1-15-10545/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10545 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus Tarvo Toivoneni vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Tarvo Toivonen (ik 37907152756), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata Tarvo Toivoneni taotlus temale riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 05.01.2016 otsusega tunnistati T. Toivonen süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud ja 2 päeva vangistust ning 2 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui T. Toivonen ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel määratud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks.
7. 09.05.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande T. Toivonenile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna T. Toivonen rikkus kahel korral kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid.
8. Tartu Maakohtu 23.05.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldamata ja T. Toivoneni kohustati pöörduma kahe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ning alluma ravile juhul kui psühhiaater seda vajalikuks peab.
9. 16.07.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande T. Toivonenile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane oli taas rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
10. Tartu Maakohtu 07.09.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldamata, andes T. Toivonenile võimaluse kanda karistust vabaduses. Maakohus pikendas Harju Maakohtu 05.01.2016 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o katseaja pikkuseks määrati 3 aastat ja 6 kuud.
11. 11.10.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule järjekordse erakorralise ettekande põhjusel, et T. Toivonen tarvitab jätkuvalt narkootikume. Kriminaalhooldusametnik tegi maakohtule ettepaneku pöörata T. Toivonenile tingimisi mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele.
12. Tartu Maakohtu 08.11.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja T. Toivonenile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
13. Tõendamist on leidnud, et T. Toivonen on käitumiskontrolli ajal vähemalt neljal korral tarvitanud amfetamiini ja/või metamfetamiini. Enne erakorralise ettekande esitamist teostati narkootikumide tarvitamise test 10.09.2018, mille tulemus oli positiivne amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise osas. T. Toivoneni enda põhjendused aine tarvitamise osas ei ole tõsiseltvõetavad. Nimelt väitis T. Toivonen kriminaalhooldajale, et tarvitas umbes kaks nädalat tagasi midagi une ära ajamiseks, kuid sel kraamil ei olnud tavapärast spetsiifilist lõhna. Kiirmenetluse otsuses on kriminaalhooldusalune avaldanud, et 31.08.2018 tarbis ta enda arvates ühe kriimu kofeiini. T. Toivonen on kahetsenud aine tarvitamist. Maakohtu hinnangul ei ole T. Toivoneni väited narkootilise aine mittetarvitamise kohta usutavad. Olukorras, kus politseiametnik on vormistanud alusetult kiirmenetluse otsuse, oli T. Toivonenil võimalus see kohtus vaidlustada, kuid ta pole seda teinud. Nimetatud teguviis viitab sellele, et vaidlustamiseks ei olnud põhjust. On äärmiselt vähetõenäoline, et amfetamiin ja metamfetamiin satub inimese organismi nii, et ta ise seda ei tea. Olukorras, kus isikul on kohtu poolt määratud kohustus mitte tarvitada narkootilisi aineid, ei tarvitaks mõistlik inimene ka tundmatuid valgeid aineid, mille koostist ta ei tea ja mida vaid spetsiifilise lõhna puudumise tõttu peab kofeiiniks. Kohtute infosüsteemis olemasoleva materjali põhjal saab väita, et T. Toivonen on narkootikumide pikaaegne tarvitaja, ning maakohus on seisukohal, et toodud põhjendused on tüüpilised tarvitajate ennastõigustavad väited enda vastutuse välistamisel või vähendamisel.
14. Ka erakorralises ettekandes toodud registreerimisnõude rikkumised ei ole vaidluse all, kuid need on aset leidnud juba enne eelmiste erakorraliste ettekannete esitamist. Kriminaalhooldajale tuleb tekkinud takistustest teada anda esimesel võimalusel, et tagada kriminaalhoolduse sujuv teostamine. Vabandatav ei ole kuupäevade segi ajamine. Nimetatud varasemad rikkumised iseloomustavad hooldusaluse suhtumist kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse. 2
15. T. Toivoneni rikkumised, eriti mis puudutab amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamist, on maakohtu hinnangul olulised. Keelatud ainete tarbimisega seotud rikkumised on korduvad ning olemuslikult seotud karistusega, mille kandmisest ta tingimisi vabastati. Maakohus leiab, et T. Toivoneni selline käitumine näitab ükskõikset suhtumist temale mõistetud karistuse kandmisse. Toimepandud rikkumiste korduvus ning samuti see, et need olid toime pandud tahtlikult, viitab üheselt sellele, et T. Toivonen ei ole sobilik isik kandmaks oma karistust vabaduses. Maakohus on korduvalt püüdnud T. Toivoneni kriminaalhoolduse ajal suunata nõuetekohasele kontrollnõuete ja kohustuste täitmisele, kuid need meetmed pole soovitud tulemust andnud. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Toivonen, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ühtlasi taotleb T. Toivonen endale riigi õigusabi korras kaitsja määramist, kes tõendaks kohtule, et ta ei ole narkootilisi aineid tarvitanud.
17. T. Toivoneni hinnangul on ta käesolevas kriminaalasjas ilma tõenditeta süüdi mõistetud, mistõttu on maakohtu tegevus kahtluse alla seatud. Kriminaalhooldusametnik on teinud maakohtule kolm samasisulist erakorralist ettekannet, lisaks on ettekandes ka valeväide, et politsei tegi kolmandal korral lisatesti tulemuse kinnitamiseks. Viimasel korral ei teinud politsei T. Toivonenile lisatesti tulemuse kinnitamiseks, vaid kirjutas talle lihtsalt trahvi summas 520 eurot. See nähtub ka politsei väärteoprotokollist, mis oli T. Toivonenil kohtus kaasas, aga T. Toivonen ei tea, miks maakohus seda lahendi tegemisel ei arvestanud. Igatahes teadis maakohus, et kriminaalhooldusametniku ettekanne, mille alusel T. Toivoneni karistus täitmisele pöörati, tugineb valedel. Ükski kiirtesti tootja ei garanteeri, et kiirtesti tulemus on 100 % õige, selleks tuleb teha lisatest juba spetsiaalse tehnika abil.
18. Esimese erakorralise ettekande tulemusena kohustati T. Toivoneni pöörduma psühhiaatri juurde, missuguse kohustuse T. Toivonen ka täitis. Psühhiaater väitis, et kaebuse esitaja ei vaja ravi. Toodud seisukoht ei meeldinud kriminaalhooldusametnikule, mistõttu tehti uus kontroll ja sedagi ühekordse testiga, ilma, et oleks viidud kontrolli kohtuekspertiisi või haiglasse, mille alusel saaks isiku kohtus süüdi mõista. Selle tulemusena koostati teine erakorraline ettekanne, kuid esimesel korral asja arutanud kohtunik taandati enne kohtuistungit kellegi teise poolt, mis viitab, et keegi ei olnud rahul kohtunik R. Teeveere esimese otsusega. Teise erakorralise ettekande arutamise istungil küsis T. Toivonen kohtus, et kas ühekordsetel kiirtestidel on sertifikaat, et testi tulemusena saaks inimest süüdi mõista, siis vastas kohtunik, et me ei aruta seda siin. Seega on kogu kohtu tegevus kahtluse alla seatud ja näitab, et mingisuguseid kokkuleppeid on sõlmitud ühepoolselt. Samuti pikendati ilma tõenditeta T. Toivoneni katseaega kuue kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik ei ole kohtule avaldanud tõde, et on olemas ka kolmas kontroll, kus väidetavaid narkootilise aine jääke ei ole leitud.
19. T. Toivoneni ei ole kordagi narkootilisi aineid tarvitanuna tabatud mujal kui kriminaalhooldusametniku juures. Kui T. Toivonen oleks narkootilise aine tarvitaja, nagu väidab kriminaalhooldusametnik, siis ta oleks ka mujal tarvitamisega vahele jäänud. See peaks tõestama tema süütust, ning seda, et ametniku kiirtestid valetavad. T. Toivonen saaks aru, kui ta saadetaks vangi selle eest, et ta on ohtlik. T. Toivonen leiab, et tema vangi saatmine ei ole aga õige.
20. T. Toivoneni poolt 25.11.2018 esitatud määruskaebus oli allkirjastamata. Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2018 määrusega jäeti määruskaebus käiguta ja anti aega puuduse kõrvaldamiseks kuni 10.12.
21. T. Toivonen kõrvaldas puuduse määratud tähtajaks. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et kriminaalhoolduse edasine teostamine T. Toivoneni suhtes ei ole enam otstarbekas ning temale tingimisi mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
23. Esmalt jätab ringkonnakohus rahuldamata T. Toivoneni taotluse temale riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Tutvudes T. Toivoneni poolt esitatud määruskaebusega, on ringkonnakohus seisukohal, et T. Toivonen on määruskaebuses andnud põhjalikud selgitused, miks ta leiab, et tema poolt narkootiliste ainete tarvitamine ei ole aset leidnud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on vastuvõetav, mistõttu ei ole T. Toivonenile riigi õigusabi korras advokaadi määramine vajalik.
24. Mis puudutab aga käesoleva määruskaebemenetluse põhilist vaidluseset – s.o T. Toivoneni poolt narkootilise aine tarvitamist ajal, mil tal see keelatud oli – siis siinkohal leiab ringkonnakohus vastupidiselt kaebuse esitajale, et käitumiskontrolli tingimuste rikkumine on igakülgselt tõendamist leidnud. Asja materjalidega tutvudes ei tuvastanud kriminaalkolleegium, et kriminaalhooldusametnik oleks kohtule esitanud väärinformatsiooni. Kohtutoimikus asuvate tõenditele tuginedes leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et T. Toivoneni poolt 10.09.2018 narkootilise aine tarvitamine on igakülgselt tõendamist leidnud nii kriminaalhooldusametniku poolt läbi viidud kiirtestiga (tl 61) kui ka kohale kutsutud politseipatrulli poolt, kes kontrollis joovet indikaatorvahendiga „Multi-Drug 7 drugs Rapid TEST“ (tl 63). Mis puudutab T. Toivoneni kaebuses toodud väidet, et politsei ei teinud talle lisatesti joobe kontrollimiseks, vaid tegi talle lihtsalt trahvi 520 eurot, siis ka see väide on ainetu. Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur on T. Toivonenile määranud rahatrahvi NPALS § 151 lg 1 alusel, s.o narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest (tl 69-70). PPA Lõuna Prefektuur ei oleks T. Toivoneni trahvinud, kui tuvastamist ei oleks leidnud viimase poolt narkootilise aine tarvitamine, mida politsei indikaatorvahendiga kontrollis ja mille näit osutus positiivseks.
25. Märkimisväärne on ka seegi, et tegemist ei ole esimese korraga, mil T. Toivonen on käitumiskontrolli ajal rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume (tl 59). T. Toivoneni enda selgitused, et ta ei ole antud rikkumisi toime pannud, on ainetud ja ennast õigustavad. Ilmselgelt on tegemist pikaajalise narkootilise aine tarvitajaga, kes ei ole üles näidanud valmidust ega tahet kriminaalhooldusametniku abiga narkootilise aine tarvitamisest loobuda.
26. Ka ülejäänud käitumiskontrolli tingimusi ei ole T. Toivonen täitnud kohusetundlikult – asjas on esinenud registreerimiskohustuste rikkumisi ning isik on reisinud välisriiki, küsimata selleks ametniku luba (tl 59). Tähelepanuväärne on seegi, et tegemist on juba kolmanda kohtule esitatud erakorralise ettekandega. Teisisõnu on T. Toivonenile juba kahel korral antud võimalus oma edasise õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on suuteline kriminaalhooldusnõudeid täitma ja edasiste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Esimesel korral kohustati T. Toivoneni alluma ravile, kui psühhiaater seda vajalikuks peab ning teisel korral pikendati T. Toivoneni katseaega kuue kuu võrra. Eeltoodud, kohtu poolt antud täiendavad võimalused ei omanud T. Toivoneni suhtes mingisugust eripreventiivset mõju, mistõttu saab öelda, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tagada isiku õiguskuulekust.
27. Kokkuvõtvalt, arvestades kriminaalhoolduse kulgu, ei ole karistusest tingimisi vabastamine T. Toivonenile soovitud mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. 4
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 08.11.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5