← Eesti

2-18-12124/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12124 Tsiviilasi Rivo

§ 32

lõike 5 kohaselt on täituri põhitasu tulemustasu, mille saamise õigus on täituril võrdeliselt põhitasu sissenõudmise ulatusega.

  1. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu.
  2. Viru Maakohus jättis
  3. oktoobri 2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja tõlgendas vääralt

§ 32lg 5, kui leidis, et põhitasu on tulemustasu.

Kui nõue täidetakse osaliselt, on

§ 32lõike 5 alusel täituril õigus põhitasu saada võrdeliselt sissenõutud summaga.

Kuigi kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust, on alusetu leida, et juhul, kui rahaline nõue täidetakse pärast mitmeaastast täitemenetlust karistuse asendamise vältimiseks ja otse sissenõudjale, on see toimunud täituri tegevuseta / osaluseta võlgniku vabal tahtel, mis õigustaks jätta täituri põhitasu tasumata.

§ 41

lg 2 ei ole kohaldatav, kuna sätte pealkirigi ütleb „kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu“. MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri põhitasu 241,20 euro täies mahus sissenõudmine või alternatiivselt saata avaldus maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on täituril õigus saada põhitasu

§ 32lg 5 järgi vaid sissenõutud summaga võrdeliselt.

Täitur teavitas sissenõudjat, et ta ei suuda nõuet sisse nõuda.

  1. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. Kohtutäituri põhitasu peab katma täitemenetluse ajal tehtud täitetoiminguid. Kohtutäituri põhitasu eesmärk on igapäevase töö hüvitamine ning täituri büroo majandamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2018 määrus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega määrab kohtutäituri põhitasuks 120,60 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  4. Maakohus kohaldas vääralt

§ 41

lg-t 2, kui leidis, et see säte ei kohaldu juhul, kui võlgnik tasub võlgnevuse võlausaldajale väljaspool täitemenetlust. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu

§ 41

lg 2 sätestatud alusel ja tingimustel.

§ 41

lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool 2 menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

§ 41

lg 2 ka kohaldub (eelkõige) juhtudel, mil nõue rahuldatakse sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (vt RKTKm 3-2-1-108-15, p 11 ja p 13).

§ 41

lg 2 kohaldamiseks võla tasumisel väljaspool täitemenetlust ei ole vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks (vt RKTKm 3-2-1-108-15, p 13).

§ 30lg 2 aluselt tasub põhitasu võlgnik.

Samas annab

§ 41lg 2 aluse põhitasu pooles ulatuses nõuda sissenõudjalt.

Eeltoodu põhjal on põhjendatud panna võlgnikule kohustus tasuda mitte rohkem kui peaks põhitasu tasuma sissenõudja, s.o pooles ulatuses. Kuna kohtutäituri põhitasu on 241,20 eurot, on täituril õigus

§ 41

lg 2 alusel saada põhitasu sissenõudmata jäänud summalt (täituril jäi kogu nõue sissenõudmata) pooles ulatuses, s.o 120,60 eurot. Kui täitur on juba terve põhitasu sundtäitnud, peab ta pool sellest avaldajale tagastama. 8. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.