1-15-5657/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5657 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus, millega jäeti Vadims Špakovs (sünniaeg 02.09.1985) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Vadims Špakovs, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus Vadims Špakovsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
5. Vabastada Vadims Špakovs temale Harju Maakohtu
6. augusti
7. a otsusega kriminaalasjas 1-15-5657 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega ja saata ta kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigist välja.
8. Määrata Vadims Špakovsile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
9. maini
10. Vadims Špakovsi katseaega hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.
11. KrMS § 426 lg 3 lähtudes mitte kohaldada Vadims Špakovsi suhtes käitumiskontrolli, kuna ta on Eesti Vabariigist väljasaadetav.
12. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Harju Maakohtu
14. augusti
15. a otsusega tunnistati Vadims Špakovs süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel V. Špakovsi kinnipidamise aeg
16. jaanuar
17. Karistusaeg lõpeb
18. mail
20. Vangla ja prokurör toetavad V. Špakovsi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega vabastamist.
21. Tartu Maakohtu
22. novembri
23. a määrusega jäeti V. Špakovs tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused V. Špakovsi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsete eelduste osas märkis kohus järgmist. 3.1 V. Špakovs on varasemalt Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. V. Špakovsi poolt toimepandud kuriteo asjaolud on rasked. Kinnipeetav moodustas kaasosalisega grupi, eesmärgiga organiseerida suures koguses narkootilist ainet kokaiini Argentiinast Läti Vabariiki. Narkokuller peeti kinni Eesti Vabariigis ning arstlikul läbivaatusel väljutas ta kõhuõõnest kokku 37 pakendit, 673,6 g kokaiinisegu, mis sisaldas 529 g puhast kokaiini. V. Špakovs pani seega toime raske rahva tervise vastu suunatud kuriteo, üritades organiseerida riiki äärmiselt suures koguses narkootilist ainet, mida viia paljude tarbijateni. Kuriteo taunitavust suurendab asjaolu, et V. Špakovs pani kuriteo toime majandusliku kasu saamiseks. Lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele võttis kohus arvesse ka kinnipeetava seni ärakantud karistust ning leidis, et see ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga. V. Špakovs on selgitanud, et tema ei korraldanud narkootiliste ainete toomist Argentiinast, kuid oli toimuvaga kursis. Tema roll oli narkokullerile Eestisse järele tulla. Nimetatud selgitustest tulenevalt ei tekkinud kohtul veendumust, et V. Špakovsi suhtes on karistus käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Kuna karistus ei ole täitnud oma eesmärki, siis ei ole põhjust olla veendunud, et vabaduses hoiduks V. Špakovs uute kuritegude toimepanemisest. 3.2 V. Špakovs on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning riigikeele kursused A1, A2 ja B1 tasemel. Kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ennekõike seetõttu, et ta on keeldunud majandustöödel osalemisest ning seetõttu on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. V. Špakovs on selgitanud, et tal oli töölt puudumiseks tervisliku seisundi tõttu vabastus. Meditsiiniosakond on kinnitanud, et kinnipeetaval vabastust ei olnud. Kuna kinnipeetav on korduvalt rikkunud kinnipidamisasutuses kehtestatud korda, ei ole alust uskuda, et V. Špakovs oleks vabaduses suuteline kehtivast õiguskorrast ja reeglitest kinni pidama. 3.3 Kinnipeetaval puudub vabanemise korral Eestis kindel elukoht. Siseministeeriumi otsusega kohaldati V. Špakovsi suhtes sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 10 aastaks alates päevast, mil V. Špakovs vabaneb kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse kandmiseks. Kinnipeetav plaanib vabanemise korral asuda elama oma endisesse elukohta Läti Vabariigis. Vabaduses on kinnipeetaval toetavad lähedased. Kokkuvõtlikult oli kohus seisukohal, et ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse kandmise ajal. Samuti see, et mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki. MÄÄRUSKAEBUS
24. V. Špakovs taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamist kohaldades KrMS § 426 lg 3 sätteid. 4.1 V. Špakovs nõustub, et ta pani kuriteo toime vajadusest raha järele ning et kuritegu oli raske. Kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimisel on kuriteo raskust ja omakasu motiivi juba arvestatud karistust raskendavate asjaoludena. Kaebaja arvates ei oleks kohtunik pidanud tulenevalt Riigikohtu otsuse 3-1-1-12-17 p-st 21 tingimisi ennetähtaegse vabastamise kaalumisel nende asjaoludega arvestama. V. Špakovs keeldus
25. aastal töötamast XXX tõttu, millest vangla meditsiinitöötajad olid teadlikud alates
26. aastast. MRT-analüüsist lähtuvalt vabastas kirurg V. Špakovsi igasugustest töödest. Kaebaja töötamisest vabastatust tõendab ka karistuste puudumine töötamisest loobumise eest. Alates
27. a teisest poolest on kaebaja viidanud vabastusele ja terviseprobleemidele ning palunud kirurgi vastuvõttu, kuid vabastus tühistati ning vastuvõtule lubamisest keelduti. Töövõimet hindas ortopeedias mittepädev meditsiinitöötaja. Nimetatud vastuolude ja probleemide tõttu keeldus V. Špakovs tööle minemast ning sai selle eest karistada.
28. a veebruaris väljastas perearst loa MRT-analüüsiks.
29. a mais määrati kaks operatsiooni, mis toimusid
30. septembril ja 2
31. oktoobril
32. aastal. Seega esinesid alused tööst keeldumiseks, et vältida XXX halvenemist. Käesoleval ajal on V. Špakovsi tervis parem ja ta ei keeldu enam töödest. 4.2 V. Špakovs on oma käitumist parandanud ning tegelenud eneseanalüüsiga, mis on teda muutnud. Alates
33. aastal tehtud määrusest, millega V. Špakovs jäeti ennetähtaegselt vabastamata, puuduvad kinnipeetaval karistused. V. Špakovs elas enne vangistust seaduskuulekat elu, omandas kõrgharidust ja tegeles ettevõtlusega. Kaebajal on olemas toetav pere ning töökoht. Kohus on tähelepanuta jätnud V. Špakovsi iseloomustavad positiivsed asjaolud, milleks on kõik läbitud sotsiaalprogrammid, õppimissoov, madalad riskiprotsendid, varasemate karistuste puudumine, vangla ja prokuröri toetus kinnipeetava vabastamiseks, narkootikumide ja alkoholisõltuvuse puudumine ja tervise halvenemine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
34. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja V. Špakovs tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
35. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-17 p-s 20 leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Maakohus leidis, et V. Špakovsi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa lugeda positiivseks, kuna teda on majandustöödel osalemisest keeldumise tõttu distsiplinaarkorras karistatud. Apellatsioonikohus märgib, et kuna süüdimõistetut karistati viimati
36. novembril 2017, siis ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on süüdlase distsiplinaarkaristused kustunud. V. Špakovs on majandustöödest keeldumist põhjendanud tervislike põhjustega ning esitanud meditsiinidokumendid. Nendest nähtuvalt on V. Špakovsile
37. aasta septembriks ja oktoobriks määratud operatsiooniajad. Kohtuistungil kinnitas V. Špakovs, et operatsioonid on käesolevaks ajaks tehtud ning kestab taastumisperiood. Nimetatust tulenevalt ei ole välistatud, et V. Špakovsi töötamisest keeldumine võis olla tingitud tervislikest probleemidest. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole pärast eelmise V. Špakovsi ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimist teda enam distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud aktiivne: läbinud riigikeele kursused A1-B1 tasemel, sotsiaalprogrammi Õige hetk ning osalenud Võtmepädevuste koolitusel. Programmide tagasiside on positiivne. Määruskaebuse kohaselt on V. Špakovs enda käitumist parandanud ja tegelenud eneseanalüüsiga, mis on teda muutnud. Seetõttu võib öelda, et V. Špakovs on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid.
38. Apellatsioonikohus ei näe ka V. Špakovsi vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel midagi sellist, mis tema vabastamise välistaks. Siseministeeriumi
39. mai
40. a otsusega kohaldati V. Špakovsi suhtes sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 10 aastaks alates päevast, mil ta vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse jätkamiseks. Kinnipeetaval küll puudub Eestis elu- ja töökoht, kuid vanglast vabanedes asub ta elama oma elukohta Läti Vabariigis, kus elas ka enne vangistust. Maakohtu istungil on kinnipeetav kinnitanud, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kavatseb ta minna tööle reklaamijuhi abiks ning operatsioonidest taastumise järel töötada treenerina. Lätis elavad ka V. Špakovsi lähedased, kellega tal on head ja toetavad suhted.
41. Järgnevalt tuleb hinnata, kas süüdimõistetut saab ikkagi vabastada või annavad kuriteo asjaolud ja isiku varasem elukäik siiski aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemist. Jättes isiku vabastamata kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevatel põhjustel või varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosist tulenevalt, tuleb kohtumääruses ära näidata selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava 3 teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Maakohtu arvamus, et V. Špakovsi kuriteo asjaolud on rasked, on vaieldamatult õige. Samas arvestab ringkonnakohus, et kuriteo kiire avastamise tõttu jäid rasked kahjud tekkimata ning sellegagi, et kuriteo asjaolude kaal ajas väheneb. Lisaks näeb seadus ette võimaluse ka raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegselt vabastada, kui kohtul tekib veendumus, et vabastatu uusi kuritegusid toime ei pane. Veel arvestab kohtukolleegium, et ehkki süüdlane kannab karistust raske kuriteo eest, ei ole kohus hinnanud V. Špakovsi süüd ülemäära suureks (teda karistati sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistusmääraga).
42. Ainuüksi kuriteo toimepanemise asjaolud ei kaalu ringkonnakohtu jaoks üle V. Špakovsi iseloomustavat positiivset teavet. Ringkonnakohus arvestab lisaks eelnevates punktides mainitule, et V. Špakovsit ei ole varem Eesti Vabariigis (ja süüdlase kinnitusel ka mujal) kriminaalkorras karistatud. Ta kannab esimest reaalset vangistust. Seega evib karistus eeldatavasti kiiremat toimet, kui korduvkurjategijate puhul. Kinnipeetava esimene kogemus reaalses vangistuses võib mõjutada teda oma senist käitumist muutma. Vangla iseloomustuses ongi märgitud, et V. Špakovs tunnistab muutuste vajalikkust, soovib muutuda ning usub, et ei pöördu tulevikus tagasi kuritegelikule teele (KoTo lk 74 pöördel). Samuti on oluline, et käesoleva määruse tegemise ajaks on süüdimõistetu ära kandnud suurema osa vangistusest, s.o peaaegu 4 aastat. Uute kuritegude toimepanemise riski muudab väiksemaks ka asjaolu, et isikul ei ole täheldatud sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest. Arvestades, et süüdimõistetu soovib muutuda, tal puuduvad sõltuvusprobleemid ning ta on esimest korda kriminaalkorras karistatud, on ohuprognoos uute kuritegude toimepanemise osas pigem väike kui suur.
43. Ringkonnakohus leiab, et V. Špakovsi rehabilitatsioon vanglas ning tema pingutused edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks annavad aluse loota, et ta käitub edaspidi seaduskuulekalt. V. Špakovsi katseaeg kestab ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni
44. maini
45. Kuigi KarS § 76 lg 5 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käitumiskontrollile, siis KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib kohus loobuda KarS § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Ringkonnakohus loobub V. Špakovsi suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, sest tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 10 aastaks.
46. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb V. Špakovsi kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
47. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab V. Špakovsi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Juhan Sarv 4 /allkiri/ Aarne Sarjas