lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav Andreas Kappet (isikukood: 39707236026; elukoht: xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Andreas Kappet süüdi karistusseadustiku (
) § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Tunnistada Andreas Kappet süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Andreas Kappetile liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 31.08.2018-01.09.2018, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Andreas Kappetil kandmata karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Andreas Kappetile katseaeg 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ning mõistetud vangistust 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Andreas Kappet ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
a kella 16.25 paiku avalikus kohas – Viljandi maakonnas Viljandi linnas Turu tn 16 asuva Turu Konsumi ees – lõi X.X mitmeid kordi rusikaga näo- ja pea piirkonda, mille tagajärjel tekkisid kannatanul oimu piirkonda marrastused ja verevalumid. Samuti põhjustas rünne kannatanule valu. Selliselt käitudes rikkus Andreas Kappet KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, lüües teist isikut ning häirides sellega kõrvalise, asjasse mittepuutuva isiku, kes kaklusesse sekkus, rahu ja ohustades kõrvaliste isikute turvatunnet. 2) teise isiku kehalise väärkohtlemise, millega põhjustati kannatanule valu ja tervisekahjustus ning mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt
lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem, s.o 31.08.
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
a kuni 01.09.2018. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temale veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui Andreas Kappet ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Andreas Kappeti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 870 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Andreas Kappet on kahtlustatavana kinni peetud 31.08.-01.09.2018, seega on Andreas Kappet viibinud eelvangistuses 2 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 3 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.