1-15-9308/383

1 Kriminaalasi nr 1-15-9308 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9308 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid German Baueri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu GERMAN BAUER (endine SVETŠNIKOV), isikukood 37207034241, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, viibib Viru Vanglas Karistuse kandmise algus 14.04.2014 ja lõpp 14.12.2020 Kaitsja v.-adv. Arina Liskmann-Getsu kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta GERMAN BAUER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava German Baueri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. German Bauer kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 13.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9308 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust. German Bauer tunnistati süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 2 p 1) järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. 2 KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning German Bauerile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 6 aastat 8 kuud vangistust Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 9 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning German Bauerile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. German Baueri karistuse kandmise algus nimetatud kohtuotsuse kohaselt on 14.09.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda, 3 karistust on arhiveeritud. Viimane süüdimõistmine oli kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja liikmete värbamise ning narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks. 2 korda on isikut karistatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Toimepandud kuriteod on ette planeeritud. Läbiv joon on narkootilise aine salakaubavedu, millega isik alustas juba
3. aastal ning mis on viinud tegevuse laienedes kuritegeliku ühenduse moodustamiseni. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamise soov. Kinnipeetav ei ole tööle asunud, sest tööle määramise käskkiri on tegemisel. Vestlused seoses kuritegeliku käitumisega ning suhtumisega on käesoleval hetkel käimas. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav üksinda üürikorteris aadressil xxxx. Varem oli isikul xxxx oma korter, aga nüüd kuulub see endisele elukaaslasele, kes elab seal nende ühiste lastega. Vabanemisel kolib isik xxxx asuvasse korterisse, mille ostis praegune abikaasa. Korter vajab remonti, mis oli planeeritud septembrisse. Tõenäoliselt saab korter selleks ajaks remonditud, kui tuleb võimalik vabanemine. Juhul, kui korterit ei jõuta remonditud, on isikul võimalik kolida xxxx üürikorterisse. Seal on kinnipeetaval töökoht olemas ning ta saab suhelda hooldekodus asuva isaga. Kinnipeetav soovib võtta isa enda juurde elama. Andmebaaside põhjal on isikul omandatud keskharidus. Kinnipeetav on avaldanud soovi minna edasi õppima infotehnoloogiat ning ärijuhtimist. Riigikeele oskus vastab B1 tasemele, kuid isik on avaldanud soovi omandada edasi riigikeelt. Isikul oli vabaduses alates
4. aastast firma xxxx, mis tegeles suveniiride, veini ja ehitusmaterjali sisse toomisega Itaaliast ja nende edasi müümisega. Praegusel hetkel on firma tegevus peatatud. Vabanemisel soovib isik firmaga edasi tegeleda. Samuti on firma xxxx saatnud vanglasse garantiikirja, mille kohaselt pakutakse kinnipeetavale vabanemisel töökohta. Lisaks on firma xxxx garanteerinud kinnipeetavale vabanemisel töökoha. Esialgu aitavad ka sugulased hakkama saamisel. Kohtuotsuse kohaselt kuulus isik kuritegelikku ühendusse, mis tegutses varalise kasu saamise eesmärgil. Seetõttu on võimalik, et isik võib toime panna kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ka juhul, kui oma sissetulekud on korrapärased. Eelmise vangistuse jooksul keeldus kinnipeetav korduvalt tööst. K-raha andmetel on isikul rahalisi nõudeid 3141 eurot. Isik on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Vanglas toetavad teda materiaalselt sugulased. Endise elukaaslase T A on isikul 2 last, poeg ja tütar ning mõlema lapsega ta suhtleb ning toetab neid. Poeg on 22-aastane ning tütar on 15-aastane. Praeguse abikaasa I B, kellega abiellus vangistuse ajal, ühiseid lapsi ei ole, kuid on plaanis tulevikus lapsi saada. Kinnipeetav suhtleb ka ema ja õega telefoni ning kirja teel. Isik toob välja, et praegusel hetkel ei kuulu enam tema sõprusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Ta katkestas kõik endised sõprussuhted ning ei ole huvitatud uuesti nende üles soojendamisest. Isik suudab enda sõnul iseseisvalt otsuseid vastu võtta ega ole mõjutatav. Isiku riskivat elustiili iseloomustavad 3 korduvad kriminaalkaristused, grupis sooritatud kuriteod (sh tulirelvade ja narkootikumide salakaubavedu), korduvad liiklussüüteod. Kinnipeetava sõnul ei ole ta alkoholi kuritarvitaja. Alkoholijoobes olles ei ole ta kuritegusid toime pannud, kuid on enda sõnul karistatud väärteokorras auto juhtimise eest alkoholijoobes. Viru Vangla andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud. Isiku sõnul proovis ta paar korda kanepit suitsetada
5. aastal, edasine kokkupuude narkootikumide tarbijana puudub. Meditsiiniosakonna andmetel on isiku tervis korras, kuid ise ta kurdab selja-, õla- ja põlvevalude üle ning soovib vangla meditsiiniosakonna poolt vajalikke uuringuid ja ravi. Igasuguste otsuste tegemist võtab isik tõsiselt, impulsiivselt ei tegutse. Korduvad kriminaalkaristused näitavad, et isiku probleemilahendusoskus on nõrk. Isik leiab, et ei ole olnud kriminaalse eluviisiga seotud, kuid juhtus, et tema ümber olid inimesed, kes olid sellega seotud. Kinnipeetav arvestab vaid oma vajadustega ega näe oma käitumises vigu ning tunneb, et kohus on teda ebaõiglaselt karistanud. Isikul on edaspidiseks kindlad eesmärgid töötada, edasi õppida, luua pere ning võtta isa enda juurde elama. Praegusel hetkel on eesmärgid realistlikud, arvestades, et vabaduses oleks isikul olemas kindel töökoht ning elukoht. Isik on ka varem viibinud vanglas grupiviisiliselt toime pandud kuritegude eest, millest osasid eitab (mis on seotud narkootikumide käitlemisega). Mitteseaduskuulekat suhtumist ühiskonda ilmestavad selgelt ka 38 liiklusseaduse erinevat rikkumist, millest enamus on kiiruse ületamised. Kinnipeetava puhul seisneb oht võimalikus relva ebaseaduslikus hoidmises, rahvatervise vastastes kuritegudes, kuritegeliku ühenduse loomises - olukordades, kus isik soovib suuremat rahalist tulu ning viibib koos kriminaalse taustaga tuttavatega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 27%. Arvestades staatilistel ja dünaamilistel andmetel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava German Baueri vabastamist tingimisi enne tähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks German Bauer tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 14.12.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata German Bauerile KarS § 75 lg 2 p-des 4,7 sätestatud kohustused. German Bauer kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sillamäe korteri remont ei ole veel lõppenud. Aadressi ei oska ta öelda, kuid materjalides on see kirjas. Narvas on tal kokkulepe maakleriga, et kui ta vabaneb, võimaldatakse talle kohe elukoht üürikorteris. Narvas on tal töökoht ja siis on ta isale lähemal. Abikaasa töötab praegu xxxx, aga hakkab tema juures käima. Tööle hakkaks ta kas OÜ-s xxxx või OÜ-s xxxx. Kõigepealt ta vaatab, kus on parem keskkond ja parem palk. Tegema hakkab ta tõenäoliselt kontoritööd ning klientidega suhtlema, kuna tal on tervisega probleeme ja rasket tööd teha ei saa. Ta ei tea, miks tema tervise kohta on iseloomustuses kirjas, et probleeme ei ole. Tal on olemas väljavõtted patsiendikaardist, kust on näha, et ta tarvitab ravimeid, 2 aasta jooksul 5-8 ravimit päevas ja nende seas on väga tugevad ravimid, mis põhinevad opiaatidel. Tal on olemas ka väljavõte selle kohta, et talle on määratud väljasõit kahele uuringule haiglasse. Tal on probleem seljaga, selgroog on kõverdunud ja närv on selgroolülide vahele jäänud ning vasakut jalga ta praktiliselt ei tunne. Teine probleem on põlvedega ja probleemid on ka maoga. Isa viibib tõsiste tervise probleemidega hooldekodus, kuna ema, seoses enda tervisliku seisundiga, ei saanud isa eest hoolitseda. Isa vajab pidevalt hoolt. Kui ta vabaneb, siis võtab isa enda juurde elama ja hakkab tema eest hoolitsema. Ta abiellus 08.08.
6. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk. Ta mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, prokuröriks oli Antti Aitsen ning prokuröriga oli juttu, et kui ta kirjutab kokkuleppele alla, siis prokurör toetab tema vabastamist ja see oli üks põhjustest, 4 miks ta üldse kokkuleppe sõlmis. Iseloomustuses on kirjas, et ta keeldus tööst esimese vangistuse ajal. Põhjuseks oli tema tervis, sest ta küll kaebas pidevalt oma tervise üle, kuid tema kaebusi ignoreeriti. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa German Baueri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, German Baueri ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Arina Liskmann-Getsu leidis vaatamata sellele, et vangla ja prokurör ei toeta vabastamist, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud. Kaitsjale jäi arusaamatuks, miks prokurör ei toeta vabastamist. Prokurör ise istungil ei osalenud, mistõttu ei saanud küsida, milline on prokuratuuri seisukoht ja millel see põhineb. Tutvudes iseloomustusega leidis kaitsja, et see on suhteliselt positiivne, uute kuritegude toimepanemise riskid on madalad ja jääb arusaamatuks, miks vangla ei toeta vabastamist. Samas vangla eeldab, et kohus võib otsustada teisiti ja teeb ettepanekud vabastamiseks. Kui kohus otsustab, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud, palus ka kaitsja määrata kontrollnõuded ja kohustused, sest see on isiku enda huvides. Kinnipeetaval on võimalus vabanemisel elada normaalset elu. Elukoht on tal olemas, isegi mitu. Töökohaga on ka kõik korras. Tal on toetav perekond, abikaasa, samuti ootavad teda lapsed. Kaitsja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et tegemist ei ole terve inimesega. Vaatamata sellele on iseloomustusest näha, et meditsiiniosakond leiab, et tegemist on terve inimesega. Kinnipeetav ei saanud omal ajal arstiabi õigel ajal ja soovib pöörduda vastavate nõudmistega kohtu poole meditsiiniosakonna vastu. Selles asjas on määratud advokaat, kes hakkab selle asjaga tegelema. Kinnipeetaval on vabaduses vanemad, kes on eakad inimesed. Iga laps peab oma vanemaid toetama ning kuna German Bauer on ainuke poeg peres, siis temal on see vastutus suurem kui teistel perekonna liikmetel. Kaitsja soovis tähelepanu pöörata sellele, et isik ise on ka kinnitanud, et teda on väärteokorras karistatud joobes juhtimise eest, kuid tegelikult teda ei ole karistatud. Tegemist on intelligentse inimesega, kes on avaldanud soovi õppida, elada normaalset elu. Kaitsja palus German Bauer vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu German Bauer ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Eelmised kuriteod on tulirelva ebaseaduslik käitlemine ja kuritegelikku ühendusse kuulumine, kuid käesolevalt on teda karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning grupis. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, sest tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. 5 Kinnipeetav ei teadnud kohtuistungil öelda konkreetselt selle elukoha aadressi xxxx või xxxx, kuhu ta peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist elama asub, samuti ei selgu see kohtule esitatud materjalidest. Kindel alaline elukoht on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks materiaalseks eelduseks. Kinnipeetavale on garanteerinud töökoha nii xxxx OÜ kui ka xxxx OÜ. Töökoht kindlustab isikule igakuise sissetuleku majanduslikult iseseisvaks toimetulekuks. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt tasumata rahalisi nõudeid 3141 eurot, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Esialgu on lubanud lähedased teda vajadusel toetada. Samas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust oli isikul kindel elukoht ja oma firma xxxx OÜ, kuid need ei takistanud tal vanglasse sattumist. Seega omas kinnipeetav enne vangistust kindlat sissetulekut, kuid sellele vaatamata oli ta seotud organiseeritud kuritegevusega ning tegutses just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega ei vähenda garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Enda sõnul ei kuulu enam tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kuna ta on katkestanud kõik endised suhted ning ei ole huvitatud nende taastamisest. Samas on isik ise väitnud, et ta ei ole kriminaalse eluviisiga seotud, kuid juhtus, et tema ümber olid inimesed, kes olid sellega seotud, millest saab järeldada, et isik on mõjutatav. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul nähtub kohtule 24.09.2018 saadetud vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole veel tööle asunud, kuna tööle määramise käskkiri on alles koostamisel ning hetkel on käimas vestlused seoses kuritegeliku käitumise ja suhtumisega. Seega on kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine pooleli. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et German Baueri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
8. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 29.11.2018 kohtumäärus 1-15-9308 jõustus 07.02.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent