← Eesti

3-19-83/13

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-83 Haldusasi Vjatšeslav Koguti kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.01.

  1. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut taotlus esialgse õiguskaitse RESOLUTSIOON
  2. Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.01.
  3. a määruse peale menetlusse.
  4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 14.01.2019 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Viru Vanglat saatma talle vaidluse ajaks Tartu Vanglasse televiisor. Määruskaebuse esitaja väitel esitas ta 13.01.2019 Viru Vanglale ka sellekohase vaide. Määruskaebuse esitaja eesmärgiks on saada televiisor, et ta saaks seda Tartu Vanglas viibimise ajal kasutada.
  7. Viru Vangla teatas halduskohtule 16.01.
  8. a vastusega nr 2-4/2197-2, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vanglale vaiet, milles ta paluks saata Tartu Vanglasse tema televiisor võimalusega seda kasutada.
  9. Tartu Halduskohus jättis 16.01.
  10. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ega ka vaidemenetlust, siis ei olnud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning halduskohtul ei olnud võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Halduskohus leidis, et tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mistõttu jättis halduskohus HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus pidas siiski vajalikuks märkida, et televiisori omamine vanglas ei ole hädavajalik, mistõttu oleks esialgse õiguskaitse rakendamine ka taotluse sisulise läbivaatamise korral vähetõenäoline. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  11. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16.01.
  12. a määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja väidab, et Viru Vangla 16.01.
  13. a vastus ei ole tõene. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta koostas vaide ning esitas selle Tartu Vangla kaudu Viru Vanglale. Määruskaebuse esitaja hinnangul oleks kohtunik pidanud vangla väidete õigust kontrollima. Sellise lähenemisega annab halduskohus vanglale eelise otsustamaks, kas määruskaebuse esitajal on õigus esitad kaebusi ja taotlusi.
  14. Tartu Ringkonnakohus esitas Viru Vanglale 28.01.2019 kohtunõude, milles palus Viru Vanglal teatada, kas määruskaebuse esitaja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvalt vaide.
  15. Viru Vangla märkis 29.01.
  16. a vastuses, et määruskaebuse esitaja on esitanud vanglale vaideblanketil pöördumise, millega ta soovib, et tema televiisor saadetaks Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Viru Vangla registreeris pöördumise taotlusena registreerimisnumbriga 6-10/3076-
  17. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.01.
  20. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  21. Kuigi määruskaebuse esitaja esitas 13.01.2019 Viru Vanglale vaideblanketil vormistatud avalduse, siis käsitleb Viru Vangla ringkonnakohtu hinnangul seda avaldust õigesti taotlusena. Vangla sisekorraeeskirja § 64 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vanglateenistuse hoiule. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik. Vangistusseaduse § 11 lg 4 sätestab, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Kuivõrd määruskaebuse esitaja pole ei esialgses õiguskaitse taotluses ega ka määruskaebuses märkinud, et ta oleks varasemalt esitanud Viru Vanglale kirjaliku taotluse talle televiisori Tartu Vanglasse kaasa andmiseks, siis on määruskaebuse esitaja poolt 13.01.2019 Viru Vanglale esitatud avaldus taotlus vaatamata sellele, et määruskaebuse esitaja on selle esitanud vaideblanketil. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuna esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimunud kohtumenetlust ega ka vaidemenetlust, siis ei olnud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Eelnevast tulenevalt jättis halduskohus määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitajal on võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus siis, kui haldusmenetlus on jõudnud vaidemenetluse faasi, kuid seejuures nõustub 2 ringkonnakohus Tartu Halduskohtuga, et sellise esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine oleks vähetõenäoline.
  22. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.
  23. a määruse tühistamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.