2-17-3215/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3215 Hagi ese Liili Kärneri hagi Toomas Saare vastu kinnisasja mõttelise osa üleandmiseks ning Malle Puru vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks Tsiviilasja hind 30 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Liili Kärner; isikukood XXX; elukoht XXX. Hageja esindaja advokaat Valli Murde; e-post vmurde@gmail.com Kostja I Toomas Saar; isikukood XXX; elukoht XXX Kostja I esindaja info@eichenbaum.ee Agu Eichenbaum; e-post Kostja II Malle Puru; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja II esindaja elina@ampartnerid.ee Viimane istung Elina Madal; e-post
3. juuni 2018 RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata Liili Kärneri hagi Toomas Saare vastu kinnisasja mõttelise osa üleandmiseks ning Malle Puru vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks.
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a määrusega käesolevas asjas seatud hagi tagamise abinõud.
8. Jätta menetluskulud Liili Kärneri kanda. Mõista Liili Kärnerilt Toomas Saare kasuks välja menetluskulu 925 eurot ja Malle Puru kasuks välja menetluskulu 745 eurot.
9. Mõista Liili Kärnerilt Eesti Vabariigi kasuks välja 243 eurot. Summa tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuue 40 euro 50 sendi suuruse osamaksega. Esimene osamakse tuleb tasuda 30 päeva möödumisel otsuse jõustumisest ja iga järgnev osamakse 30 päeva pärast eelmise osamakse tasumise tähtpäeva. Osamaksete tasumisel tuleb märkida viitenumber
10. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Osamaksed tuleb tasuda määrusele lisatud makseinfolehel märgitud kontonumbritele. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
12. Liili Kärner (hageja) esitas
13. veebruaril 2017 Tartu Maakohtule hagi Toomas Saare (kostja I) ning Malle Puru (kostja II) vastu.
14. märtsil 2017 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt palus hageja tuvastada, et talle läks ostueesõiguse teostamise avalduse tegemisega üle 170/800 suuruse mõttelise osa kinnisasjast aadressiga XXX, registriosa numbriga XXX omandiõigus, kanda ennast kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikuna 270/800 suuruses osas ja asendada kostja II tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega.
15. detsembri
16. a menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema nõue kostja I vastu on suunatud kostja I tahteavalduse asendamiseks, millega anda üle hagejale kinnisasja 170/800 suuruse mõttelise osa omandiõigus. Hagi kohaselt on hageja ja kostja I kinnisasja kaasomanikud. Kostja I võõrandas 170/800 suuruse mõttelise osa kinnisasjast
17. juulil 2016 hinnaga 30 000 eurot M. Mininile. M. Minin võõrandas omakorda kaasomandi osas
18. oktoobril 2010 kostjale II hinnaga 49 900 eurot. M. Minin ega kostja II ei olnud kinnisasja kaasomanikud. Hageja sai kinnisasja mõttelise osa võõrandamisest teada
19. oktoobril 2016 ja teavitas
20. novembri 2016 avaldusega kostjat ostueesõiguse teostamisest. Avaldus toimetati kostjale I kätte
21. novembril
22. M. Minini ja kostja II vahel sõlmitud müügileping ja asjaõigusleping on tühised asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 3 ja § 257 lg 3 koostoimes.
23. Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I leiab, et hageja esitas ostueesõiguse teostamise avalduse pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.
24. juulil 2016 pani kostjat nõustanud kinnisvaramaakler koopia müügilepingust hageja postkasti ning hageja kinnitas hiljem telefoni teel, et on teadlik lepingust ja selle sisust ning ostueesõigust teostada ei soovi. 2/4
25. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II leiab, et hageja on minetanud õiguse ostueesõigust teostada. Alternatiivselt, kui ostueesõigust on teostatud tähtaegselt, tuleks lisaks 30 000 euro tagastamisele mõista välja veel 19 900 eurot, kuna kostja II tasus ostuhinnana 49 900 eurot. Kostjal on õigus ostuhinna talle hüvitamiseni keelduda AÕS § 2611 alusel kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nõusoleku andmisest. Ostuhind oli teisel tehingul suurem, kuna M. Minin tegi korteris ulatuslikku remonti. KOHTU SEISUKOHT
26. AÕS § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Kohtule on esitatud kinnistusraamatu väljavõte ja müügileping, millest nähtuvalt on hageja kinnisasja kaasomanik ning kostja I on
27. juulil 2016 sõlminud kinnisasja 170/800 suuruse mõttelise osa müügilepingu selle müümiseks Martin Mininile, kes ei olnud eelnevalt kaasomanik. Nimetatud asjaolude üle pooled ka ei vaidle. Seega on hageja isikuks, kellel oli müüdava kinnisasja mõttelise osa ostueesõigus.
28. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS § 250 kohaselt peab kinnisasja suhtes ostueesõiguse teostaja avalduse esitama kahe kuu jooksul pärast ostjalt või müüjalt müügilepingu ja selle sisu kohta teate saamist. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, st pärast tähtaja möödumist kaotab kaasomanik õiguse ostueesõigust teostada.
29. Praeguses asjas on poolte esmane vaidlus selle üle, kas hageja on esitanud ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegselt. Eelkõige on küsimus selles, millal hakkas tähtaeg kulgema, st millal teavitati hagejat müügilepingust ja selle tingimustest. Kostjad on väitnud, et hagejat teavitati müügilepingust selliselt, et
30. juulil 2016 pandi talle müügilepingu koopia postkasti. Hageja väidab aga, et ta sai müügilepingust teada alles
31. oktoobril 2016 e-kinnistusraamatu portaali kaudu.
32. Kohus leiab, et kostjate väide selle kohta, et müügileping pandi hageja postkasti
33. juulil 2016 on tunnistajate Leida Mälgi, Martin Minini ja Kadri Saare ütlustega tõendatud. Kõik tunnistajad kinnitasid, et nad läksid koos
34. juulil 2016 hageja juurde eesmärgiga teavitada teda müügilepingust, kuid kuna hagejat kodus ei olnud, panid nad müügilepingu koopia hageja postkasti. Tunnistajate ütlused olid selged, üheselt arusaadavad ning ei olnud vastuolulised. Tunnistajaid oli hoiatatud valeütluste andmisega kaasneva karistuse eest ning kohtul ei ole põhjust arvata, et tunnistajad oleksid kohtule valetanud. Teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda ka hageja viited müügilepingu tekstile, mh sellele, et müügilepingus ei soovinud pooled, et notar teavitaks kaasomanikke ostueesõigusest. Olukorras, kus notari teenus on tasuline ning müügilepingu sõlmimise juures olnud tunnistaja L. Mälgi teadis kaasomanike andmeid, on usutav, et müügilepingu pooled soovisid müügilepingust kaasomanikke isiklikult teavitada.
35. Kohus leiab, et olukorras, kus müügileping on pandud hageja postkasti, saab lugeda hageja sellest teada saanuks analoogselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 teises lauses toodud eemalviibija poolt tahteavalduse kättesaamise regulatsioonile, st see teave loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtu hinnangul võib mõistlikult eeldada, et inimene kontrollib oma elukohas olevat postkasti vähemalt kord nädalas, st saab lugeda, et hageja sai müügilepingust ja selle sisust teada hiljemalt
36. juulil
37. Vastupidisele järeldusele ei anna põhjust asuda ka hageja esitatud
38. oktoobri kuupäeva 3/4 kandev kinnisasja hoovi kaasomandi kasutuskorra ettepanek, milles ei ole uut kaasomaniku märgitud. Hageja istungil avaldatud seisukoha kohaselt koostas selle ettepaneku hageja poeg, mitte hageja. Seega võib see ettepanek näidata hageja poja, mitte hageja teadmist kaasomanikest. Samuti ei välista hageja varasemat teadmist müügilepingust asjaolu, et ta on müügilepinguga tutvunud hiljem e-kinnistusraamatu kaudu. Kuivõrd hageja väitel tegi ta ostueesõiguse teostamise avalduse
39. novembril 2016, on see tehtud rohkem kui kahe kuu möödudes alates
40. juulist 2016, st ajast, mil saab lugeda, et hageja sai müügilepingust ja selle sisust teada. Sellest tulenevalt ei ole ostueesõiguse teostamise avaldusel õiguslikke tagajärgi ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
41. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus ka asjas seatud hagi tagamise abinõud.
42. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja I on välja toonud, et tema menetluskuluks on esindajakulu 925 eurot. Esindaja tasu on arvestatud 9 tunni 15 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot. Kostja II on välja toonud, et tema menetluskuluks on esindajakulu 745 eurot. Esindaja tasu on arvestatud 7 tunni 45 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, sh esitatud dokumente ning toimunud istungi pikkust, on esindajakulu taotletud osas TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik ning tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
43. Hagejale on Tartu Maakohtu
44. jaanuari
45. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18708 antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena kuue kuu jooksul pärast õigusabi osutamise lõppemist. Kohus on määranud hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks 486 eurot (koos käibemaksuga), millest 50 %, st 243 eurot tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista ja kohustada hageja tasuma nimetatud summa kuue võrdse osamaksega kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4