KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 194 lg 1 kohaselt määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires. Teisisõnu tähendab see, et ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määruse õiguspärasust ja põhjendatust kaebuses taotletud osas. A. Domrin ei vaidlusta Tartu Maakohtu otsustust asendada KarS § 72 lg-te 1 ja 2 ning

§ 211

lg 1 alusel temale väärteoasjas nr 2317,16,008278 mõistetud rahatrahv kahe päeva arestiga. Ta palub üksnes võimalust kanda arest ära pärast

1. jaanuari
2. Sellist soovi põhjendab A. Domrin väga napisõnaliselt, s.o teeb üldsõnalise viite sotsiaalsetele probleemidele ja vajadusele registreerida end Eesti Töötukassas. Tartu Maakohtus
3. novembril 2018 toimunud kohtuistungil ei ole A. Domrin avaldanud, et aresti kandmine kohtu määrataval ajal ei ole võimalik.
4. Tartu Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks A. Domrini määruskaebust rahuldada. Maakohus määras, et A. Domrin peab ilmuma aresti kandma kümne päeva jooksul määruse jõustumisest.

§ 199

lg 2 kohaselt suulises menetluses tehtud kohtumäärus jõustub, kui määruskaebe tähtaeg (15 päeva) on möödunud ja lahendit ei ole vaidlustatud. A. Domrin esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse esitamise tõttu kohtumäärus ei jõustunud. Tartu Maakohtu määrus jõustub, kui möödub käesoleva määruse peale edasikaebamise tähtaeg ning A. Domrin ei esita selle peale kaebust. Juba praeguseks on aga tekkinud olukord, kus maakohtu lahendi vaidlustamise tõttu saab A. Domrin asuda arestikaristust kandma tema soovitud ajal, s.o pärast 5. jaanuari 2019. Tema määruskaebuse rahuldamiseks ei ole seega alust. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja A. Domrini määruskaebuse rahuldamata. 10. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt.

§ 198

sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist 2002. 27. jaanuaril 2011 vastu 2

§ 196

lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu

§ 198

sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu

§ 196lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).

Seega on

§ 198ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus.

Tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on

§ 196

lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet

§ 198kui varasema seaduse ees.

Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav.

§ 192lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule.

Tulenevalt

§-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3