Obsah (10)

§ 131§ 35§ 86§ 68§ 98§ 66§ 96§ 94§ 99§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2018, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-5088 Tsiviilasi OSAÜHING RENTOTEKS hagi

§ 131

lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi te4 2-16-5088 hingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. 16. Hageja leiab, et tehingud, millega E F viis kasuliku mudeli ja vallasvara hagejast välja, on

§ 131lg 1 alusel tühistatavad.

Tegutsedes hageja esindajana (juhatuse liikmena) on E F jämedalt rikkunud oma kohustusi: -st 623 tuleneva kohustuse vältida huvide konflikti. Üheks nimetatud kohustuse väljenduseks on ÄS § 307 lõikest 3 tulenev keeld teha tehingut aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel ilma nõukogu nõusolekuta. Tulenevalt Hea Ühingujuhtimise Tava punktidest 2.3.1 ja 2.3.2 ning kohtupraktikast1 laieneb nimetatud põhimõte tehingutele mitte üksnes juhatuse liikme endaga, vaid ka juhatuse liikmega seotud isikutega, sh juhatuse liikme poolt juhitavate ja kontrollitavate ühingutega. E F tegi aga tehingu isikuga, kelle esindaja oli samuti tema, ehk sisuliselt iseendaga. Sellises olukorras tuleb

§ 131

lg 1 lõpuosa järgi kohustuste rikkumist eeldada; E F’il kohustus kooskõlastada kõnealused tehingud hageja teise osaniku N Figa. Kasulik mudel ja välja viidud vallasvara moodustas hageja tootmisvahendeid ehk sisuliselt kogu hageja vara (mida kinnitab see, et selle vara üleandmisel kostjale hageja tegevus sisuliselt lõppes). Sellise vara üleandmine väljus kindlasti hageja igapäevase tegevuse raamest. Juhul, kui hagejal oleks nõukogu, oleks selliseks tehinguks ÄS § 189 lg 2 ja § 317 lg 1 järgi vajalik nõukogu nõusolek. Kuna hagejal nõukogu ei olnud, siis ÄS § 168 lg 1 p 12 ja lg 2 järgi oli nõusoleku andmine osanike pädevuses. Sisuliselt pidi E F VÕS § 624 järgi teavitama vaidlusalustest tehingutest hageja teisele osanikule – N File – ja temaga tehingud kooskõlastama, kuid ei teinud seda; hatuse liikme kohustust – hoolsuskohustust (ÄS § 315 lg 1 ja

§ 35

). Tulenevalt VÕS § 620 lõikest 2 hõlmab juhatuse liikme hoolsuskohustus ka kohustust tegutseda ühingu jaoks majanduslikult kõige kasulikumal viisil ning maksimeerida ühingu kasumit. E F viis aga vara hagejast tasuta välja, mille tulemusena vähenes oluliselt hageja vara ja seisukus kogu majandustegevus . Seega rikkus ta selgelt ka hoolsuskohustust. Kokkuvõtvalt on E F vaidlusaluste tehingute tegemisel oluliselt rikkunud oma kohustusi. Kuna tema oli samal ajal tehingute teise poole (kostja) esindaja, siis tegutses tema pahauskselt. Sellises olukorras ei välista

§ 131

lg 1 kohaldamist ka asjaolu, et rikutud kohustused olid äriühingu sisesed (vt Riigikohtu 14.10.2015 määrust asjas nr 3-2-1-110-15, p 10-13): teise poole jaoks pidi E F’i kohustuste rikkumine ja esindusõiguse piiride ületamine samuti olema ilmne. 17. Käesolevaga tühistab hageja

§ 131

lg 1 alusel tehingud, millega E F, tegutsedes nii hageja kui ka kostja esindajana (juhatuse liikmena), andis 2013. aastal hagejalt kostjale üle kasuliku mudeli ja vaidlusaluse vallasvara. Tehingute tühisus heade kommetega vastuolu tõttu 18.

§ 86lg 1 järgi on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine.

Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu vastuolu heade kommetega võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest 5 2-16-5088 käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu 13.02.2008 otsus asjas nr 3-2-1-140-07, p 30).

1. Hageja leiab, et kasuliku mudeli ja vallasvara väljaviimine oli heade kommete vastane, kuna nii tehingute eesmärk kui ka tehingud teinud mõlemapoolse esindaja E Fi käitumine tehingute tegemisel oli vastuolus moraali- ja õigustundega. Nimelt olid tehingud esiteks tehtud seotud isikute vahel eesmärgiga kahjustada hagejat, kasutades ära E F’i perekondlikku suhet N F’iga. Teiseks olid tehingute tingimused tasakaalust väljas, kohustades ühekülgselt vaid hagejat.
2. Eespool põhjendas hageja, et vaidlusaluste tehingute tegemisel sõlmis E F, kes oli nii hageja kui ka kostja esindaja, sisuliselt tehingud iseendaga ehk tegutses selges huvide konfliktis. Lisaks tuleb kostjat pidada E Fi lähikondseks (PankrS § 117 lg 2 p 1). Seega oleksid kõnealused tehingud pankroti- või täitemenetluse korral tagasivõidetavad kui hageja huve ühepoolselt kahjustavad (PankrS § 109 lg 1, § 110 lg 3 ja § 111 ning TMS § 188 ja 189), kuigi praegu ei saa tagasivõitmise sätteid otseselt kohaldada. Riigikohus on öelnud, et juhul, kui vara teadliku kõrvaletoimetamise puhul ei saa tagasivõitmise regulatsiooni kohaldada, võib tugineda tehingu heade kommete vastasusele

§ 86mõttes (Riigikohtu 23.09.2005 otsus asjas nr 3-2-1-80-05, p 23).

Käesoleval juhul ongi tegemist sellise olukorraga, st tehingute tagasivõidetavus viitab nende vastuolule heade kommetega.

1. Edasi tuleb võtta arvesse, et E F on viinud vara välja ärist, mille omanik oli tema koos isa N F’iga. Selle äri alustamine sai võimalikuks vaid tänu N F’i leiutisele, mis oli vormistatud kasulikuks mudeliks. Sisuliselt oli seega tegu N F’i loodud firmaga; kui E F’it kui korralduslike küsimustega tegelevat osanikku ja juhatuse liiget sai asendada, siis N F’it mitte. Usaldades oma poega, kaasas N F E F’it oma ärisse võrdsetel alustel. Ometi näitas E F üles jämedat tänamatust: kõigepealt ähvardas E F N F’it äri väljakantimisega, püüdes viimast mõjutada suurendama E F’i osalust, kuid seejärel, kui mõjutamine ebaõnnestus, viis oma ähvarduse täide ehk viis ühingu olulisima vara, sh kasuliku mudeli, kostja nimele tasuta välja. Sisuliselt on E F kasutanud ära oma perekondlikke sidemeid N F’iga ning ka viimase eakust (
2. aastal oli N F 73 aastat vana) – ka need kriteeriumid viitavad

§ 86lg 2 järgi tehingu vastuolule heade kommetega.

Sealjuures oli E F N F’i sõltuvusest temast väga hästi teadlik (

§ 86lg 3) ning kasutas seda ära.

22. Lõpuks oli tehingute sisu ehk poolte õigused ja kohustused täielikult tasakaalust väljas: kui kostja sai kasuliku mudeli ja vallasvara omanikuks, siis hageja mingit vastusooritust, sh raha, ei saanud. Kuna vara võõrandamine toimus tasuta, siis kahjustas E F tehingute tegemisel rängalt hageja huve. Sisuliselt hageja majandustegevus lõppes ning tema ettevõte läks kostjale üle (vt eespool p 7). Tehingute sisu ebaõiglust on ka kostja ise sisuliselt möönnud, kui oli varasemate läbirääkimiste käigus valmis tagastama osaliselt kasuliku mudeli omandiõiguse ning tasuma ka välja viidud materjalide eest (vt eespool p 10). Seega on täidetud ka

§ 86lg 2 kohaldamise eeldused ning tehingud on tühised igal juhul.

23. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kui kohus leiab, et

§ 131

kohaldamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud, on kasuliku mudeli ja vallasvara väljaviimine tühine

§ 86lg 1 ja lg 2 alusel heade kommetega vastuolu tõttu.

Sisuliselt on kostja juhatuse liige E F kuritarvitanud oma lähisugulase ehk isa usaldust ning petnud teda, kantides nende ühise firma varast tühjaks. Selline tegevus on ilmselgelt rängas vastuolus ühiskonna õiglustunde ja väärtushinnangutega. Hageja nõuded kasuliku mudeli ja vallasvara tagastamiseks

1. Eelmises peatükis on hageja põhjendanud, et tehingud, millega kostja on viinud kasuliku mudeli ja vallasvara hagejast välja, on tühised algusest peale või tühistatud, st igal juhul kehtetud. 6 2-16-5088 Seega on vaidlusalune vara hagejast välja viidud ilma õigusliku aluseta. Hageja nõuded seonduvadki vaidlusaluse vara tagastamisega. Nõude aluseks on AÕS § 80 (juhul, kui kohus leiab, et mudeli väljaviimisel on kehtetu nii kohustus- kui ka käsutustehing) või VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 (juhul, kui kohus leiab, et kohustustehing kehtetu ei ole).
2. Kasuliku mudeli puhul nõuab hageja kasuliku mudeli omandi üleandmist. Kuna kasuliku mudeli üleandmiseks on kasuliku mudeli seaduse § 42 järgi vajalik kahepoolne tehing, siis palub hageja

§ 68

lg 5 alusel kohustada kostjat andma kasulikku mudelit hagejale üleandmiseks tahteavaldusega.

1. Vallasvara puhul nõuab hageja vallasvara omandi üleandmist. Juhul, kui selgub, et vallasvara väljaandmine ei ole mingil põhjusel võimalik, nõuab hageja kostjalt vallasvara väärtuse hüvitamist. Väärtuse hüvitamise nõude aluseks on juhul, kui kohustustehing kehtiv, VÕS § 1032 lg
2. Juhul aga, kui kohustustehing on heade kommetega vastuolu tõttu samuti tühine, on nõude aluseks AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg
3. Vallasvara väärtuseks on

järgi turuhind, mis moodustab vastavalt hagejale esitatud hinnapakkumistele 38 131 eurot. Nimetatud summa kujuneb järgmiselt: x hinnapakkumine kajastab tsingitud metallist karkasse (eespool punktis 11 toodud loetelu punktid 1-2), mille väärtus on 972 eurot; x hinnapakkumine kajastab loetelu punktides 3-7 ja 10 toodud tööriistu, mille väärtus on 3 367 eurot; x OÜ hinnapakkumine kajastab loetelu punktides 8-9 toodud tööpinkide soetamise kulusid, milleks on 31 068 eurot. Hageja selgitab, et tegemist on individuaalsete toodetega, mida on välja töötanud hageja juhatuse liige N F. Hinnapakkumises on toodud kulud analoogsete tööpinkide soetamiseks ja seadistamiseks; x OÜ hinnapakkumine kajastab punktis 11 toodud polükarbonaadist lehti, mille väärtus on 2 724 eurot. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja 06.05.2016 hagiavaldusele esitatud vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest.

1. septembril
2. a asutasid E F (edaspidi ka kui osanik I) ja N F (edaspidi ka kui osanik II) ühiselt OÜ Rentoteks (edaspidi ka hageja), kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on käesoleval ajal mõlemad eelnimetatud isikud Alates
3. aastast oli OÜ Rentoteks Eesti turul tegev kasvuhoonete tootmise, müügi ja paigalduse valdkonnas, mis kajastub ka hageja üld-ja isikuandmete ajaloos.
4. veebruaril
5. a asutas A D äriühingu xxx OÜ (registrikood xxx), mille osanikeks on A. D (2 500 euro suuruse osa omanik), A F (N. F’i poeg, vt
6. aprilli
7. a kostja määruskaebuse (edaspidi määruskaebus) lisa 1) ja E F (N. F’i abikaasa, vt määruskaebuse lisa 2), kelle ühisomandisse kuulub x OÜ osa väärtusega 2500 eurot. Kõik nimetatud isikud kuuluvad H OÜ juhatusse (vt määruskaebuse lisa 3). Nimetatud äriühingu tegevusala kattub hageja omaga.
8. veebruaril
9. a esitas OÜ Rentoteks Eesti Patendiametile taotluse kasuliku mudeli nr U201100017 registreerimiseks. Kasulik mudel registreeriti (registrinumber 01114) ning registreering kehtib kuni
10. veebruarini
11. a. 7 2-16-5088
12. märtsil
13. a andis N. F teist hageja juhatuse liiget ja osanikku E. Fit teavitamata H OÜ-le tähtajatu õiguse kasutada eelnimetatud registreeritud kasulikku mudelit nr U201100017 (vt määruskaebuse lisa 4). Aastatel 2011-2013 kasutas hagejaga samal tegevusalal tegutsev H OÜ oma majandustegevuses kasvuhoonete valmistamisel OÜ Rentoteks nimele registreeritud kasulikku mudelit nr U201100017, ehkki viimase luba selleks puudus.
14. aastal sai E. F teada, et N. Fi lähikondsed on tegevad konkureerivas äriühingus H OÜ, kes kasutab toodangu valmistamiseks hagejale kuuluvat kasulikku mudelit, mille kasutamiseks on loa andnud N. F. Muuhulgas jõudsid E. Fini fotod, kus teine hageja juhatuse liige N. F on jäädvustatud koos oma poja A. Figa hageja konkurendiks oleva H OÜ toodete presenteerimisel avalikul üritusel (vt määruskaebuse lisa 5). Soovides takistada hageja nimele registreeritud kasuliku mudeli edasist kuritarvitamist kolmandate isikute poolt ning minetades igasuguse usalduse juhatuse liikme lojaalsuskohustust jämedalt rikkunud N. Fi vastu, vormistas E. F vaidlusaluse mudeli endaga seotud OÜ Valinart (edaspidi kostja) nimele ning astus seejärel hageja teise juhatuse liikmega läbirääkimistesse tekkinud konfliktsituatsiooni lahendamiseks ja pooli rahuldava kokkuleppe sõlmimiseks.
15. jaanuaril
16. a esitas N. F omastamise süüdistust sisaldava kuriteokaebuse kostja seaduslikuks esindajaks olnud E. F’i vastu, mille alusel alustas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust asjas nr
18. märtsil
19. a asutasid N. F ja H OÜ OÜ R (registrikood 12622907), kes teadaolevalt kuni tänaseni tegutseb hageja ja kostja konkurendina ning müüb Eesti turul analoogseid kaupu kasvuhoonete näol. Osanik II on kõnesoleva osaühingu juhatuse liikmeks alates selle asutamisest (vt määruskaebuse lisa 6).
20. märtsil
21. a lõpetas ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 14740000013 E. Fi teos kuriteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. N. F vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise kuni Tartu Ringkonnakohtuni, kuid
22. juuni
23. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-4657 jäeti tema lepingulise esindaja kaebus rahuldamata.
24. märtsi
25. a esitas hageja Viru Maakohtusse hagiavalduse kasuliku mudeli ja vallasasjade väljaandmise või alternatiivselt vallasasjade väärtuse hüvitamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse
26. aprillil
27. a tsiviilasjas nr 2-16-5088 tehtud määrusega. Tehinguid, mille tühistamist hageja taotleb, ei saa seaduses ettenähtud tähtaja möödumise tõttu enam tühistada

§ 131

lg 3 sätestab, et esindatav võib tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada 6 kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt kõnealuse paragrahvi lõikele 1 tühistada. Hagiavalduse p-s 13 rõhutas hageja, et soovib tühistada tehingud, mille alusel oli Osanik I üle andnud kostjale kasuliku mudeli nr 01114 omandi (edaspidi kasulik mudel) ning hagiavalduse p-s 11 toodud materjalid ja tööriistad (edaspidi vallasvara). Vastavalt hagiavalduse p-le 17 tühistas hageja vaidlusalused tehingud ühepoolse tahteavaldusega. Kostja juhib tähelepanu tõsiasjale, et tühistamise tulemusel muutub kehtetuks ainult selline te8 2-16-5088 hing, mis on tühistatud seaduses sätestatud alusel ja korras. Tühistamise formaalsed tingimused näeb ette

§ 98

lg 1 esimene lause, mille kohaselt toimub kahepoolse tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Täiendav formaalne eeldus on sätestatud

§ 131

lg-s 3, mille kohaselt pidi hageja tühistama tehingu 6 kuu jooksul alates hetkest, kui ta sai teada kõnealuste tehingute sõlmimisest. Hagiavalduse lisas 10 on hageja kohtule esitanud Tartu Ringkonnakohtu määruse kriminaalasjas nr 1-15-4675, mille p-s 1 on ühemõtteliselt märgitud, et OÜ Rentoteks juhatuse liige N. F esitas kuriteokaebuse prokuratuurile seoses vaidlusaluste tehingutega juba

1. jaanuaril
2. a. Seega on ilmne, et hageja oli osaniku I kasuliku mudeli üleandmise tehingust teadlik vähemalt
3. a detsembri lõpus ning oli kohustatud tühistama selle tehingu seega hiljemalt
4. juuniks
5. a. Vallasvara üleandmise tehingust sai hageja teada veelgi varem. Nimelt esitas Jurex Õigusbüroo OÜ jurist J L juba
6. oktoobril
7. a OÜ Rentoteks ja N. F’i nimel E. File selgitamise nõue seoses hagejale väidetavalt tekitatud kahjuga (vt lisa 1). Selles nõudekirjas on viidatud kostja poolt väidetavale vallasvara äravõtmisele. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidanuks tühistama vallasvara üleandmise kohustustehingud hiljemalt
8. aprilliks
9. a.

§ 131

lg-3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis tähendab, et juhul, kui pool enda õigust teatud aja jooksul ei kasuta, minetab ta vastava õiguse ning seda enam tulevikus kasutada ei saa. Olemuslikult on tegemist raskema tagajärjega kui aegumine, kuivõrd erinevalt aegumisest ei saa õigust lõpetava tähtaja kulgemist peatada ega katkestada. Kuna hageja ei tühistanud tehinguid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb need kehtivaks lugeda. Eeltoodust tulenevalt on hageja tühistamisavaldus kehtetu ning kostja valdab nii kasulikku mudelit kui ka vallasvara kehtivate ja õiguspäraste tehingute alusel. Vaidlusalused tehingud on kooskõlas heade kommetega ning seega kehtivad Hagiavalduse p-s 2.1.2 väidab OÜ Rentoteks, justkui oleksid vaidlusalused tehingud vastuolus heade kommetega.

§ 86

lg 1 sätestab, et tehing, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga on tühine. Hageja väidab, et vaidlusalused tehingud on vastuolus heade kommetega, kuna tehingu heade kommete vastasus tuleneb nii tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa antud juhul tugineda

§ 86regulatsioonile.

Erialakirjanduses on selgitatud, et juhul, kui tehingu kehtivus on küll seatud sõltuvusse headest kommetest, kuid mingi erinormi alusel, siis tuleb tugineda sellele erinormile, mitte

§-le 86.3 Viidatud põhimõtet on korduvalt rõhutanud oma praktikas ka Riigikohus. Hageja enda poolt viidatud Riigikohtu poolt

1. septembril
2. a kohtuasjas nr 3-2-1-80-05 tehtud kohtuotsuse p-23 on sedastatud järgmist: „PankrS § 43 eelnevast tulenevalt erisätteks

§ 66lg 1 suhtes. Ei oleks põhjendatud, kui sisuliselt samal alusel, mis on ette nähtud Pankr

S §-s 43 nimetatud nõude rahuldamiseks, loeks kohus lepingu tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Sel juhul välditaks esmajoones pankrotiseaduses ette nähtud piiranguid tagasivõidetavate tehingute tegemise ja tagasivõitmise nõuete esitamise aja kohta ja muudetaks eriregulatsioon suuresti sisutuks. /.../ Seega ei kohaldu

§ 66

lg 1 kolleegiumi arvates ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised

§ 66lg 1 järgi.

1. juulini
2. a kehtinud

§ 66

lg 1 kohaldamist erinormina nt

§-de 69, 70, 72-74 suhtes on rõhutatud ka Riigikohtu viidatud otsustes tsiviilasjades nr 3-2-1-809 2-16-5088 02, 3-2-1-108-02, 3-2-1-29-04 ja 3-2-1-103-96.“ Kostja on seisukohal, et

§ 131

lg 1 on antud kontekstis ja hageja põhjendusi arvestades erinormiks

§ 86

suhtes ning juhul, kui vaidlusalustes tehingutes esineks vastuolu heade kommetega (millega kostja ei nõustu), siis tuleb sellised tehingud tühistada seaduses ettenähtud korras ja tähtaja jooksul. Hageja on väidetavat tehingute heade kommetega vastuolus olekut põhjendatud vaid

§ 131lg 1 eelduste kirjelduse dubleeririmise ja ümbersõnastamisega.

Isegi kui möönda, et hagejal oleks õigus tugineda

§ 86

alusel tehingute tühisusele, siis heade kommete mõiste sisustamisel tuleb lähtuda ühiskonnaliikmete keskmisest moraalitunnetusest, mitte aga osaniku II subjektiivsetest hinnangutest. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, millisele moraalinormi rikkumisele hageja oma nõude konstrueerib. Hagiavalduse põhjendustest selgub, et tegemist ei ole tegelikult mitte hageja huvides esitatud nõudega, vaid hageja ühe osaniku N. Fi järjekordse püüdega realiseerida enda isiklikke ja ärilisi huve ning lahendada lähisugulasega tekkinud erimeelsused endale soodsalt läbi riigi poolt läbiviidava menetluse. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et nii kehtiv seadus kui ka kohtupraktikas avaldatud seisukohad ei võimalda kaevatavaid tehinguid lugeda tühisteks

§ 86alusel, vaid sellised tehingut tuleb tühistada.

Käesoleva vastuse p 3.1 alap-des on kostja selgitanud, et kuna hageja ei esitanud tühistamisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, tuleb tehingud kehtivaks lugeda. Kostja on leiab, et vaidlusaluste tehingute eesmärk on kooskõlas heade kommetega, kuna kostja on käitunud kooskõlas ühiskonnas heaks peetava tavaga. Vaatamata asjaolule, et kostja on eespool kirjeldanud põhjuseid, mille tõttu ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, esitab ta lühidalt sisulised vastuväited. Kasuliku mudeli seaduse (edaspidi KasMS) § 13 lg 3 kohaselt on kasuliku mudeli omanikul ainuõigus kasuliku mudelina kaitstud leiutisele. Kasuliku mudeli omanikul on õigus kasutada kasuliku mudeli õiguskaitsest tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist. Vaidlust ei saa olla fakti üle, et vaidlusaluse kasuliku mudeli omanikuks oli hageja, kelle juhatuse liikmena tegutsesid nii E. F kui N. F. Osanik I, käsutades kasulikku mudelit, tegutses kooskõlas hageja põhikirja (vt määruskaebuse lisa 7) ja seadusega. Vastupidist ei ole kuni käesoleva ajani tõendatud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kasuliku mudeli käsutamine oli kooskõlas hageja huvidega. Vaidlust ei saa olla selles, et juriidilise isiku tahet saab realiseerida ja väljendada vaid tema esindajana tegutsevate juhtorganite ja viimase liikmete kaudu. Mõlemad osanikud, kes olid samal ajal ka hageja juhatuse liikmed, on omavaheliste erimeelsuste tõttu vaikivalt loobunud majandustegevuse teostamisest hageja kaudu.

1. märtsil
2. a andis N. F teist hageja juhatuse liiget ja osanikku E. Fit teavitamata H OÜ-le tähtajatu õiguse kasutada eelnimetatud registreeritud kasulikku mudelit nr U
3. Suvel
4. a sai kostja seaduslik esindaja E. F teada, et lisaks kasuliku mudeli üleandmisele on osanik II andnud hageja töötajale juhised valmistada kasvuhoonete tootmiseks vajalikud seadmed ja pingid. Viidatud pingid ja seadmed olid valmistatud hageja arvel ja materjalidest ning anti hiljem üle osaniku II pojale A File, kes oli H OÜ osanik ja ju-hatuse liige. Vastava asjaolu esinemist saab oma ütlustega kinnitada A J , kes on viidatud töid isiklikult teostanud ning kes on andnud kirjeldatud sündmuse kohta seletusi kriminaalasjas nr 14740000013 toimunud menetluses ning on teadaolevalt nõus neid uuesti andma käesoleva hagimenetluses. 10 2-16-5088 Osanik I vormistas kasuliku mudeli õigused kostja nimele tingituna vaid asjaolust, et hageja osanikke erimeelsuste tõttu ei olnud enam võimalik tegutseda hageja kaudu. Kostja esindaja erinevalt endisest äripartnerist ei varjanud oma tehinguid ja pakkus mitmeid kordi osanikule II erinevate kokkulepete sõlmimise võimalusi. Selline käitumine näitab ilmekalt E. Fi head tahet ja vaidlusküsimuse lahendamisele orienteeritud käitumist, mida näitab ka kohtule esitatud tõend. Siinkohal tuleb nentida, et objektiivselt vaadatuna kasutavad mõlemad hageja osanikud vaidlusalust kasulikku mudelit siiani, erinevus seisneb vaid selles, et N. F üritas seda teha esialgu varjatult koostöös A. Figa. Täiendavalt tuleb ära märkida, et hageja poolt on siiamaani tõendamata asjaolud, mis viitaks hageja soovile jätkata majandustegevust pärast E. F’i tegevuse faktilist lõpetamist OÜ-s Rentoteks. Hagiavalduse p-st 7 nähtub, et pärast osaniku I tegevuse lõppemist lõppes sisuliselt ka hageja majandustegevus. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et hageja osanikud on juba mõnda aega tagasi faktiliselt lõpetanud ühise majandustegevuse hageja kaudu ja jätkanud ettevõtlusalast tegevust teiste äriühingute kaudu. Ebaõige ja kohut eksitav on OÜ Rentoteks väide, mille kohaselt anti osaniku II poolt kasuliku mudeli kasutamise õigus H OÜ-le osaniku I nõusolekul. Hageja üritab jätkuvalt moonutada tegelikkuses aset leidnud objektiivseid asjaolusid. Asjakohatu ja paljasõnaline on hageja esitatud väide, justkui oleks H OÜ ja A. F vastutasuna litsentsi kasutamise eest andnud hagejale valmistoodangut ja abistanud hagejat domeeni ja veebilehe väljatöötamisel ning leidnud kasvuhoonete valmistamiseks vajaliku tooraine tarnijaid. Kostja hinnangul on tegemist otsitud ja meelevaldse väitega. Domeen rentoteks.ee kuulub koos vastavate õigustega A. Figa seotud OÜ-le x. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb OÜ Rentoteks kasu seoses nimetatud domeeniga ning seda iseäranis olukorras, kus see faktiliselt kasutuses ei ole. Tõele ei vasta ka hageja väide, justkui oleks A. F leidnud OÜ Rentoteks jaoks tarnijaid. Hageja tegeles kasvuhoonete tootmisega juba mitu aastat enne erimeelsuste tekkimist OÜ Rentoteks. E. F lõi toona aktiivselt kaasa äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamises, korraldades muuhulgas toodangu valmistamiseks vajalike seadmete ja materjalide hankimise erinevatelt tarnijatelt. Tarnijad leidis E. F suurel määral internetist erinevates andmekogudes ja ettevõtjate veebilehtedel avaldatud and-mete abil, mistõttu jääb arusaamatuks, millisest väidetavast panusest selles vallas saaks A. Fi puhul üldse juttu olla. Mis puudutab hagejale väidetavalt vahetuseks toodangu üleandmist H OÜ poolt, siis väide on samuti paljasõnaline. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi kauba üleandmise-vastu-võtmise akti ega muud dokumenti, mis sellistel puhkudel tõenduslikul eesmärgil vormistatakse.
5. aprilli
6. a vastuses määruskaebusele väitis hageja, et H OÜ ei ole hageja konkurent, kuna ei tegutse üldse Ida-Viru piirkonnas. Ühtegi tõendit hageja oma väite kinnitamiseks ei esitanud. Kostja valduses on suurima lugejaskonnaga Eesti päevalehes Postimees
7. märtsil
8. a avaldatud H OÜ reklaam sooduskampaania kohta, milles on kirjas, et kaubaks olevat kaarkatusega kasvuhooneid transporditakse üle Eesti (vt lisa 3). Hageja väide konkurendi mittetegutsemisest Ida-Virumaal on seega ümber lükatud. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et H OÜ on mitte ainult valmistanud vaidlusaluse kasuliku mudeli alusel toodangut, vaid on registreerinud enda nimele mudeliga nr 01114 vaieldamatult sarnased mudelid, mis ilmselgelt ei vasta KasMS §-s 7 sätestatud põhimõtetele. Kuna kostja ei olnud varasemalt esitatud mudelitest teadlik, siis ei välista ta pärast olukorra analüüsimist oma õiguse tunnistamiseks kohtusse hagi esitamist kasuliku mudeli omaniku vastu vas11 2-16-5088 tavalt KasMS § 46 lg-le
10. aprilli
11. a määruskaebuse vastuse p-s 11 väitis hageja, et tema juhatuse liige N. F asutas enda huvide kaitseks uue äriühingu OÜ R. Kostja hinnangul kahjustati aga uue äriühingu loomisega, mis kannab hagejaga sarnast ärinime ega ole sellest selgesti eristatav, hageja huve, mitte aga ei üritatud ära hoida või vähendada kahju, mis väidetavalt E. Fi käitumisega kaasnes ja kaasneb. Vastavaks väiteks annab alust tõsiasi, et sisuliselt loodi OÜ Rentoteks kõrvale veel üks niigi tiheda konkurentsiga turul samas valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes läbi sarnase identiteedi kasutamise soovis tõenäoliselt senised OÜ Rentoteks tarnijad ja kliendid üle võtta. Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja poolt vaidlustatud tehingud ei olnud vastuolus heade kommetega ja OÜ Rentoteks ei ole tõendanud vastupidist. Pigem nähtub kostja poolt esitatud tõenditest ja avaldatud faktidest, et asjaolud, milledele tuginedes on hageja tühisuse tuvastamise nõude esitanud, põhinevad etteheidetel, mis oleksid analoogselt etteheidetavad N. File, kelle huvides on hagi tegelikult esitatud. Kostja hinnangul ei saa talle ette heita väidetavalt hageja huve kahjustavat käitumist olukorras, kus viimase kattevarjus tegutsev teine juhatuse liige on oma tegevusega ise juhatuse liikme lojaalsuskohustust rikkunud ning astunud ridamisi samme, mis hageja huve ja majanduslikku olukorda otsesemal või kaudsemal määral kahjustavad. Hagiavaldusest ja hilisematest hageja nimel esitatud avaldustest nähtub, et nõuete tegelik, ehkki varjatud eesmärk ei ole mitte hageja huvide kaitse, vaid ühe äripartneri ja lähikondse soov tekkinud konflikti tõttu teisele koht kätte näidata ning viimase huve maksimaalsel määral kahjustada. Esitatud tõenditest nähtub, et tegelikkuses on N. F ja E. F konkludentselt ja kooskõlastatult lõpetanud ühise majandustegevuse OÜ Rentoteks kaudu. N. F lubas reaalset vastutasu saamata kasutada hageja toodangu valmistamisel kasutatud kasulikku mudelit oma teise pojaga seotud ja hagejaga samas valdkonnas tegutsevale äriühingule, kasutas hageja vara viimase jaoks vajalike seadmete valmistamiseks ning tegutses ilmselt juba alates
12. aastast varjatult viimase huvides. Kostja, saades teadlikuks N. F’i eelnimetatud tegevusest, registreeris vaidlusaluse kasuliku mudeli endaga seotud äriühingu nimele, tehes samas mitu korda heas usus N. F’ile pakkumise lõpetada koostöö lõppemise tõttu ametlikult ja õiguslikult korrektselt hageja tegevus ning jagada ära olemasolevad äriühingu varad. Vaid N. F’i tahte puudumise ja läbirääkimiste käigus esitatud ebarealistlike nõudmiste tõttu ei jõudnud pooled kokkuleppele. Kostja seisukohad kohtuvaidlustes Kohtuvaidlustes palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja on tähtaja möödalaskmise tõttu minetanud tehingu tühistamise õiguse, millest tulenevalt ei too tühistamisavalduse tegemine kaasa tehingu kehtetust Hagiavalduse p-s 13 selgitas hageja, et soovib tühistada tehingud, mille alusel oli E F üle andnud kostjale kasuliku mudeli nr 01114 omandi (edaspidi kasulik mudel) ning hagiavalduse p-s 11 toodud materjalid ja tööriistad (edaspidi vallasvara) TsMS § 131 lg 1 alusel. Vastavalt hagiavalduse p-le 17 tühistas hageja vaidlusalused tehingud ühepoolse tahteavaldusega. 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 28 on hageja märkinud, et tehingud, millega E F viis kasuliku mudeli ja vallasvara hagejast välja, on

§ 131lg 1 alusel tühistatavad.

Seda põhjusel, et tegutsedes hageja esindajana (juhatuse liikmena) on E F hageja hinnangul jämedalt rikkunud oma kohustusi. 12 2-16-5088 Kostja juhib tähelepanu tõsiasjale, et tühistamise tulemusel muutub kehtetuks ainult selline tehing, mis on tühistatud seaduses sätestatud alusel ja korras. Tühistamise formaalsed tingimused näeb ette

§ 98

lg 1 ls 1, mille kohaselt toimub kahepoolse tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Täiendav formaalne eeldus on sätestatud

§ 131

lg-s 3, mille kohaselt esindatav võib tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Erialakirjanduses on selgitatud, et tühistamisavaldus peab olema tehtud

§ 131lg 2 p-s 2 ja lg-s 3 sätestatud õigust lõpetavate tähtaegade raames.

Hagiavalduse lisas 10 on hageja ise kohtule esitanud Tartu Ringkonnakohtu määruse kriminaalasjas nr 1-15-4675, mille p-s 1 on ühemõtteliselt märgitud, et OÜ Rentoteks juhatuse liige N F, kes on hageja seaduslik esindaja, esitas kuriteokaebuse prokuratuurile seoses vaidlusaluse kasuliku mudeli võõrandamise tehinguga juba 10.01.

1. Osundatud asjaolu valguses ei saa olla vaidlust fakti üle, et hageja oli kasuliku mudeli üleandmise tehingust teadlik vähemalt
2. aasta detsembri lõpus ja pidanuks tühistama nimetatud tehingu seega hiljemalt 01.06.
3. Hageja tehingut nimetatud tähtajaks ei tühistanud. Vallasvara üleandmise tehingust sai hageja teada veelgi varem. Nimelt esitas Jurex Õigusbüroo OÜ jurist J L juba 11.10.2013 OÜ Rentoteks ja N Fi nimel E File selgitusnõue seoses hagejale väidetavalt tekitatud kahjuga. Kirjas on viidatud E Fi poolt väidetavale vallasvara äravõtmisele ja talle ette heidetud ÄS §-st 185 tuleneva konkurentsikeelu rikkumist. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidanuks tühistama vallasvara üleandmise kohustustehingud hiljemalt 11.04.
4. Hageja seda nimetatud ajaks ei teinud.

§ 131

lg-3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis tähendab, et juhul, kui pool enda õigust teatud aja jooksul ei kasuta, minetab ta vastava õiguse ning seda enam tulevikus kasutada ei saa. Olemuslikult on tegemist raskema tagajärjega kui aegumine, kuivõrd erinevalt aegumisest ei saa õigust lõpetava tähtaja kulgemist peatada ega katkestada. Kuna hageja ei tühistanud tehinguid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb need kehtivaks lugeda. Hagis sisalduval tühistamisavaldusel ei ole seetõttu tehingute kehtetust kaasatoovaid tagajärgi. Arvestades ülalkirjeldatud asjaoludele tuginedes 31.03.2016 esitatud hagis sisalduva tühistamisavalduse vaieldamatut kehtetust, ei pea OÜ Valinart menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades otstarbekaks asuda põhjalikumalt analüüsima hageja poolt hagi p-s 16 ja 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 28 kirjeldatud väidetavaid juhatuse liikme kohustuste rikkumisi E Fi poolt. Hageja 31.03.2016 tühistamisavalduse kehtetuse tõttu puudub OÜ-l Rentoteks õi-gus nõuda tehingute kehtetusele tuginedes hagis nimetatud kasuliku mudeli omandi ja vallas-vara valduse endale üleandmist. Hagejal ei saa tugineda tehingu tühisusele

§ 86

alusel, kuna tehinguid ei ole tühistatud seda võimaldavate erinormidele tuginedes 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 35 on hageja tehingute heade kommete vastasuse kohta esitatud põhjendusi kokku võttes märkinud, et juhul kui kohus leiab, et

§ 131

kohaldamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud, on kasuliku mudeli ja vallasvara väljaviimine tühine

§ 86lg 1 ja lg 2 alusel heade kommetega vastuolu tõttu.

Hageja on märkinud, et sisuliselt on kostja juhatuse liige E F kuritarvitanud oma lähisugulase ja äripartneti usaldust ning petnud teda, kantides nende ühise firma varast tühjaks. Lisaks sellele on teeside p-s 11 välja toodud väidetav ähvardamine A Fi ja N Fi suhtes, mis leidis väidetavalt aset pärast tehingute tegemist 2015. aastal ja mida hageja peab

§ 96lg 2 p 3 tunnustele vastavaks.

Kostja ei pea vajalikuks etteheidetel detailsemalt peatuda, kuna selleks puudub alltoodust tulenevalt vajadus. 13 2-16-5088 Hageja on niisiis

§ 86

lg-tele 1 ja 2 viidates sisuliselt leidnud, et tehingud on heade kommetega vastuolus põhjusel, et E Fi tegudes esinevad

§-s 94 sätestatud pettuse ja

§-s 96 sätestatud ähvardamise tunnused. Nimetatud sätete koosmõjus ei saa aga tehingu heade kommete vastasusele tugineda. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et tehingu tühistamise alused – pettus (

§ 94

), ähvardus ja vägivald (

§ 96

), aga ka esindaja kohustuste rikkumine – kujutavad endast ühtlasi heade kommete vastast käitumist. Nii tekib küsimus: kui tehing on jäänud nimetatud alustel tühistamata ja õigustlõpetavate tähtaegade (

§ 99

, § 131 lg 2 p 2 ja lg 3) möödumise tõttu ei saa neid ka enam tühistada, kas siiski oleks võimalik tugineda sellele, et nimetatud tehingut võiksid olla tühised

§ 86alusel.

Kuna tehingu tühistamist võimaldavad normid on erinormideks

§ 86

suhtes ning järelikult saab kohaldada ainult erinorme, mitte aga tugineda

§-le 86 (vt RKTKo 16.10.2002 nr 3-21-80-02, p 10; 22.10.2002 nr 3-2-1-108-02, p 11; 31.03.2004 nr 3-2-1-29-04, p 16; 23.09.2005 nr 3-2-1-80-05, p 23; 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32 jt). Seega on hageja vääralt leidnud, et tal on võimalik tugineda

§ 86

alusel tehingu tühisusele, kuna E F pani väidetavalt toime pettuse ja ähvarduse, millised on tulenevalt

§-dest 94 ja 96 tehingu tühistamise iseseisvad alused. Hageja ei ole kõnesolevaid tehinguid tühistanud

§ 99lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Riigikohus on selgitanud, et käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus enamasti puudutada üksnes käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Erandina on käsutustehing vastuolus heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1140-07, p 31 jt). Hageja ei ole hagis ega kohtukõne teesides eraldi analüüsinud käsutustehinguga seonduvat. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei saa vara võõrandamise tehingut pidada vastuolus olevaks heade kommetega tuginedes asjaoludele, mis puudutavad põhiliselt pettust ja hageja esindaja kohustuste rikkumist vaidlusaluste lepingute sõlmimisel (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32). Nagu varem viidatud, on Riigikohus korduvalt toonitanud, et

tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige

§-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks

§ 86

suhtes, s.t tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (vt RKTKo 22.10.2002 nr 3-2-1-108-02, p 11; 31.03.2004 nr 3-21-29-04, p 16, 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 31 jt). Sama kehtib hageja esindaja kohustuste rikkumise tõttu tehingu tühistamist võimaldava

§ 131

vahekorra kohta

§-ga 86 (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32 jt). Hageja poolt TsMS § 96 lg-le 3 viitamine on lisaks ülaltoodule ka asjakohatu ja seda põhjusel, et väidetav ähvardamine leidis aset

1. aastal, samas kui vaidlusalused tehingud tehti
2. aastal. Seetõttu ei saa E Fi väidetav õigusvastane tegevus, isegi kui selle esinemist hüpoteetiliselt eeldada, olla ligemale 2 aastat pärast tehinguid nende tühisuse kaasa toovaks heade kommete vastaseks käitumiseks. Hageja tehingute heade kommete vastasust põhjendades märkinud, et OÜ Rentoteks pangakonto väljavõttest nähtub, et tasu kasuliku mudeli ja vallasvara eest ei ole hagejale üle kantud ning seega on vara hagejast välja viidud tasuta. Tegemist on taaskord asjakohatu argumendiga. Riigikohus on nimelt leidnud, et võimalik ostuhinna tasumata jätmine puudutab lepingu täitmist ega saa omada tähendust ühegi vaidlusaluse lepingu tühisuse hindamisel (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32). Liiatigi ei ole hageja poolt nimetatud vallasasjade omandit üle antud, vaid asjad on tasuta hoiustatud nende säilimise tagamiseks. Nimetatud põhjusel ei saa rääkida asjade 14 2-16-5088 „väljaviimisest“ tasuta või tasu eest võõrandamise kontekstis. Samuti puudub hoiulepingu tingimusi arvestades alus väita, et need olid tasakaalust väljas, nagu on väitnud hageja teeside p-s
3. Kuna hageja ei saa tugineda tehingu tühisusele

§ 86

alusel, sest tehinguid ei ole tühistatud kaasuse asjaolusid arvestades seda võimaldavate erinormidele tuginedes, ei ole hageja õigustatud nõudma tehingu tühisusele viidates hagis nimetatud kasuliku mudeli omandi ja vallasvara valduse endale üleandmist. Kostja kriitika kriminaalasjas jõustunud kohtulahendi aadressil on kohtuvõimu autoriteeti silmas pidades ebakohane ja vastuolus süütuse presumptsiooniga Mis puudutab hageja menetluses läbivat tehtud kriitikat Tartu Ringkonnakohtu poolt 10.06.2015 kriminaalasjas nr 1-15-4657 tehtud kohtumääruse aadressil, millega on jätkatud 12.10.2017 kohtukõne teeside p-des 25-26, siis on tegemist kohtuvõimu autoriteeti kahtluse alla seadva ja seetõttu ebakohase tegevusega. KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Laiemas kontekstis tähendab sätestatud kohtulahendi siduvus seda, et kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga lahendatud isiku süü küsimus ning sellest tulenev ei puuduta mitte ainult konkreetse vaidluse pooli, vaid kõiki isikuid. Kostja hinnangul on täiendavalt paslik osundada asjaolule, et kriminaalasjas leidsid ringkonnakohtu kõrval ka ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur kokkulangevalt, et E Fi käitumises ei esine omastamise, usalduse kuritarvitamise vms kuritegude koosseise ning viimane tegutses hagejast vara välja viies seaduslikult oma esindusõiguse piires. Seega ei saa vaidlust olla selles, et vähemalt karistusõiguslikust aspektist ei ole E F etteheidetaval viisil käitunud. Vastupidine järeldus on vastuolus PS § 22 lg-s 1 ja KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud õigusriigile omase süütuse presumptsiooniga, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hagejal puudub alus nõuda vallasvara omandi üleandmist või hoiuleantud vara tagastamist, kuna ta on jätkuvalt asjade omanik ega ole esitanud hoidjale hoiulepingu ülesütlemise avaldust. 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 36 märgitust nähtuvalt on hageja jäänud jätkuvalt hagis loetletud vallasasjade omandi üleandmise nõude juurde. See nõue ei ole täidetav põhjusel, et hageja ei ole kõnealuse vara omandit võõrandanud. Kostja hoiustab ülalnimetatud vara suuliselt sõlmitud tasuta hoiulepingu alusel. VOS § 883 defineerib hoiulepingut lepinguna, millega kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ning hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiuleping on olemuselt töövõtulepingu tüüpi teenuse osutamise leping, mitte võõrandamisleping, millega kaasneks lepingu objektiks oleva eseme juriidilise kuuluvuse muutumine. 20.07.2016 kohtunõude vastuse p-s 2.4.2 selgitas kostja, et vallasvara hoidmiseks on sõlmitud hoiuleping. Hoiulepingu sõlmimist kinnitas 28.09.2017 kohtuistungil vande all üle kuulatud E F. OÜ Valinart on menetluse käigus selgitanud, et kõnesolevad vallasasjad asuvad tema tegevuskohas eraldi ruumis vastavalt kehtivatele tehingutele. Hageja ise sõlmis enda seadusliku esindaja E Fi kaudu kostjaga kokkuleppe, millest tulenevalt kasutab hageja enda vara hoiustamiseks osa kostja ruumidest. Vara hoiustamise nimetatud kohas tingis OÜ Rentoteks juhatuse liikme E Fi kartus, et teine juhatuse liige N F võib vallasasjad võõrandada või anda kasutamiseks samal tegevusalal tegutsevatele OÜ-ga Rentoteks konkureerivatele äriühingutele, kelleks on H OÜ ja R OÜ. 15 2-16-5088 E F on hageja juhatuse liige ning tulenevalt A S § 181 lg-st 1 ja osaühingu põhikirjast esindab ta hagejat kõikide tehingute tegemisel. OÜ Rentoteks juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Vastavalt hageja põhikirja p-s 3.2 märgitule võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige ehk teisisõnu on hageja tehingute tegemisel esindusõigus eraldi mõlemal juhatuse liikmel, kelleks on E F ja N F. Antud juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja majandustegevus lõppes faktiliselt juba

1. aasta sügisel osanikevaheliste lahkarvamuste tõttu. Hageja juhatuse liige E F pidas seejärel vajalikuks võtta tarvitusele meetmed osaühingu vara säilitamiseks. OÜ Rentoteks jõudis kostjaga kokkuleppele varade hoiustamise ning selle tarvis kostja poolt üüritud ruumide kasutamise osas. Vastavast asjaolust teavitas E F oma lepingulise esindaja kaudu teise juhatuse liikme N Fi lepingulist esindajat 13.03.2014 vastuses nõudekirjale, mistõttu pidi viimane hiljemalt siis vastavast asjaolust teadlik olema. Selle fakti valguses on kummastavad hageja 12.10.2017 kohtukõne teeside p-des 2 ja 5 esitatud väited, et kostja seisukohad hoiulepingu olemasolu osas on heitlikud ja kõnealuse tehingu õigusliku iseloomu osas ebamäärased. Hagejal puudub alus nõuda ka hoiule antud vallasjade tagastamist VO S § 889 alusel, sest vastupidiselt 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 37 märgitule ei sisaldu hageja 09.08.2017 seisukoha p-s 23 hoiulepingu ülesütlemisavaldust. Dokumendis on vaid konstateeritud, et kostjal on eelnimetatud sätte alusel asjade tagastamise kohustus, kui kostja käsitlus hoiulepingust paika peab. Vastavalt erialakirjanduses selgitatule loetakse leping lõppenuks alates asja lepingu ülesütlemise avalduse kättesaamisest, mitte asja tagastamise no ude esitamisest. Vastupidiselt hageja väitele ei sisaldu hagis vindikatsiooninõuet. Hagiavalduse p-s 24 on viidatud AO S §-le 80 hoopis vara võõrandamistehingu tühisuse või tühistatavuse kontekstis. Hageja alternatiivselt esitatud hüvitamisnõue on asjaolusid arvestades alusetu ja ülepaisutatud ega saa kuuluda rahuldamisele Kostja on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue kohustada OÜ -d Valinart hüvitama OÜ-le Rentoteks vara väärtus summas 38 131 eurot juhul, kui kostjale hoiule antud vara väljaandmine ei ole võimalik, on alusetu ega kuulu rahuldamisele. Seda esiteks põhjusel, et vara üleandmine on objektiivselt võimalik, kui kohus peaks leidma, et hageja vallasvara üleandmise nõuet on võimalik vaatamata kostja ülalmärgitud põhjendustele siiski rahuldada. Nimelt on hageja poolt loetletud asjad säilinud ja kasutamiskõlbulikud. Narva kohtutäitur Andrei Krek saatis 12.04.2017 OÜ Valinart lepingulisele esindajale e-kirja, millest ilmneb, et täitur veendus samal kuupäeval kostja tegevuskohta külastades, et viimane ei ole hakanud kasutama ja võõrandama hagi tagamiseks arestitud vara ja see asub endisel kohal. Vastavat asjaolu kinnitas ütlustes ka 28.09.2017 kohtuistungil vande all ülekuulatud E F. Teiseks on hüvitusnõue alusetu põhjusel, et see on selgelt ülepaisutatud, arvestades hoiustatud vallasasjade tegelikku väärtust. Kostja, olles kursis tema kasutatavates olevates ruumides hoiustatavate hagejale kuuluvate esemete seisundi, vanuse ja ligikaudse turuväärtusega, ei pea usutavaks ega usaldusväärselt tõendatuks, et vara, mille kostjalt väljanõudmist hageja kohtult taotleb, väärtus võiks küündida kasvõi ligilähedaselt hageja poolt nimetatud 38 131 euroni. OÜ Valinart selgitas juba 20.07.2016 kohtule esitatud kohtunõude vastuse p-s 2.5.1, et hoiustatud tööriistade väärtuse määramisel ei ole asjakohane tugineda xAS-i 17.03.2016 pakkumisele, nagu seda on teinud hageja. Pakkumises kajastatakse uute, kasutamata tööriistade maksumust, samas kui hoiustatud hageja tööriistade näol on tegemist mitmeid aastaid vanade ja kasutatud esemetega, 16 2-16-5088 millede puhul tuleb võtta arvesse amortisatsiooni. Kostja, soovides määratleda hoiustatavate tööriistade tegelikku turuväärtust, võttis 20.07.2017 kohtunõude vastuses aluseks erinevatel veebilehekülgedel avaldatud analoogsete kasutatud tööriistade ja seadmete müügipakkumised. Nendest nähtuvalt on kasutatud kolbkompressori hind 1 085,86 eurot, kasutatud akutrelli väärtus kuni 100 eurot, kasutatud höövli väärtus kuni 110 eurot, kasutatud akukruvikeeraja hind maksimaalselt 59 eurot ja kasutatud nurklihvija hind 99 eurot.9 Lähtudes eeldusest, et polükarbonaadist lehtede maksumus võib tõepoolest küündida 2 724 euroni, nagu nähtub hageja poolt maakohtule hagiavalduse lisana nr 18 esitatud x OÜ 24.03.2016 pakkumisest nr 1512617, ja tsingitud metallist karkasside väärtuseks on 972 eurot, nagu on märgitud hagiavaldusele lisana nr 15 lisatud OÜ x 30.03.2016 hinnapakkumises, või olla kõigi eelnimetatud esemete koguväärtuseks maksimaalselt 5 149,86 eurot (1 085,86 + 100 + 110 + 59 + 99 + 2 724 + 972). Hageja on menetluse käigus selgitanud, et tööpingid, mille tagastamist soovitakse, on väidetavalt N Fi loodud, unikaalsed ning kasutatavad ainult kasvuhoonete tootmiseks vaidlusaluse kasuliku mudeli alusel.10 Hageja enda väite tõttu ei saa pidada asjakohaseks vara väärtust kinnitavaks tõendiks x OÜ hinnapakkumist, millele tuginedes hageja väidab, et kahe eelnimetatud tööpingi soetamismaksumuseks on 31 068 eurot.11 N F tellimusel pakkumise teinud eelnimetatud äriühing ei ole eelnimetatud pinke valmistanud. Kõnealuste pinkide näol on tegemist seadmetega, millede valmistamisega ei kaasnenud hagejal üldse märkimisväärseid kulusid. Pingid valmistati vanametallist, kasutades selleks juba olemasolevaid komponente ja töötaja A J abi. Niisiis on tööpinkide näol tegemist tegelikult seadmetega, mis ei ole olemuselt kuidagi võrreldavad x OÜ 17.03.2016 pakkumises nr 14066-1 märgitud kaubaga. Seetõttu ei saa nimetatud hinnapakkumine olla aluseks tööpinkide väärtuse kindlakstegemisel. Liiatigi valmistati pingid aastaid tagasi, samas kui 17.03.2016 pakkumises on eelduslikult väljatoodud uute seadmete valmistamise, paigaldamise ja hooldamise maksumus. Juhul kui arvestada, et ka eelnevalt jutuks olnud vanametallist tööpinkidel on siiski säilinud veel mingisugune väärtus, küündib hageja loetletud vallasasjade hind kokku ilmselt ligilähedaselt selle summani, milline on märgitud kostja poolt 20.07.2016 esitatud kohtunõude vastusele lisatud 13.03.2015 vastuskirjas13, s.o 5 744,21 euroni. Samas tuleb arvesse võtta tõsiasja, et vahepeal on möödunud veel üle 1 aasta ja 3 kuu, mistõttu võib eeldada, et vähemalt vanade ja kasutatud tööriistade väärtus on veelgi langenud ning seda isegi vaatama vahepealsele mittekasutamisele. Eeltoodut arvestades leiab kostja, et hageja on esitanud hu vitisno ude suurendamise eesmärgil ebaõigeid andmeid hoiustatud asjade väärtuse kohta, mistõttu ei ole nõude rahuldamine hageja nimetatud summas ligilähedaseltki pühjendatud isegi juhul, kui vallasvara väärtuse hüvitamise nõuet saaks konkreetse kaasuse asjaolude kontekstis hüpoteetiliselt asjakohaseks pidada. VO S § 127 lg-st 1 lähtudes ja Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohti arvestades ei saa kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks (vt RKTKo 18.06.2008 nr 3-2-1-45-08, p 16; 10.06.2015 nr 3-2-1-60-15, p 16; 25.11.2015 nr 3-2-1-130-15, p 13). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud vaidluse asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tehingute tühisuse tõttu seoses vastuoluga heade kommetega VÕS § 86 alusel. Kostjat tuleb kohustada haginõudes kirjeldatud vara hagejale üle andma. Kostja on teatanud, et hagiavalduses loetletud vara on alles ja seda säilitatakse hoiulepingu alusel. Kostja on 17 2-16-5088 hagejale ette heitnud seda, et hageja ei ole esitanud talle vara tagastamisnõuet. Hageja on hagiavalduses loetletud vara tagastamisnõude esitanud vähemalt ka hagiavalduses. Headeks kommeteks, millega tehingud vastuolus on, on üldtuntud hea ja ausa äri tava tavad, nagu äripartnerite ja juhatuse liikmete käitumine heas usus, üksteist arvestaval ja lugupidaval viisil, üksteise informeerimiskohustus äritegevuse põhisuundade muudatustest, üksteise ärisse paigutatud panuste austamine ja arvestamine. Kuna hageja ja kostja juhatuse liikmed – N F ja E F - on isa ja poeg, on heade kommeteks lisaks eeltoodule ka üldinimlikud ja pereväärtused nagu laste kohustus käituda va-nemaid austaval, arvestaval ja lugupidaval viisil. Kasulikud mudelid Vaidlust ei ole selles, et nii OÜ Rentoteks kui OÜ Valinart äritegevuse aluseks on N Fi kasuliku mudelina kaitstud poolsilindri-kujulise kasvuhoone konstruktsioon, mis vähendab lume kuhjumist kasvuhoone pinnale ja kasvuhoone sisselangemist lume raskuse mõjul. Leiutis seisneb poolsilindri kaari toestavate põõnade ja sildade süsteemis, mille puhul ei ole vaja kasutada kaarte läbivajumise vältimiseks sisemisi tugiposte ja talasid. See omakorda teeb kasvuhoone kasutamise mugavamaks. N F on põõnade ja sildade süsteemi pidevalt täiustanud ning vastavalt sellele kaitsnud ka uusi kasulikke mudeleid, mis on kasutusel teistes äriühingutes toodetavates poolsilindrilistes kasvuhoonetes, muu hulgas ka OÜ-s H. Seega ei ole õiged kostja äriühingu ülevõtmist õigustavad väited nagu oleks OÜ H kasutanud ainult vaidlusalust leiutist. Vaidlust ei ole ka selles, et oli N Fi otsustada, kellele, kuidas ja mis alustel ta oma leiutist kasutada annab. OÜ Rentoteks N F tegeles kasvuhoonete tootmisega algul füüsilise isikuna. Füüsilise isikuna olid tal algul renditud ka tootmisruumid ja palgatud töötajad. Veendudes kasvuhooneäri perspektiivikuses, kutsus ta äripartneriks poja E Fi, kellega koos oldi võrdsete osadega (50:50) osanikeks OÜ-s Rentoteks. OÜ Rentoteks ülevõtmine Kohtuvaidluse käigus on esitatud tõenditega tuvastatud ning kohus nõustub hageja seisukohtadega, et E F kaaperdas N Filt Osaühingu Rentoteks, võttes sellelt kasuliku mudeli, ruumid, töötajad ja tootmisseadmed ja vallasvara, veebilehe ja telefoninumbri ning kliendibaasi ning kassa ja jätkas samalaadset tegevust OÜ Valinart nime all. E F kopeeris
2. aastal kodulehe www.rentoteks.ee sisu kodulehele www.valinart.ee ja jätkas kasvuhoonete müüki Valinarti nime all. Domeeni kasutas hageja alates
3. a juunist, mil OÜ H juhatuse liige A F selle registreeris (I kd, tl 183). Pärast ettevõtte ülevõtmist jätkas E F kasvuhoonete müüki isikliku telefoninumbri vahendusel, mida tõendavad tema ütlused 28.09.2017 kohtuistungil (helisalvestus alates 16.30) Pärast nimetatud tehinguid ja ülevõtmist hageja majandustegevus lõppes. 18 2-16-5088 Hageja kostja sellisteks tehinguteks nõusolekut ega heakskiitu ei andnud, veelgi enam, nimetatud tehingud olid hagejale ilmselgelt kahjulikud. Nimetatud tehingute alustena on kostja märkinud E ja N Fi vahel olevaid suusõnalisi kokkuleppeid. Hageja on selliste kokkulepete olemasolu eitanud ning kostja ei ole nende olemasolu tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole vaid suulised kokkulepped nii põhimõtteliste ärimuutuste alustena usutavad. Mingit vastusooritust hageja kostjalt nimetatud tehingute eest ei saanud. Oluline on ka see, et E F ei maksnud N File välja OÜ Rentoteks
4. a kasumiosa 23500 eurot. E F on menetlus käigus väitnud hageja vara väljaviimise alusena hoiulepinguid. Samas ei osanud E F nimetada hoiulepingu sõlmimise põhjust ja lepingu tingimusi. OÜ H Kostja on E Fi tegevust OÜ Rentoteks ülevõtmisel põhjendanud kui ennetavat ja kaitsvat tegevust seoses osanike vahel tekkinud lahkhelidega ja muu hulgas sellega, et N Fi kasulik mudel oli kasutusel ka tema teise poja – A Figa - seotud äriühingutes - OÜ-s H ning OÜ-s R . Tegelikult oli see asjaolu E File teada, mida kinnitab toimiku materjalides olev videosalvestus E Fi vestlusest. E Fi teadlikuks olekut tõendavad ka A Fi 28.09.2017 istungil antud ütlused (istungi helisalvestus alates 14.08). Isegi, kui eeldada osanike vahelisi lahkhelisid, ei saa nende õigustuseks olla OÜ Rentoteks kaaperdamine E Fi poolt. Asja materjalidega on tõendatud, et vaidlusaluse kasuliku mudeli alusel valmistas OÜ H asukohaga Viimsis vaid kuni 50 kasvuhoonet, samas kui praegu toodab ta teise, samuti N Fi loodud, kasuliku mudeli nr 01185 alusel kuni 1000 kasvuhoonet aastas, tegutsedes Tallinnas ja mujal Eestis, kuid mitte Ida-Virumaal. Seega ei saa ka kostja poolt väidetud OÜ H tegevus olla õigustuseks OÜ Rentoteks ülevõtmisel. OÜ R Pärast OÜ Rentoteks varast tühjaks kantimist E Fi poolt aitas N Fi teine poeg A F luua N Figa uue äriühingu – OÜ R, milles oli osaluse jagatud 51% : 49% N Fi kasuks. Ri juhatuse liige on ainult N F. R kasutab N Fi poolt välja töötatud ja OÜ-le H kuuluvat kasulikku mudelit. Kostja väited nagu oleksid kaaperdamistehingud seotud vajadusega kaitsta hagejat OÜ Ri eest, on alusetud. Ei OÜ H ega OÜ R ei olnud hagejale konkurentideks ega kahjustanud tema majandustegevust. Nii hageja, OÜ H kui OÜ R kasutasid N Fi välja töötatud kasulikke mudeleid, kuid nende tegevus ei kahjustanud ei hagejat ega ka E Fit. Menetluskulud Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetuskulud

§ 162lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Kuna menetluskulude tagatise 2500 eurot on tasunud nii hageja eest N F (26.04.2017) kui ka hageja (10.05.2017), tuleb enammakstud 2500 eurot hageja avalduse alusel N File arvelduskontole 19 2-16-5088 nr x tagastada. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 20