Obsah (9)

§ 371§ 168§ 465§ 229§ 5§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-113478 Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX hagi YY vastu el

) §-le 2, § 371 lg 2 p-le 2, § 372 lg-tele 4 ja 6 ning märkis, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite järgi on Saksamaal alustatud lapse (hageja) röövimise osas kriminaalmenetlust ja Eestis algatatakse menetlus hageja rahvusvahelise lapseröövi kohta. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt menetleb Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-8020 hageja ema avaldust vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks hageja suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks hageja viibimiskoha määramise ja tervise küsimustes hageja emale. Maakohus peatas nimetatud menetluse 24.08.

1. a määrusega, kuna Justiitsministeeriumile saabus kostja taotlus hageja tagastamiseks Haagi 25.10.
2. a lapseröövi konventsiooni alusel. Maakohus leidis, et hageja esitas elatise hagi ennatlikult. Elatist on võimalik välja mõista juhul, kui on selge, kelle juures hageja elab/elama peaks ning kokku on lepitud lapsega (hagejaga) suhtlemise kord. Praegu polnud see maakohtule selge ning seetõttu ei olnud võimalik lahendada elatise väljamõistmise küsimust. Maakohus leidis, et elatise vaidluse lahendamine ei olnud praegu (olukorras, kus ei olnud selged lapseröövi ja hooldusõiguse küsimused) menetlusökonoomia põhimõtte järgi mõistlik. Hagejal on võimalik esitada kostja vastu elatise nõue (sh tagasiulatuva elatise osas) pärast teiste vaidluste lahenemist. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning jättis hagi

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Maakohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda, kuid märkis, et kostjal ei tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid. Hageja määruskaebus 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hageja hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei põhjendanud määrust piisavalt (

§ 465lg 2 p 8).

Lisaks rikkus maakohus

§ 229lg-t 1.

Elatis ei sõltu sellest, kas vanemad on abielus või lahutatud. Seaduse kohaselt on elatise väljamõistmiseks kaks alust: vanem ei ela lapsega koos ja/või ei osale tema kasvatamises ja hooldamises. Vanemal on kohustus oma lapse eest hoolitseda (mh ülalpidada). Kostjal tekkis hetkest, mil ta asus eraldi elama, kohustus tasuda hagejale igas kuus elatist. Kostja peab hagejale tasuma miinimumelatist ning sellest vähem võib ta tasuda üksnes juhul, kui kohus nii otsustab. Kostja elab alates

1. a lõpust perest eraldi ning elatisest, mida ta tasub, ei piisa hageja vajaduste rahuldamiseks (
2. a novembrist kuni
3. a augustini kokku 980 eurot). Hagejast eraldi elav kostja ei vabane hageja ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et 2 lapseröövi ja hooldusõiguse küsimused ei ole selged. Hageja vajab ülalpidamist praegu ning hageja ei esitanud hagi ennatlikult. Kui vanem ei pea last vabatahtlikult ülal ning läbirääkimised ei ole tulemuslikud, tuleb lapse huvide kaitseks pöörduda kohtusse. Hageja viitab lapse õiguste konventsiooni art 3 p-dele 1 ja 2, art-le 18, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-le 6 ning leiab, et laste õiguste kaitseks vajalike eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada kohustatud isikute õigusi, kuid prioriteediks peavad olema laste huvid ning lapsel on õigus pöörduda elatise saamiseks kohtusse. Kohtul on elatise nõude menetlemisel

§-de 2 ja 4 järgi kohustus tagada ja teha endast sõltuv, et tsiviilasja lahendamine toimuks õigesti, mõistliku aja jooksul, võimalikult väikeste kuludega või lõpeks mõistliku kompromissiga. PKS § 109 kohaselt on tühine ülalpidamiskohustuse tulevikus välistamine ning ebamõislik piiramine. Perekonnaasju peab kohus menetlema erilise hoolega. Elatise asjades on lapsel õigus õiglasele ning mõistliku aja jooksul toimuvale kohtumenetlusele, mis tagab tema huvide kaitse. Ülalpidamist saama õigustatud isikutel ning ülalpidamiskohustuslastel on

§ 5

lg 2 alusel võrdne õigus ja võimalus põhjendada oma seisukohti ja määrata asjaolud, mis nõuet põhjendavad või vastaspoole esitatu ümber lükkavad. Ringkonnakohtu põhjendused 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb kooskõlas

§ 667

lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi menetlusse võtmist. 6.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi või avalduse

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (hagi esitamine oleks õiguslikult võimatu). Mh ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt ka Riigikohtu 13.09.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11;
2. detsembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21).
4. Hagis esitatud asjaolude kohaselt esitas hagejaks olev alaealine laps praeguses asjas nõude temast eraldi elava isa vastu ning palus isalt välja mõista edasiulatuva elatise miinimummääras. Isa esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt ta on oma ülalpidamiskohustust täitnud, ning viitas lapse Eestisse toomise (röövimise) osas kriminaalmenetluse ja lapseröövi menetluse algatamisele. Täisealine vanem on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud ülalpidamist saama. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste (olemasolevate ja tulevaste) vajaduste järjepidevat rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (Riigikohtu 3 04.12.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11; 16.10.
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-13, p 17). Seega on elatist saama õigustatud isikuks alaealine laps, kes võib igal ajal oma vanemalt ülalpidamist nõuda. Ringkonnakohus selgitab, et elatise nõude menetlemisest ei saa keelduda põhjusel, et hooldusõiguse, lapseröövi või suhtlusõiguse küsimused ei ole selged. PKS § 96 teise lause kohaselt ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses. Elatise nõude puhul peab maakohus hindama, kas selle nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Arvestades eelviidatud elatise väljamõistmise eesmärki ning asjaolu, et elatist tuleks tasuda üldjuhul perioodiliste maksetena, nõustub ringkonnakohus hagejaga, et elatise tasumise kaudu tuleb tagada raha lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks praegu, mitte pärast teiste vaidluste lahendamist. Eelnevast tulenevalt võib elatist saama õigustatud alaealine laps igal ajal esitada oma vanema vastu kohtusse elatise nõude ning maakohus leidis vääralt, et hageja esitas nõude ennatlikult.
7. Kohus juhindub kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, eelkõige just lapse huvidest (PKS § 123 lg 1; Riigikohtu 26.06.
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 17). PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega piiraks teiste menetluste tõttu elatise nõude menetlemata jätmine oluliselt hagejaks oleva lapse õigusi ka seetõttu, et hagi esitamise eelse perioodi eest oleks tal võimalik PKS § 108 järgi nõuda üksnes ühele aastale vastavat elatist, kuigi hooldusõiguse asjade menetlemine võib võtta kauem. Alaealise lapse ülalpidamisest ilma jätmine ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja laste huvide ülimuslikkuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja edasiulatuva miinimummääras elatise nõude puhul tegemist nõudega, millele riik ei peaks andma õiguskaitset ning mille menetlemisest saaks keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel.

9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4