurot ebaseaduslikult ning pärast seda pantis selle xxx asuvasse L pandimajja, ning saadud raha summas 1630,18 eurot kulutas enda tarbeks, millega tekitas oma tahtliku tegevusega T OÜ-le varalist kahju summas 1630,18 eurot. Seega pani J P toime omastamise, so KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kahtlustatavana ülekuulatud J P tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut, seletas, et kuritegu pani tema toime seetõttu, et tal oli rahalised probleemid ja arusaamatused tööandjaga, milleks aastal 2014 oli firma T OÜ, kuna tööandja viivitas töötasu maksmisega. Raha, mis oli saadud esemete pantimisest, J.P kulutas põhiliselt toidu ostmiseks. J P poolt on toime pandud teise astme kuritegu ja tema süü ei ole suur, samuti ei esine tema tegevuses raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes, samuti talle inkrimineeritav kuritegu pani tema toime 2014 aasta lõpus, mis on piisavalt ammu ning oma aktuaalsust on kaotanud, uusi kriminaalasju, kus oleks J P kahtlustus esitatud, uurimisasutuses ega prokuratuuris pole. Antud kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette karistusena kas rahalist karistust või vangistust kuni 1 aasta. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kannatanule kuulunud vara menetluse jooksul on tagastatud, mille kohta on koostatud kirjalik allkiri. Juriidilise isiku seaduslikul esindajal ei ole varalisi nõudeid kahtlustatava vastu ning tsiviilhagi ei olnud esitatud. J P on varem kriminaalkorras ühel korral karistatud isik. Kahtlustatava kaitsja Karine Nersesjan on ka toetatud kriminaalasja lõpetamist. J P süü on väike ning puudub avalik menetlushuvi antud kriminaalmenetluse vastu, isik kahetseb toimepandut. Seega leiab prokuratuur, et J P õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Toimikusse on lisatud ka J.P ning tema kaitsja kirjalik nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks tavaliselt piisab
§-s 202 lg 2 p 2 märgitud mõjutusvahendist, mille täitmiseks on eeldatud ka kahtlustatava nõusolek. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
Antud juhul prokuratuur on seisukohal, võttes eeltoodu arvesse, et ei pea kahtlustatavale lisakohustusi määrama ning võib teda nende täitmisest vabastada. Maakohtu seisukoht
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. 2 Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.
lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab
S § 201 lg 1 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja asja protsessiosalistel puudub avalik huvi. J P tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Kuriteoga tekitatud kahju puudub. J P on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus J P kahtlustuses KarS § 201 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kui üldjuhul jäävad kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluskulud riigi kanda (§ 183), siis § 202 kohaldamisel peab need hüvitama kahtlustatav või süüdistatav. Menetluskulude tasumise üle jõu käimise korral võib neist osa jätta aga kohtu määrusega riigi kanda § 180 lg 3 alusel. Arvestades kahtlustatava majanduslikku olukorda on kohus seisukohal, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib kahtlustatavale J P üle jõu. Seega
lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud – kaitsja tasu summas 24 eurot - riigi kanda.
§-s 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (
Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.