3-19-142/3

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-142 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi N.K. (K) kaebus seoses kriminaalasjaga nr 1-14-2658 ning aastatel 2007−2008 viis kuud vahi all hoidmisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada N.K. kaebus.
3. Edastada N.K. riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Viru Maakohtule. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte N.K.le. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Halduskohtusse saabusid
5. oktoobril 2018 ja
6. novembril 2018 N.K. pöördumised haldusasja nr 3-17-1792 juurde lisamiseks. N.K. viitas tema suhtes toimunud kriminaalasjale nr 1-14-2658 ning palus teda selles õigeks mõista. Samuti palus N.K. selle kriminaalasjaga seotud isikute suhtes algatada kriminaalmenetluse. Lisaks nõudis N.K. kahju hüvitamist selle eest, et teda hoiti Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuniku Jüri Sakkarti otsuse alusel viis kuud Tartu Vanglas, ehkki hiljem kohtunik ta vabastas, sest süüdistus ei leidnud kinnitust. Kahjunõude esitamiseks taotles N.K. riigi õigusabi.
7. Kuna N.K.i kõnealused pöördumised ei olnud sisuliselt kuidagi seotud haldusasjas nr 317-1792 lahendatavate nõuetega, mõistis kohus neid uue kaebusena ja registreeris need uue haldusasjana nr 3-19-
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtul ei ole pädevust isikuid kriminaalasjas õigeks mõista. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt lahendavad kriminaalasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Kohtute infosüsteemist on näha, et kriminaalasjas nr 1-14-2658 tegi maakohus N.K.i suhtes süüdimõistva otsuse ning N.K. on kasutanud oma edasikaebeõigust nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus. Halduskohtul ei ole õigust kriminaalasjas nr 1-14-2658 tehtud lahendeid muuta. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses isikute suhtes kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine. Seda saavad kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt teha politsei ja prokuratuur, kelle poole saab N.K. vastava avaldusega pöörduda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu kohtunik Jüri Sakkart on
10. ja
11. aastal otsustanud N.K.i vahi all hoidmise üle. Kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lõike 1 punkt 1). N.K.il tuleb vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada prokuratuurile (SKHS § 14 lõige 2). Halduskohtu pädevuses ei ole selliste kahjunõuete lahendamine. Seega ei ole praeguse kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Selle sätte alusel tagastab halduskohus N.K.i kaebuse.
12. N.K. taotles riigi õigusabi selleks, et advokaat aitaks tal koostada vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõike 3 esimene lause sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kuna N.K. soovib riigi õigusabi prokuratuurile esitatava õigusdokumendi koostamiseks ja ta viibib Viru Vanglas, on tema riigi õigusabi taotlust pädev lahendama Viru Maakohus. RÕS § 10 lõige 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Selle sätte alusel edastab halduskohus N.K.i riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik