2-18-18427/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-18427 Tsiviilasi Natalja Lagutina hagi Narva linn, XXX korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Natalja Lagutina määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Natalja Lagutina (ik: XXX), esindaja Denis Stepanov Vastustaja (kostja): Narva linn, XXX korteriühistu (rk: XXX) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri 2018 määrus osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata Natalja Lagutina hagi Narva linn, XXX korteriühistu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Saata asi selles osas Viru Maakohtule Natalja Lagutina hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Jätta Viru Maakohtu
6. detsembri 2018 määrus muutmata osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata Natalja Lagutina hagi Narva linn, XXX korteriühistu vastu varalise kahju hüvitamiseks.
7. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
8. Natalja Lagutina (hageja) esitas 05.12.2018 maakohtule hagi Narva linn, XXX korteriühistu (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja hageja kasuks varaline ja mittevaraline kahju kokku 7668 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja neli aastat tagasi hagejale kuuluvale korterile kahju (üleujutus katusest). Viru Maakohus tegi
9. aastal otsuse, millega jättis hageja hagi rahuldamata. Otsus on ebaseaduslik ja vastuoluline. Korter on siiani remontimata, remondi maksumus moodustab praeguseks 5018 eurot. Hageja arvelduskonto on arestitud, kuna hageja peab tasuma Eesti Vabariigile 400 eurot riigilõivu. Kostja on saanud kohtutäiturilt 233 eurot ja kohtutäitur 272 eurot. Hagejale on põhjustatud ka mittevaralist kahju, kuna tema tervis halveneb ja ta ei saa allergia tõttu oma korteris olla, samuti on ta sunnitud ostma ravimeid 50 euro ulatuses kuus alates 04.08.
10. MAAKOHTU LAHEND
11. Viru Maakohus keeldus
12. detsembri 2018 määrusega N. Lagutina hagi Narva linn, XXX korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruse kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata, kuna Viru Maakohus on teinud 15.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-16043 otsuse, millega jättis hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt tekitas kostja
13. aastal remondi käigus hageja korterile kahju. Maakohus tuvastas, et hagejale ei ole kahju tekitatud. Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2017 otsusega. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Praeguses asjas nõuab hageja kahju hüvitamist samadel asjaoludel samalt isikult. Kuigi kahjuhüvitis on praeguses hagis suurem, on tegemist samade poolte vahel samal alusel tekkinud vaidlusega, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Nimetatud asjaolu välistab uuesti kohtusse pöördumise. Kuna kohus tuvastas 15.07.2016 otsuses, et kahju ei olnud tekitatud, siis ei oma tähtsust, et hageja arvates on tänaseks kahjusumma suurenenud. Samuti ei saa hageja vaidlustada jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude suurust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
14. N. Lagutina esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu
15. detsembri 2018 määrus tühistada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks varaline ja mittevaraline kahju summas 7668 eurot ning menetluskulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus ebaõigesti, et hageja kaebab tsiviilasjas nr 2-15-16043 jõustunud otsuse peale. Hageja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et otsus on vastuoluline. Kostja tekitas neli aastat tagasi hageja korterile kahju seoses üleujutusega 2 katusest. Selle tagajärgi ei ole kõrvaldatud ja praeguseks moodustab remondi maksumus 5018 eurot. Hageja esitas kostja vastu uue hagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna korteri seisund on oluliselt halvenenud ja korteri hind vähenenud. Lisaks peab hageja tasuma Eesti Vabariigile 400 eurot riigilõivu, kuigi maakohus tunnistas, et hagi oli põhjendatud. Kuna hageja arvelduskonto on arestitud, on ta sunnitud teostama makseid Eesti Posti kaudu. Hagejale on põhjustatud ka mittevaralist kahju, kuna tema tervis halveneb ja ta ei saa allergia tõttu oma korteris olla, samuti on ta sunnitud ostma ravimeid 50 euro ulatuses kuus alates 04.08.
16. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 06.12.2018 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata N. Lagutina hagi Narva linn, XXX korteriühistu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ning saata asi selles osas tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Maakohtu 06.12.2018 määrus jääb muutmata osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata N. Lagutina hagi Narva linn, XXX korteriühistu vastu varalise kahju hüvitamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
18. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS §
19. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tulenev asja korduva menetlemise keeld on hagi lubatavuse eeldus. Seega tuli kohtul TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kontrollida, et hageja poleks esitanud sama nõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga), kui jõustunud lahendiga lõppenud tsiviilasja nr 2-15-16043 menetluses (Riigikohtu seisukoht nt 19.12.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-9016, p 10). Tsiviilasjas nr 2-15-16043 jõustunud maakohtu otsusest nähtub, et hageja esitas nimetatud asjas kostja vastu hagi kahjuhüvitise 4500 eurot ja viivise väljamõistmiseks asjaoludel, et kostja korraldas
20. aastal hoone katuse, räästaste ja veerennide remondi ning remondi käigus said hageja korteriomandi laed ja tapeedid kahjustusi, mille remondiks kulub AS Vant hinnangul 4215,90 eurot. Praeguses hagis tugineb hageja samale
21. aastal aset leidnud väidetavale kahjusündmusele ning palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 7668 eurot, mis hõlmab nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Tsiviilasjas nr 2-15-16043 jõustunud otsusest nähtub, et nimetatud tsiviilasjas hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ei nõudnud. Seega ei ole hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu kohtumenetluses olnud ning selles osas ei ole täidetud TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimused, st puudub jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Asjaolu, et nii varasema kui ka praeguse hagi aluseks on samad asjaolud, st et kostja põhjustas hagejale kahju
22. aastal korteri üleujutamisega, ei välista hageja õigust esitada kohtule kostja vastu nõue ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks alusele peab sama olema ka hagi ese. Mittevaralise kahju hüvitise nõude puhul on hagi ese uus. Maakohus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumisel eristanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja saata mittevaralise kahju nõude osas asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
23. Varalise kahju nõude osas on maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, kuna tsiviilasjas nr 2-15-16043 jõustunud otsusega on juba lahendatud hageja nõue kostja vastu 3 hüvitada hageja korterile
24. aastal katuse remondiga seoses tekkinud varaline kahju. Asjaolu, et hageja väitel on varaline kahju ajas suurenenud, kuna remont on siiani tegemata, ei ole aluseks, et kohus peaks otsustama sama varalise kahju nõude põhjendatuse üle kaks korda. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei saa uue hagiga vaidlustada jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude suurust.
25. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab TsMS-s sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Ringkonnakohus märgib, et hagiavaldusest ei nähtu hageja selge nõue, st ei ole välja toodud, millise summa moodustab nõutud 7668 eurost mittevaralise kahju hüvitis. Seetõttu ei ole teada ka hagi hind. Samuti tuleb hagejal täpsustada ja selgitada mittevaralise kahju asjaolusid. Maakohtul tuleb määrata hagejale kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, jättes hagiavalduse seniks käiguta.
26. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja