← Eesti

2-19-1396/7

Obsah (9)§ 371§ 79§ 89§ 667§ 69§ 75§ 74§ 173§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1396

) § 89 lg-d 1 ja 2) Harju Maakohtule põhjusel, et kinkelepingu ja hoolduslepingu täitmise koht oli Arukülas, Harjumaal.

  1. Maakohus küsis
  2. jaanuari 2019 kirjaga kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta, sh kas kostja on nõus, et asi allub Harju Maakohtule.
  3. Kostja lepinguline esindaja palus
  4. veebruari 2019 vastuses jätta hagi menetlusse võtmata, alternatiivselt saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajja üldiste kohtualluvuse reeglite kohaselt. Kostja on peatselt 92-aastaseks saav vanainimene, kelle nägemine ja kuulmine on halb ning tal on raskusi liikumisel. MAAKOHTU MÄÄRUS
  5. Maakohus keeldus
  6. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest. Maakohus tugines

§ 371

lg 1 p-le 2 ja leidis, et ei võta hagiavaldust menetlusse, sest hagi ei allu Harju Maakohtule. Maakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud lähtuda

§ 79

lg-s 1 sätestatud üldise kohtualluvuse regulatsioonist, sest kostja elab Võrus ning hagi menetlemine Harju Maakohtus teeks Võrus elavale eakale inimesele sisuliselt võimatuks menetluses osalemise, arvestades tema vanust ja vahemaad. Samuti on kostja taotlenud asja saatmist menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Täiendavalt lisas maakohus, et kuivõrd Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 46 „Maaja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad” § 2 lg 4 p 5 kohaselt kuulub kostja elukoht Tartu Maakohtu Võru kohtumaja teeninduspiirkonda, tuleb

§ 371

lg 1 p 2 ja § 372 lg 7 alusel hagi alluvuse järgi üle anda Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. MÄÄRUSKAEBUS 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtu uuele koosseisule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 89lg-d 1 ja 2.

Valikuline kohtualluvus on alternatiiviks üldisele kohtualluvusele, st hagejal on õigus valida, kas esitada hagi kostja vastu üldise või valikulise kohtualluvuse reeglite kohaselt. Seadus ei võimalda kohtul otsustada hageja eest, kus hagi menetletakse, kui valikulise kohtualluvuse alus on olemas. Kohus pole põhjendanud määrust sellega, et valikulise kohtualluvuse tingimused ei oleks täidetud. Kohus saab asja saata üldise kohtualluvuse alusel edasi siis, kui valikulist kohtualluvust pole taotletud ja erandlikku kohtualluvust ei ole. MENETLUSE EDASINE KÄIK 6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa määrata, kas asi saadetakse uueks lahendamiseks tagasi samale või teisele kohtukoosseisule, sest seda reguleerib vastava maakohtu kinnitatud tööjaotusplaan. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Kohtualluvus tähendab

§ 69lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus.

Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Tulenevalt

§ 75

lg 1 teisest lausest kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Maakohus keeldus

§ 371lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, sest asi ei allu Harju Maakohtule.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt välja selgitanud ja on seega keeldunud ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Lisaks üldise kohtualluvuse regulatsioonile (

§ 79

) võib hageja esitada hagi ka valikulise kohtualluvuse sätete järgi, mis on alternatiiviks üldise kohtualluvuse sätetele.

§ 89

lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Hageja esitas hagi valikulise kohtualluvuse järgi (

§ 89

lg-d 1 ja 2) Harju Maakohtule põhjusel, et kinkelepingu ja hoolduslepingu täitmise koht oli Arukülas, Harjumaal.

§ 74

lg 1 järgi, kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati.

  1. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja tuvastada, kas hagejal oli õigus kostja kontol
  2. detsembri 2017 seisuga olnud rahale summas 48 694,59 eurot. Tegemist on lepingust tuleneva hagiga, sest selle eesmärk on tuvastada pooltevaheline lepinguline suhe ja 2

(3)vastastikuste kohustuste olemasolu. Hageja on esitanud oma nõude mitmetel alternatiivsetel õiguslikel alustel: poolte vahel oli sõlmitud (I) kinkeleping, alternatiivselt (II) käsundusleping ja ülalpidamisleping või alternatiivselt (III) hagejal on kulude hüvitamise nõue alusetu rikastumise sätete järgi. Hagiavalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul muuhulgas tuvastada, kas hagis välja toodud vaidlusaluste lepingukohustuste täitmise kohaks saab olla Harju Maakohtu teeninduspiirkond ning alles pärast seda saab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda kohtualluvuse puudumise tõttu. Kohustuse täitmise koha määramisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 85. Tulenevalt VÕS § 85 lg-st 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.

-i kohtualluvuse sätted ei näe ette võimalust, et kohtualluvus määratakse kostja vanusest või vahemaast lähtudes. 10. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 11.

§ 372lg 5 alusel ei ole määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.