KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12670 Tsiviilasi XX

) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Vastavalt

§ 444

lg-le 3 tegi maakohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitas otsuse resolutsioonis, millisel alusel ta menetluskulud jaotab. Lisaks sisaldab otsuse resolutsioon selgitust, et kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 3 lg-ga 1 ja § 48 lg 1 p-ga 4 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur ja tulenevalt TMS § 221 lg 4 sätestatust otsustab kohtutäitur täitekulude jaotuse. APELLATSIOONKAEBUS

1. Hageja esitas
2. jaanuaril 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja uue otsusega panna menetluskulud kostja kanda. Ühtlasi palub hageja tema menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata ja emalt välja mõista. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 162lg 4 ja jättis selle sätte pooltega läbi arutamata ning oma otsuse põhjendamata.

Otsusest ei selgu, miks on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kulude panemine kostja kanda. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, sel juhul loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Kui ema oleks täiturile kinnitanud, et nõue on täidetud, ei oleks hageja pidanud esitama kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi esitamine tõi hagejale kaasa menetluskulud. 5. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kostja maakohtu otsust seni kätte saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 7.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, st kaebuse alusel saaks ringkonnakohus üksnes muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust hagejale soodsamaks. 8. Hageja leiab kokkuvõtvalt, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda ja mõista välja emalt, sest ema ei esitanud täiturile kinnitust nõude varasema täitmise kohta. Kaebuse väited ei võimalda ka nende õigsuse korral vaidlustatud osas maakohtu otsuse muutmist, samuti ei saa kehtiva menetlusõiguse alusel mõista välja menetluskulude hüvitist isikult, kes ei ole 2

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (Riigikohtu 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 13 esimene lõik). 10. Õige on hageja seisukoht, et

§ 162lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu 15.

aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Viidatud sätte alusel menetluskulude jaotamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10 esimene lõik). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleneb kaasuse asjaoludest

§ 162

lg 4 kohaldamise eeldus.

§ 162

lg 4 kaudu soovis seadusandja tagada menetluskulude jaotamisel sotsiaalriigi põhimõttest tulenevat nõrgema poole kaitset. Sarnaselt kaitseb menetluskulude kindlaksmääramise menetluses nõrgemat poolt

§ 175

lg 1, mille kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud kohtuvaidluse kaotanud poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (Riigikohtu 27. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1143-11, p 12 neljas lõik). Mõlema abinõu mõõdukus on tagatud kohtu piisavalt suure kaalutlusõigusega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustuste tegemisel (ibid p 13 kuues lõik). Kuigi praegusel juhul ei ole otseselt tegemist ülalpidamisasjaga

§ 103

lg 4 järgi, siis poolte vaidluse põhjustanud ülalpidamisnõude tõttu saab ka täitemenetlusest tekkinud kohtuvaidluses vähemalt üldjuhul järgida samu menetluspõhimõtteid. Kummalgi juhul ei kohaldu küll

§ 164

lg 1, aga see ei välista

§ 162lg 4 kohaldamist (Riigikohtu 28.

septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14). Riigikohtu senises praktikas on

§ 162

lg 4 kohaldamist peetud võimalikuks olukordades, kus kohtlahendi tegemine on mõlema poole huvides (nt kaas- ja ühisomandi lõpetamise vaidlused,

1. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik), aga ka konkreetselt ülalpidamisasja olukorras, kus kostja oma käitumisega on andnud alust kohtusse pöörduda (
2. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 30 teine lõik), või muudes asjades, kus poole varasem käitumine on mõjutanud kohtusse pöördumist ja/või hageja majanduslikku seisundit (
3. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-16, p 13 esimene lõik). Ülalpidamisnõude täitemenetlus on lapse kui ülalpidamisvaidluse nõrgema ja kaitset vajava poole suhtes olemuselt selline, milles saab sarnaselt ülalpidamisasjaga eelduslikult lugeda vaidluse põhjustatud vanemast, kes ei täitnud ülalpidamiskohustust kohaselt. Hagiavalduse järgi maksis hageja elatist ebaregulaarselt ja eksitavate selgitustega, samuti kasutades selleks kohtuotsusega ettenähtust erinevat makseviisi. Seega on hageja esile toodud asjaoludest piisavalt selge, et elatise tasumine ei toimunud nii nagu täitedokumendiks olevas kohtuotsuses ette nähtud. Kirjeldatud olukorras ei saa kostjale ega emale ette heita täitemenetluse algatamist. See omakorda tingib, et täitemenetluse vaidlustamisega seonduvate kulude jätmine elatist nõudva lapse kanda oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Selline kulude jaotus pärsiks laste tegelikke võimalusi elatist saada. 3

§ 162

lg 4 järgi arvestada mh seda, et hageja nõuded jäid tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamata (vrd Riigikohtu

1. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 71). Hageja taotles lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele veel ka täitemenetluse lõpetamist, täitemenetluse kulude jaotamist ja emalt väljamõistmist. Maakohus lahendas ja rahuldas ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude.
2. Kokkuvõtvalt jättis maakohus õigesti menetluskulud poolte endi kanda.
3. Põhjendatud on hageja arusaam, et

§ 162lg 4 kohaldamist tuleb põhjendada.

Samas puudub maakohtul selleks tagaseljaotsuse tegemisel võimalus. Kui hagi rahuldamise põhjendused saab kohus hiljem vajadusel esitada kaja lahendamise määruses (vt nt Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik), siis hageja võimalikku apellatsioonkaebust kulude jaotusele maakohus ei menetle. Kirjeldatud puuduse saab aga kõrvaldada ringkonnakohus esitades vastavad põhjendused käesolevas määruses.
2. Samuti on õige hageja käsitlus, et üldjuhul tuleb menetluskulude jaotamisel

§ 162

lg 4 kohaldamist pooltega arutada, kuid selleks ei paku tagaseljaotsuse tegemiseks ette nähtud menetlus sisulist võimalust. Maakohtu lahendi üllatuslikkuse saab kõrvaldada seeläbi, et hageja avaldas oma seisukohad apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohus vastas neile käesoleva määrusega. Kostjat ei ole vaja samas küsimuses ära kuulata. 15.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Hageja ei avaldanud kohtule, et ta oleks kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Kui hageja seda siiski tegi, siis

§ 150

lg 1 p 2 alusel võib ta taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva määruse jõustumisel. Kostjal ei tekkinud kaebusega seonduvaid kulusid, mistõttu pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 16.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4