Obsah (4)

§ 128§ 75§ 140§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23.08.2018, Tartu Haldusasja number 3-16-1

) § 128 lg 2 p-le 1 ning kaebaja taotluse sisulisel lahendamisel planeeringu algatamisest keeldumise faasis sama lõike p-le

1. Halduskohus märkis, et kehtivatele detailplaneeringutele kehtib üldplaneeringu p-s 2.5.1 sätestatud põhimõte, et kui soovitakse detailplaneeringut koostada kehtiva detailplaneeringu osale või välja kujunenud asustus- ja krundistruktuuriga piirkonnas, siis tuleb järgida, et detailplaneeringu koostamisel arvestatakse varem välja kujunenud põhimõtteid. Kaebaja väited
2. aastast kehtestatud detailplaneeringute õigusvastasusest on paljasõnalised ja tõendamata. Halduskohtu arvates on vald vaidlusalust korraldust andes selgelt ja õigesti hinnanud, et kavandatud detailplaneeringulahendus oleks vastuolus varem väljakujunenud hoonestamise põhimõtetega. Seetõttu on vaidlusalune korraldus õiguspärane ja kooskõlas

§ 128lg 2 p-dega 1 ja 2.

Olukorras, kus haldusorgan leiab juba detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamisel, et taotletud detailplaneeringut ei kehtestataks selle vastuolu tõttu üldplaneeringuga, ei ole alust algatada detailplaneeringu koostamise menetlust.

1. a detailplaneeringu puhul ei ole tegemist realiseerimata detailplaneeringuga, mis annaks aluse selle ülevaatamiseks käesolevas vaidluses. Vaidlusalune korraldus ei reguleeri kaebaja kinnistul viibimise küsimust. Kinnistu kasutamist puudutava kaalutluse puhul on tegemist kõrvalkaalutlusega. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 31.08.
3. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ning kaebuse rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud haldusmenetluse seaduse regulatsiooni ning teinud otsuse tuginedes asjakohatult üldplaneeringu ühele lausele, mida tõlgendab meelevaldselt ja seadusega vastuoluliselt. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatav otsus on vastuolus valla üldplaneeringuga ja motiveerimata, sest otsuse põhjendused tuginevad ebaõigetele väidetele. Üldplaneeringust ei tulene kohustust muuta üldplaneeringuga määratletud kasutusotstarbeid vastavalt mingile osakaalule, sest käesoleval juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vaidlusalune maatükk on üldplaneeringuga kaardile märgitud elamumaana. Kiige tn 1a sihtotstarve muutus üldkasutatavaks maaks
4. a kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kaebaja on seisukohal, et
5. a kehtestatud detailplaneering oli üldplaneeringut muutev detailplaneering, mille puhul on oluliselt rikutud üldplaneeringu põhimõtteid. Detailplaneering, mille algatamist kaebaja taotleb, taastaks õiguspärase olukorra, mis kehtis enne
6. a detailplaneeringut.
7. a kehtestatud detailplaneeringu puhul moodustas Kodu tn 6 kui üldkasutatav maa 8,2 ha suurusest piirkonnast 3,4%.
8. a vähendas vastustaja selle 1,8%-le. Kaebaja ei nõustu sellega, et naaberkinnistu omaniku e-kirjas märgitud seisukohta võiks käsitleda avaliku huvina. Naaberkinnistu omaniku huvi on erahuvi, mis ei kaalu üles kaebaja omandiõigust. Ühe kinnistu omanikud ei peaks saama nautida privaatsust teise kinnistu omaniku huvide arvelt. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses on tehtud kaalumisviga. Kiige tn 1a ei ole piirkonda teenindav üldmaa, vaid kasutult seisev krunt, mida keegi ei saa kasutada. Kohalik omavalitsus ei ole 14 aasta jooksul detailplaneeringut realiseerinud. Asjaolu, et sihtotstarbe järgi on tegemist üldkasutatava maaga ei tähenda, et see maa ongi üldkasutatav. Maa sihtotstarve ei anna teistele isikutele õigust maad vallata, kasutada või käsutada.
9. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja rõhutab, et Kiige tn 1a kinnistu on moodustatud enne üldplaneeringut kehtestatud detailplaneeringuga. Pärast üldplaneeringut jäid kehtima kõik varasemad detailplaneeringud. Seega tuleb üldplaneeringu kõrval arvestada ka kehtivate detailplaneeringutega. Kiige tn 1a maa-ala on kehtivate detailplaneeringute järgi olnud alates
10. aastast sotsiaalmaa sihtotstarbega. Kuigi endise Uus-Saia kinnistu ala on määratletud üldplaneeringu kohaselt elamumaana, on tegemist üksnes juhtotstarbega, mida täpsustavad kehtivad detailplaneeringud. Ainuüksi üldplaneeringus määratud juhtfunktsioon ei anna alust muuta vaidlusaluse maaüksuse sihtotstarvet. Uus-Saia kinnistust
11. ja
12. a detailplaneeringute alusel moodustatud elamumaa sihtotstarbega krundid moodustavad loogilise terviku ning
13. a kehtestatud üldplaneeringuga ettenähtud planeeritavast alast üldkasutatava maa kavandamise nõuet tuleb rakendada tervele endise Uus-Saia kinnistu detailplaneeringu alale. Kuna Uus-Saia kinnistu detailplaneeringuala suurus on 8,2 ha ning Kiige tn 1a moodustab sellest vaid 1,8%, siis ei ole ka üldplaneeringu järgi võimalik Kiige tn 1a üldkasutatava maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, kuna üldplaneeringu järgi on kohustus kavandada vähemalt 7,5% planeeritavast maast piirkonda teenindavaks üldkasustatavaks maaks. Seega oleks Kiige tn 1a kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks vastuolus nii üldplaneeringu kui ka kehtivate detailplaneeringutega. Kiige tn 1a kohta kehtivad detailplaneeringud on antud kinnistu omaniku ja arendaja taotluse alusel. Kaebaja omandas üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu ja tal ei saanud olla 4 õigustatud ootust sihtotstarbe muutmiseks. Vallavalitsuse poole on pöördutud Kiige tn 1a katastriüksuse sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse määramise küsimuses korduvalt. Vallavalitsus on vastanud eitavalt, sest näeb planeerimisalase tegevuse korraldajana, et Kiige tn 1a kinnistu peab jääma piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks. Kuna kaebajal oli kinnistut omandades teada selle sihtotstarve, siis tal ei saanud olla õigustatud ootust, et sihtotstarvet muudetakse. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusaluses korralduses on erinevaid huve kaalutud õiglaselt, igakülgselt ja põhjalikult. Tähendust ei oma asjaolu, et
14. a detailplaneeringuga on juba moodustatud varasemast üldkasutatava maa sihtotstarbega Kodu tn 6 kinnistust kaks kinnistut, millest üks kinnistu sai elamumaa sihtotstarbe, kuid teine (Kiige tn 1a) jäi üldkasutatava maa sihtotstarbega. Ainult omaniku vahetus ei saa tuua kaasa maa sihtotstarbe muutmist. Avalik huvi kehtivate planeeringutega juba määratletud sihtotstarbe säilitamiseks kaaluvad kaebaja erahuvi üle. Kaebaja taotletava sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse määramise eesmärgiga detailplaneeringu menetlemise küsimuseks ei ole, kuidas üldkasutatava maa omanik ja kogukond või vastustaja omavahel korraldavad maa sihtotstarbelise (s.o üldkasutatava maana) kasutamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud kaebuse rahuldamata ning Ülenurme Vallavalitsuse 21.06.
16. a korralduse tühistamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17. Vaidlust ei ole selles, et Kiige tn 1a maaüksus on moodustatud Ülenurme Vallavolikogu 23.08.
18. a otsusega nr 87 kehtestatud Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringu alusel. Nimetatud detailplaneeringu alusel on Kiige tn 1a sihtotstarbeks määratud üldkasutatav maa. Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 krundid olid moodustatud
19. a kehtestatud Uus-Saia detailplaneeringu alusel, millega kavandati piirkonda 36 elamukrunti ja maaüksus Kodu tn 6 planeeriti sotsiaalmaaks.
20. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringu puhul on tegemist kehtiva detailplaneeringuga. Ülenurme valla üldplaneering on kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 10.02.
21. a otsusega nr
22. Vastustaja esitatud andmetel enne seda Ülenurme vallas üldplaneeringut kehtestatud ei olnud.
23. a üldplaneeringu p 1.3.3 kohaselt on üldplaneeringu koostamise käigus arvestatud kõikide kehtivate detailplaneeringutega.
24. Riigikohus on rõhutanud, et üldplaneeringu kehtestamine samale alale kehtestatud detailplaneeringuid kehtetuks ei muuda (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
25. a otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 16). Planeerimisseaduse kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsiooni (edaspidi

v.r) § 24 lg 6 kohaselt muutus planeeringu kehtestamisega kehtetuks üksnes samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. 5

1. Kiige tn 1a maaüksus on moodustatud Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringu alusel. Kuna Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 krundid moodustati
2. a kehtestatud Uus-Saia detailplaneeringu alusel, siis oli Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneering Uus-Saia detailplaneeringut selle maa-ala osas muutev detailplaneering. Asja materjalidest ei nähtu, et kumbki nimetatud detailplaneering oleks kehtetuks tunnistatud või samale maa-alale oleks kehtestatud uus detailplaneering. Seega on mõlemad nimetatud detailplaneeringud kehtivad ning Kiige tn 1a maaüksuse osas kehtib Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneering.
3. Vastustaja on vaidlustatud haldusakti kohaselt keeldunud Kiige tn 1a detailplaneeringu menetluse algatamisest põhjusel, et detailplaneeringu eesmärk ei vasta valla üldplaneeringule ja on vastuolus avaliku huviga.
4. Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt jätkuvalt seisukohal, et Kiige tn 1a maaüksuse osas detailplaneeringu algatamine eesmärgiga kehtestada seal senise üldkasutatava maa sihtotstarbe asemel elamumaa oleks valla üldplaneeringuga kooskõlas, kuna üldplaneeringu põhikaardi kohaselt on Kiige tn 1a planeeritud elamumaaks.
5. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et üldplaneeringu kaardile märgitud maakasutuse puhul on tegemist üksnes juhtfunktsiooniga.

v.r § 8 lg 2 p 3 ning hetkel kehtiva planeerimisseaduse (edaspidi

) § 75 lg 1 p 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas maakasutuse juhtotstarbe määramine.

§ 75

lg 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Planeerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab sõna „valdav“, et tegemist on üle 51%-lise otstarbega. Ülenurme valla üldplaneeringu p-s 2.5.1.1 on sätestatud, et üldplaneeringuga määratud maa-alade peamine kasutusotstarve tähendab, et detailplaneeringute koostamise korral peab planeeringu ala kasutusotstarve ühtima vähemalt 75% ulatuses üldplaneeringuga määratud kasutusotstarbega. Kuna Kiige tn 1a maaüksus jääb Uus-Saia detailplaneeringu ning seda Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 kruntide osas muutvale Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringu alale, siis on üldplaneeringuga nõutud juhtotstarbe nõue täidetud, kui nimetatud detailplaneeringu kogualast on vähemalt 75% elamumaa sihtotstarbega. Seetõttu ei tähenda, et kui üldplaneeringu põhikaardile on Kiige tn 1a maa-ala sihtotstarbeks märgitud elamumaa, et konkreetse Kiige tn 1a maaüksuse sihtotstarbeks peab ka olema elamumaa. Konkreetse maaüksuse sihtotstarve määratakse kehtiva detailplaneeringu alusel. Käesoleval juhul on selleks Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneering, mis näeb Kiige tn 1a sihtotstarbena ette sotsiaalmaa alaliigina üldkasutatav maa.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et üldplaneeringus sätestatud nõudega, mille kohaselt tuleb elamumaa kasutusotstarbega maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus kavandada vähemalt 7,5% planeeritavast maast piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks, peab arvestama üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Üldplaneeringu tekstis see ei kajastu. Kuna see on üldplaneeringust tulenev nõue, siis sellest nõudest hälbimise korral oleks tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kiige tn 1a maaüksus jääb Uus-Saia ja seda kahe krundi osas muutnud Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringute maaalale, kusjuures asja materjalidest nähtub, et mõlemaid nimetatud detailplaneeringuid on asutud realiseerima. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et Kiige tn 1a maaüksuse detailplaneeringu algatamise otsustamisel tuleb arvestada ka üldplaneeringu 6 p-ga 2.5.1.1, mille kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel kehtiva detailplaneeringu osale järgida, et detailplaneeringu koostamisel arvestataks varem väljakujunenud põhimõtteid. Kaebaja väide, et
2. a kehtestatud Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneering on samuti vastuolus üldplaneeringust tuleneva nõudega, mille kohaselt peab 7,5% elamumaast olema detailplaneeringuga kavandatud üldkasutatavaks maaks, ei ole õige, sest Ülenurme valla üldplaneering kehtestati alles
3. aastal. Üldplaneeringus sätestatud põhimõtetega tuleb arvestada uute detailplaneeringute algatamisel ning kehtivate detailplaneeringute muutmisel. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad seda, nagu oleks
4. a kehtestatud detailplaneering õigusvastane, kuna selles ei ole arvestatud üldplaneeringuga sätestatud põhimõtteid.
5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli Kiige tn 1a soetamise ajal teadlik, et tegemist on üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksusega. Seega pidi kaebaja kinnistut omandades arvestama sellega, et kehtiva detailplaneeringu kohaselt on nimetatud maaüksus nähtud ette piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks. Halduskohus on õigesti märkinud, et käesolevas asjas vaidlustatud korraldus ei reguleeri kolmandate isikute kaebaja kinnistul viibimise ega kinnistu vastavalt detailplaneeringuga kavandatule kasutusele võtmise küsimusi. Seetõttu jätab ringkonnakohus vastavad kaebaja väited tähelepanuta.
6. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja on õigesti vaidlusaluses korralduses leidnud, et Kiige tn 1a detailplaneering, mille eesmärgiks oleks muuta krundi sihtotstarve 100% elamumaaks, oleks vastuolus üldplaneeringuga.
7. Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt ka seisukohal, et vastustaja on ebaõigesti määratlenud avalikku huvi, kui nimetas avaliku huvina üksnes naaberkinnistu omaniku e-kirja. Iseenesest ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et ühe naaberkinnistu omaniku seisukohta ei saa avaliku huvina käsitleda. Samas on avalikuks huviks ka kehtivate detailplaneeringute tervikuna elluviimine, et detailplaneeringuga kavandatu saaks täies ulatuses realiseeruda. Käesoleval juhul ei ole Kiige tn 1a maaüksust senini võetud kasutusele selliselt, nagu see oli detailplaneeringu kohaselt kavandatud. Kui kaebaja leiab, et detailplaneeringu regulatsioon oli puudulik, kuna selles ei ole sätestatud, mil viisil viiakse ellu üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksuse kasutamine viisil, mis oli detailplaneeringuga ette nähtud, siis on tal võimalik esitada taotlus vastava eesmärgiga detailplaneeringu algatamiseks. 19.

§ 140

lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt peab detailplaneering looma vastavale planeeringualale ruumilise terviklahenduse, mistõttu tuleks vältida vaid ühte krunti hõlmava detailplaneeringu koostamist (Seletuskiri planeerimisseaduse eelnõu juurde, planeerimisseadus 571 SE, lk 155). Kaebaja on esitanud taotluse üksnes Kiige tn 1a maaüksust hõlmava detailplaneeringu koostamiseks. Kuna käesoleval juhul on kogu planeeringualaks Uus-Saia detailplaneering, siis on haldusorgan vaidlustatud otsuses õigesti lähtunud planeeringuala ruumilise terviklahenduse hindamisel kogu Uus-Saia detailplaneeringu alast.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.
2. a otsus muutmata. 7
3. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kambja vald on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude summas 1142,40 eurot kaebajalt väljamõistmist. Kambja valla menetluskuludeks on õigusabi kulud. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei saa õigusabikulusid kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista, kui tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.
4. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud varasem praktika). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas vallas või linnas ruumilise planeerimise korraldamine.

§ 4

lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus üks planeerimisalase tegevuse korraldajatest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse puhul tegemist planeerimisalase vaidlusega, mis väljuks valla põhitegevuse raamidest. Sellest tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8