Obsah (7)

§ 168§ 162§ 164§ 651§ 231§ 440§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-1

) § 168 lg-le 6 ning märkis, et ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. MAAKOHTU LAHEND

1. Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
2. oktoobrist 2018 igakuiselt summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni
3. oktoobris
4. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kostja võttis hagi õigeks ning puuduvad põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hagejale enne hagi esitamist elatist. Samas ei ole kostja tasunud elatist juunis 2018 ning on teinud seda alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on alles oktoobris 2018, s.o pärast hagi esitamist tasunud juuni 2018 elatise ning hakanud tasuma elatist hagis esitatud nõude ulatuses. Kohus leidis, et sellest tulenevalt ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine

§ 168lg 6 alusel põhjendatud.

Hagi rahuldamise korral tuleks menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 162lg 1).

Samas on hageja olnud nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leidis, et seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub kohustada hagejat tasuma võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivist alates menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuste täieliku täitmiseni. Kostja on tasunud hagejale vabatahtlikult elatist. Kostja ei ole last ebapiisavalt ülal pidanud ning niisugust asjaolu ei ole tuvastanud ka maakohus. Lapse ema ei ole käitunud kostja suhtes heas usus. Lapse emal oli võimalik elatise maksmise asjus pöörduda kostja poole, et lahendada olukord üksmeeles, kuid selle asemel pöördus ema kohtusse, tekitades kostjale põhjendamatuid menetluskulusid. Mis puudutab menetluskulude kostja kanda jätmist, siis ei saa nõustuda, et elatise vaidlus ei või oma olemuselt olla õiguslikult keerukas või et kostja ei ole õigusabikulu tekitades käitunud heas usus või et hagiga nõustumine on elatisvaidluses võimalik ilma juriidilise esindaja vahendamiseta. Kostja töötab Soome Vabariigis, mis ei võimalda tal pideva eemaloleku tõttu oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kõik kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Lapse ema pole teadlikult ja tahtlikult kostja poole pöördunud, seega kandis kostja menetluskulusid, mida oli võimalik vältida. Kostja juhib ka tähelepanu, et hagi omaksvõtt ei tähenda seda, et kostja on andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuid on jätnud põhjendamatult menetluskulud poolte endi kanda.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Maakohus ei ole ka tuvastanud

§ 164lg 3 eelduseid.

1. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selles toodud asjaolud ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Hageja on oma seisukohad esitanud maakohtu menetluses ega pea vajalikuks neid korrata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

§ 651

lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on apellant palunud maakohtu otsust muuta üksnes menetluskulude jaotamist puudutavas osas. Seega kontrollib ringkonnakohus üksnes seda, kas maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus otsustas jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

1. Apellant (kostja) ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud temalt väljamõistetud elatise suurust. Ringkonnakohus märgib, et hageja ebapiisav ülalpidamine on elatise väljamõistmise eeldus juhul, kui kostja ei võta hagi õigeks. Kuivõrd kostja võttis hagi õigeks, siis ei pidanudki maakohus käsitlema elatise tasumise eelduseid. 3 Tähtsust ei oma ka kostja viited lapsega suhtlemise korrale. Vaidlus piirdub menetluskulude jaotuse põhjendatuse küsimusega, ringkonnakohus ei kontrolli seejuures, kas hagi on rahuldatud õigesti ning õiges ulatuses.
2. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et maakohus ei ole jätnud kogu menetluse kulusid kostja kanda, vaid jättis menetluskulud poolte endi kanda. See tähendab, et kostja kannab üksnes enda menetluskulud. Seetõttu on kostja viide

§ 164lg-le 3 asjakohatu.

Nimelt annab

§ 164

lg 3 kohtule võimaluse jätta menetluse tulemusest sõltumata menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesolevalt ei ole kohus teinud

§ 164

lg-s 3 sätestatud otsustust, s.o menetluskulusid ei ole jäetud osaliselt ega täielikult kostja kanda. Ebaõige on ka kostja väide, nagu võimaldaks

§ 164lg 3 jätta menetluskulud ülalpidamise asjas poolte endi kanda.

9. Apellant on oma kaebuse rajanud

§ 168lõikele 6 leides, et menetluskulud tulnuks jätta hageja kanda.

Kostja võttis hagi õigeks ning kostja väitel ei ole ta oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulude jaotamisel on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus. Olukorras, kus kõne alla tuleb mitme menetluskulude jaotamist käsitleva normi kohaldamine, on kohtul muuhulgas kohustus põhjendada kulude jaotamise aluseks võetava normi valikut. Praegusel juhul on maakohus analüüsinud võimalust jaotada menetluskulud

§ 168lg 6 alusel.

Selle sätte kohaldamisel tuleb kohtul hinnata, kas kostja on või ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seda on maakohus ka teinud, asudes seisukohale, et kohtu ette toodud asjaoludel andis kostja siiski ise põhjust hagiga kohtusse pöördumiseks. Kostja tasus

1. a juunikuu eest võlgnetava elatise ning hakkas maksma seaduses sätetatud miinimummääras elatist alles pärast hagi esitamist. Olukorras, kus lapse ülalpidamiseks igakuiselt vajaliku elatise laekumine on ebakindel, ei ole põhjust heita hagejale ette ennatlikult kohtu poole pöördumist.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulude jaotuse aluseks oleva õigusnormi valikul teostanud kohtu diskretsiooniõigust nõuetekohasel viisil ning ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette diskretsiooni piiride ületamist või õigusnormide väära kohaldamist. Muuhulgas on maakohus oma 1.10.2018 kirjas selgitanud kostjale menetluskuludega seonduvat elatise asjas. Esile on toodud, et elatise nõudega kohtusse pöördumine ei too üldjuhul kaasa menetluskulusid, kuna elatisehagi esitamine on riigilõivuvaba ning elatist saama õigustatud hageja ei ole omalt poolt kasutanud lepingulist esindajat. Kostjale ei saa küll õigusabi kasutamist ette heita, kuid kostja pidi arvestama, et kostja esindajakulud võivad jääda kostja enda kanda. Ringkonnakohus nõustub hageja poolt maakohus märgituga, et hagi õigeksvõtmine on elatise asjas võimalik ka ilma esindajata. Ringkonnakohus selgitab kostjale lisaks, et omaksvõtt ja õigeksvõtt ei ole sünonüümid. Omaksvõtt tähendab faktilise asjaoluga nõustumist (

§ 231lg 2).

Õigeks saab aga võtta üksnes hagis toodud nõuet, mis toob kaasa hagi rahuldamise (

§ 440lg 1).

11. Olukorras, kus maakohus jõudis järeldusele, et

§ 168

lg 6 ei kuulu kohaldamisele, jäigi kohtul üle jaotada menetluskulud

§ 162lg 1 alusel.

Kuna hagi rahuldati (s.o otsus tehti kostja kahjuks), siis üldnormi kohaselt tuli menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja jaoks vähem koormav on üldjuhul jaotus, mille kohaselt kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Kuna praegusel juhul väljendas hageja nõustumust, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda, oli maakohtul võimalik kulud sellisel viisil ka jaotada. Tuleb möönda, et olukorras, kus hagejal ei 4 ole menetluskulusid tekkinud, ongi kostja õigusabikulud ainsateks menetluskuludeks, mis jäävad kostja kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja on oma etteheited suunanud lapse (hageja) seaduslikule esindajale ehk emale. Seejuures ei ole lapse ema elatise asjas ise menetlusosaline. Seega tähendaks menetluskulude hageja kanda jätmine ja hagejalt väljamõistmine seda, et kostja õigusabikulud tuleks kanda alaealisel lapsel, kes on samas õigustatud saama kostjalt elatist. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene muid aluseid käesolevas asjas menetluskulude jaotamiseks. 12. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja kinnitas, et tal puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5