← Eesti

1-16-11530/46

1 Kriminaalasi nr 1-16-11530 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11530 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekre

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Vitas Malinauskasele katseaeg ja käitumiskontroll kuni 31.10.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Vitas Malinauskast katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Vitas Malinauskast katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 3 määrata Vitas Malinauskase elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuud) kuud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata Vitas Malinauskas kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Vitas Malinauskas karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitas Malinauskase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitas Malinauskas kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 20.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11530 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 212 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust, lugedes kergem karistus, s.o 6 kuud vangistust, kaetuks raskeimaga, s.o 04.08.2016 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.

  1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, üks karistus on arhiveeritud. Vägivald on viimaste kuritegude puhul ära langenud. Läbivalt iseloomustab toimepandud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärk ning grupis tegutsemine. Käitumine on sarnane varasemaga, kuna ta on ka varem toime pannud kelmuse. Viimane süüdimõistmine on kindlustuskelmuse eest. Viimased kuriteod on etteplaneeritud. Vägivaldsete tegude soodusteguriks oli alkoholi tarbimine. Alates 27.01.2017 kuni tänaseni töötab kinnipeetav Viru Vanglas majandustöödel abitöölisena.
  2. aastal osales isik vestlustel töötamise ja 3 legaalse sissetuleku teemadel ning vestlustel hoiakute analüüsimiseks ning korrigeerimiseks, põhjus-tagajärg seoste loomiseks.
  3. aastal osales isik vestlustel nii psühholoogi kui ka kriminaalhooldusametnikuga hoiakuid, kuritegelikku käitumist ja alkoholi kuritarvitamist käsitlevatel teemadel. Käesoleval ajal osaleb kinnipeetav keraamikakursusel ja huvitegevusena kunstiringis. Isik on vanglas omandanud riigikeele A1 taseme. Karistust kannab kinnipeetav Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 8 kuud vangistust. Isik elas enne kinnipidamist koos elukaaslase ja lastega elukaaslase poolt liisinguga ostetud korteris aadressil xxxx. Tegemist on 3-toalise väga heas seisukorras oleva korteriga. Vabanedes on isikul võimalik elama asuda samale aadressile. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Kinnipeetaval on rahvastikuregistri andmetel põhiharidus, mille enda sõnul omandas Haabersti Vene Gümnaasiumis, misjärel õppis 2 aastat Tallinna Ehituskoolis ehituse erialal, kuid kool jäi lõpetamata. Kinnipidamise ajal on isik huvitatud erialasest täiendamisest ja eesti keele õppimisest. Enne kinnipidamist isik ei töötanud, tema töökogemus on vähene. Enda sõnul tegi isik võimalusel ehitusalaseid juhutöid ja otsis tööd ka Töötukassa kaudu. Pere sissetuleku tagas elukaaslane. Kuriteod on enamasti toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, välistatud ei ole eesmärgi saavutamiseks ka füüsilise vägivalla kasutamine. Viimased kuriteod ei sisalda vägivalda, ent on läbimõeldumad ja etteplaneeritud (rahapesu, kelmus, kuritegelik ühendus). Vangistuse ajal kannavad kinnipeetavale raha kriminaalse taustaga isikud. K-raha andemetel on 28.11.2018 seisuga isikul tasumata nõudeid väga suures ulatuses, s.o 111 027 eurot. Vabanemisfondis on 863,54 eurot. Vitas Malinauskasel on pärast vanglast vabanemist garanteeritud töökoht firmas Xxxx OÜ, mis tegeleb müüri- ja montaažitöödega. Kriminaalhooldusametnik rääkis telefoni teel juhatuse liikme V I, kes on nõus võtma tööle Vitas Malinauskase. Kinnipeetav on ka varasemalt umbes 8 kuud seal firmas töötanud, tegeledes peamiselt lae montaažitöödega. Kinnipeetava päritolupere moodustavad ema O M, isa J M, õde J R ja vend K M. Vanemad surid kinnipeetava käesoleva vangistuse ajal, ema xxxx ja isa xxxx. Lähedaste hulka kuuluvad ka elukaaslane V L ning 2 ühist last M (sündinud xxxx) ja A (sündinud xxxx). Suhted lähedastega on toetavad. Suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetav suhtleb vangistuse ajal kriminaalse taustaga isikutega nii kirja kui ka telefoni teel. Enamasti on isik kuritegusid toime pannud grupis, kusjuures viimases kuriteos oli kaasosaliseks isikuid, kellega on ka varem toime pannud kuritegusid. Teisi ärakasutavale elustiilile viitavad toimepandud kuriteod (kelmused). Hoolimatusele ja riskivale elustiilile viitavad ka katseajal toimepandud uued kuriteod ja korduvad väärteod LS alusel. Isik on varem 2 vägivaldset kuritegu toime pannud alkoholijoobes, teda on karistatud ühel korral
  4. aastal AS alusel ja väärteokorras
  5. aastal mootorsõiduki juhtimise eest joobes. Isik tunnistab, et tarbis noorena liigselt alkoholi ning alkoholijoobes võib kaotada enesevalitsuse. Enda sõnul peale eelmisest vangistusest vabanemist hakkas ta tegelema spordiga ega tarvita alkoholi. Uue vägivaldse kuriteo oht võib tekkida siis, kui isik hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Alates
  6. aastast kuni vangistuseni 09.12.2008 suitsetas isik kanepit umbes korra kuus. Kinnipeetav väidab, et sõltuvust ei olnud. Tarvitas kanepit sõpradega nädalavahetustel. Enda sõnul ta kunagi ei ostnud kanepit oma raha eest, vaid sai seda oma sõprade kaudu. Alates
  7. aastast ei ole isik enda sõnul narkootikume tarbinud ning järgib tervislikku elustiili. Isikul on head suhtlemisoskused. Hoolimatust, impulsiivsust 4 ja riskeerivat elustiili näitavad korduvad LS rikkumised ja korduvad samalaadsed kuriteod. Enesekehtestamiseks ja materiaalsete eesmärkide saavutamiseks võib isik kasutada ka vägivalda. Isik mõtleb osaliselt oma tegude tagajärgedele, enda sõnul tahab elada seaduskuulekalt, kuid seni ei ole olnud võimeline oma käitumist muutma. Kinnipeetav väärtustab materiaalset heaolu ning selle saavutamiseks kasutab ebaseaduslikke viise ning varasemalt on kasutanud ka vägivalda. Omab realistlikke eesmärke seoses perega. Arvestades isiku võlgasid, ei ole välistatud majandusliku heaolu saavutamiseks vabanemisel uuesti kiire tulu teenimine ebaseaduslikul teel. Kriminaalhoolduse ajal on toime pannud uue kuriteo. Riskihindamise alusel on Vitas Malinauskas kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik soovib suuremat rahalist tulu ning jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Vägivaldsete kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava Vitas Malinauskase tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, st 31.10.2020 ning kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 4,7,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Vitas Malinauskas kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanedes kavatseb ta kasvatada oma lapsi. Samuti soovib ta tööle asuda, olla toeks abikaasale. Suured võlad on seotud viimase karistusega. See suur kohustus on solidaarne nõue 5-6 inimese peale. Oma võlad püüab ta ära maksta. Kui teenistus hakkab olema 1000 eurot, siis 300-400 eurot saab ta võlgade katteks hakata maksma. Korteri eest on maksud õigeaegselt tasutud, võlgnevusi ei ole. Isa ja ema on surnud, abikaasa ja lastega suhtleb ta vangistuse ajal. Põhimõtteliselt on neil normaalsed suhted. Raha puuduse tõttu ei saa abikaasa teda tihti külastada ja sellega seoses võivad ka suhted halveneda. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vitas Malinauskase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vitas Malinauskase ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev leidis, et hindamaks kinnipeetava puhul seda, kas ta on suuteline õiguskuulekalt käituma, tuleb eelkõige pöörata tähelepanu karistuse kandmise ajale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on õppinud riigikeelt A1 tasemel ja sooritanud eksami tulemusega 94%, osalenud sotsiaalprogrammides legaalse sissetuleku teemal ning korrigeerinud oma käitumist ja hoiakuid, samuti osalenud vestlustel, et asuda seaduskuulekale teele, on hõivatud majandustöödel. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti positiivsete asjaoludena soovib kaitsja rõhutada kindla elukoha olemasolu, perekonna toetust, laste eest hoolitsemise soovi, garanteeritud töökoha olemasolu. Kinnipeetaval on 2 last, tütar, kes on xxxx, ning poeg, kes on xxxx. Kahtlemata vangistuses viibimise ajal ei saanud ta oma lapsi materiaalset piisavalt toetada. Vitas Malinauskas ei saanud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täita ning tema asemel 5 tegid seda tema vanemad. Kinnipeetav oma pöördumises kohtule selgitab, et tema isa ja ema on surnud tema vangistuses viibimise ajal. Seega ei saa kinnipeetava asemel keegi ülalpidamist anda tema lastele. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht, seega saab ta anda oma lastele ülalpidamist ning olla materiaalseks toeks. Vangla iseloomustusest tulenevalt Vitas Malinauskas on vanglas töötanud majandustöödel abitöölisena, tööülesandeid on täitnud kohusetundlikult. See eelkõige viitab sellele, et Vitas Malinauskas ei ole kohanenud vangla subkultuuriga, kuna teadaolevalt subkultuuriga kohanenud isikud keelduvad majandustöödel osalemast. Vitas Malinauskast on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid kaitsja leiab, et korduv karistus ja isegi kuriteo toimepanemine katseajal ei välista uuesti enne tähtaega vabastamist. Kaitsja viitab ka Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitustele N Rec

(2003)23, mille artikli 35 kohaselt isegi isikutega, kes ennetähtaegsest vabastusest on tulnud tagasi vanglasse, tuleb teha tööd eesmärgiga vabastada neid ennetähtaegselt. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused ei välista ennetähtaegsest vabastusest tagasitulnud isikute uuesti enne tähtaega vabastamist, seda enam sõna „tuleb" viitab sellele, et kohustab vanglat tegema tööd selleks, et saavutada eesmärk vabastada selliseid isikuid tingimisi enne tähtaega. Käesoleval juhul on selline töö Vitas Malinauskase puhul tehtud ning teda on võimalik ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Seega käesoleval juhul on Vitas Malinauskase õiguskuulekale teele suunamiseks kõik tingimused täidetud. Vitas Malinauskas on vangistuses olnud juba pikalt ning endale järeldused teinud. Temal on kindel eesmärk vabaduses asuda tööle, teenida legaalset sissetulekut ning olla oma perekonnale ja lastele toeks. Samuti vanemate surm, ehk asjaolu, mis on muutunud vangistuse ajal, distsiplineerib teda ning välistab uute kuritegude toimepanemist. Vastasel korral jäävad abikaasa ja lapsed toest ilma. Kahtlemata on karistus vangistuse näol täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas. Vitas Malinauskas on juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kaitsja palus vabastada Vitas Malinauskas. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitas Malinauskase võib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames omandanud riigikeele A1 taseme ning vestelnud erinevatel teemadel, sh psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel abitöölisena ning osaleb keraamikakursusel ja kunstiringis. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning motiveeritud edaspidigi käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust ning kus ta hakkab elama koos elukaaslase ja alaealiste lastega. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s, mis tegeleb müüri- ja montaažitöödega ning kus ta on ka varem töötanud. Töökoha olemasolu tagab isikule ka kindla igakuise sissetuleku. Kuivõrd enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, pere sissetuleku tagas elukaaslane ning viimase kuriteo pani kinnipeetav toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, aitab kindla töökoha ja sissetuleku olemasolu vähendada uue majandusliku kasu 6 saamise eesmärgil toimepandava kuriteo riski. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul tasumata 111 027 eurot, kuid kohtuistungil ta selgitas, et tegemist on solidaarse nõudega ning ta ise on huvitatud nõude tasumisest. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval on vabanemisfondi hoiustatud 863,54 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik, eelkõige elukaaslane ja 2 ühist alaealist last. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub lisaks õiguskuulekatele isikutele ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Käesolev kuritegu on toime pandud grupis. Kohtu hinnangul saab uue kuriteo toimepanemise riski seoses mõjutatavusega vähendada isikule katseajaks kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise keelu kohaldamisega. Sõltuvusainete tarvitamisega seotud riskid on käesolevaks ajaks ära langenud. Kohtu hinnangul tuleks eeltoodut arvestades anda Vitas Malinauskasele võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Vitas Malinauskasele katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 31.10.2020 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 4,7 ja 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks määrab kohus 6 kuud. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Vitas Malinauskas viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.