KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12456 Tsiviilasi M.A.

§ 563lõikes 7 sätestatu kohaldamata.

Kohus oleks pidanud analüüsima, milliseid sunnivahendeid saab kasutada; 3) oleks maakohus pidanud lepitusmenetluse lugema

§ 563lg 7 alusel ebaõnnestunuks, mitte jätma avalduse rahuldamata.

Isa ei ilmunud kohtuistungile. Istungist oleks pidanud isiklikult osa võtma, esindajast ei piisa; 4) tuleks kasutada ka teisi variante lepituseks, nt perelepitust või psühholoogi abi. 2

1. Isa vaidleb määruskaebusele vastu. Tõendamata on määruskaebuse esitaja väited, et isa takistab lastega suhtlemist.
2. Lüganuse vald leiab, et maakohtu määrus on õiguspärane. Lapsed otsustavad tulevikus ise, kas nad soovivad emaga suhelda. Vald märkis, et nooremaid vendasid võib olla mõjutanud vanem vend, kelle resoluutne otsus emaga mitte suhelda võib kanduda ka noorematele vendadele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. novembri 2018 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata maakohtule lepitusmenetluse läbiviimiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9.

§ 563

lg 1 ei anna kohtule õigust jätta avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks rahuldamata. Lepitusavalduse saab jätta menetlusse võtmata (

§ 563teine lause).

Kui avaldus on menetlusse võetud, saab kohus tunnistada lepituse õnnestunuks (

§ 563

lg 6) või ebaõnnestunuks (

§ 563lg 7).

Võimalust avaldus rahuldamata jätta seadus ette ei näe. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 563

lg 1 kohaselt esineb alus lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuna laste ema teatas kohtule, et kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorda ei täideta. Seega pidi maakohus avaldust menetlema, kasutades kõiki seaduses sätestatud võimalusi, et kohtumäärust täita ja leida pooltele sobiv ja toimiv lahendus. 10. Ringkonnakohus selgitab, et lepitusmenetluse eesmärk on lapsega suhtlust korraldava kohtumääruse kohane täitmine. Asjaolude muutmisel võimaldavad

§ 563lg 6 ja lg 7 p 2 muuta varasemat suhtluskorda.

Kohus peab aitama vanemat, kes soovib kohtumäärusega määratud suhtluskorda täita, kuid see on takistatud. Selleks peab kohus muu hulgas kutsuma vanemad isiklikult välja ja selgitama ilmumata jätmise võimalikke õiguslikke tagajärgi (

§ 563lg 3).

Vajaduse korral kutsub kohus lahendamise juurde ka valla- või linnavalitsuse esindaja. Kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks (

§ 563lg 4).

Seadus ei välista arutamisele ka lapsi kaasata. Arvestada tuleb asjaolu, et lapsed, kellega ema suhelda soovib, on sedavõrd noored, et nad ei pruugi olla veel võimelised tegema ise otsust selle kohta, et nad ei soovi emaga suhelda. Samuti on nii noored lapsed kergesti mõjutatavad. Seega väljus maakohus kaalutluspiiridest, kui järeldas, et lapsed ei soovi emaga suhelda. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (

§ 143lg 2).

11. Ringkonnakohus märgib, et

§ 563

lg 1 ja 4 järgi peab kohus menetlusosalistele ja vajadusel ka kolmandatele isikutele selgitama, et nad ei tohi takistada vanema suhtlust lapsega, samuti mõjutada last vanemaga mitte suhtlema. Lisaks teisele vanemale ei tohi laste suhtlust vanemaga negatiivselt mõjutada ka vanaema ega vanem vend. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4 teine lause). Kui kohus tuvastab, et asjassepuutuv isik takistab lapse suhtlust emaga, sh mõjutab last emaga mitte suhtlema, võib kohus PKS § 143 lg 3 alusel määrusega kohustada seda isikut sellisest tegevusest hoiduma. Vajadusel peab kohus seda asjassepuutuvale isikule selgitama. 12. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kutsuma vanemad ja vajadusel kohaliku omavalitsuse esindaja enda juurde (

§ 563

lg 3), arutama vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhtima tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks (

§ 563

lg 4), püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta (

§ 563

lg 3), selgitama lapse isale ja teistele last mõjutavatele isikutele, et emal on suhtlusõigus lapsega (PKS § 143 lg 1 ja 2) ning 3 vajadusel panema asjassepuutuvale isikule kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4 teine lause). Pärast seda peab maakohus lugema lepitusmenetluse edukalt lõppenuks ja vajadusel uue kokkuleppe määrusena kehtestama (

§ 563

lg 6) või tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja kasutama

§ 563lg 7 punktides 1-3 nimetatud vahendeid.

13. Menetluskulud jaotab maakohus lõpplahendis asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 4