Obsah (7)

§ 32§ 654§ 651§ 659§ 175§ 143§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-16-103692 Tsiviilasi OÜ

) § 143 lg 1 järgi on asja läbivaatamise kuluks ka mh tõlgikulud. Kostja I osales kolmel kohtuistungil isiklikult ja esindas ka kostjat II. Lepingulist esindajat kohtuistungitel kostjatel ei olnud. Kõigil kohtuistungitel oli 2 kostjal tõlk. Kostjad taotlesid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses, kuid just hageja soovis asja arutamist istungil. Maakohus arvestas põhjendatud ja vajaliku tõlkekuluna 75 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osaliselt menetluskulude suuruse osas. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt nõustub hageja maakohtuga selles, et kostja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 2 tundi. Hageja ei nõustu aga sellega, et lisaks tuleb arvestada ka ajakulu 1,5 tundi hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks. Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaks asja materjalidega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Hageja on seisukohal, et kostja seisukoht hageja
2. mai 2016 arvamuse kohta koosneb sisuliselt ühest leheküljest. Põhjendatud ajakuluks on seega 40 minutit. Hageja arvamusega tutvumise ajakulu tuleb jätta arvestamata, kuna see peaks olema hõlmatud dokumendi koostamise ajaga. Hageja ei nõustu maakohtuga ka tõlkekulude osas. Selliste kulude hüvitamine ei ole kooskõlas

§-ga 175.

§ 32lg 1 kohaselt toimub kohtumenetluse ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Asjaolu, et kostja eesti keelt ei valda, ei saa olla aluseks tõlkekulude hüvitamiseks. Lisaks sellele on kostjate lepingulise esindaja tunnitasu ülemäära suur. Narvas asuvas õigusbüroos töötava juristi mõistlikuks tasuks võib pidada 75 eurot (ilma käibemaksuta). Eelneva tõttu on hageja seisukohal, et kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks on 239 eurot 40 senti (2 tundi 40 minutit x 75 eurot/tund + käibemaks 20%).

1. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§ 659

kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määrust 344 euro 27 sendi osas (588 eurot 67 senti – 239 eurot 40 senti). Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus jättis kostjate avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). 3
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostjate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ümberhindamiseks.
3. Tõlkekulude kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja viidatud

§ 175reguleerib lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

Tõlkekulud on aga asja läbivaatamise kulud (

§ 143p 2).

Tõlkekulud võivad tekkida kirjaliku või suulise tõlke kasutamisel. Suulise tõlke kulud tekivad, kui tõlk osaleb kohtuistungil. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et kõigil kohtuistungutel oli kostjal I tõlk, lepingulist esindajat ei olnud. Tõlkekulude suurust ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et hagejalt tuleb mõista kostjate kasuks välja ka tõlkekulud 75 eurot. 11. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 12.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson