1-16-2523/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2523 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaat Eve Jundas määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Alvar Valdre elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALVAR VALDRE, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 39108142233, Karistuse kandmise algus 29.03.2016 ja lõpp 29.03.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.11.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ALVAR VALDRE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Alvar Valdrelt menetluskuluna kaitsjatasu 195,12 (ükssada üheksakümmend viis eurot 12 senti) eurot v.adv. Eve Jundase poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Legalia kasuks 195,12 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eve Jundase poolt süüdimõistetu Alvar Valdre kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Alvar Valdrele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alvar Valdre elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 30.03.2017 otsusega tunnistati Alvar Valdre süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,9 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.03.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Alvar Valdre ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta korteri omanikku ei tea, enne elas xxxx, kuid naine kolis nüüd xxxx ja tema läheb ka sinna elama. Pidi olema 1-toaline korter. Selgitab, et 2016 ta vangistati, 2014 oli kuritegu ja 2017 sai karistuse alkoholi tarbimise pärast. Teades, kui vana ta on, siis tal on häbi vaadata oma karistusregistrit. Oma vanema venna ja emaga ei suhtle ta üldse. Naine ütles, et kui ta peaks jätkama oma vana elu, siis ta ei soovi enam temaga koos elada, seega ta peab valiku tegema, kas naine või sõbrad. Vabanemisel läheb metsa tööle. Tal ei olnud kriminaalhooldusega probleeme. Leiab, et kui teda oleks varem vangi pandud, siis ta oleks teinud mingid järeldused. Ta on 27-aastane ja 10 korda kriminaalkorras karistatud, mis on väga karm. Tal ongi valida, kas muudab oma elu kardinaalselt või kaotab naise ja pere. On vanglas läbinud sotsiaalprogrammid ja saanud neist abi. Ta on soovinud veel programme läbida, kuid talle ei ole rohkem ette nähtud. Ta on koos M A koos elanud alates
3. aastast. Praegu suhtlevad iga päev telefoni teel. Ta ei suhtle kellegagi varasemast seltskonnast. Tal oli 2013 avarii ja ta sai raske peatrauma, praegu annab ka tunda, kuna see koht, kuhu viga sai, on tuim. Tööle läheb samasse kohta, kus ennegi töötas, töö on tuttav. Saab aru, et tema minevik ja käitumine ei tekita usaldust, kuid ta soovib tõestada oma naisele ja perele, et suudab olla normaalne inimene ja ei jookse kogu aeg vangla vahet. Tal on riigi ees võlgnevusi üle 14 000 euro ja ta helistas täiturile, et ositi tasuda. Kaitsja toetab taotlust ja leiab, et kõik tingimused kinnipeetava vabastamiseks on olemas. Tal on olemas elukoht ja võimalus vabaneda elektroonilise valve alla, mis on rangem kontroll. Töökoht on olemas OÜ-s Xxxx, kus ta töötas ka varasemalt ja nad on nõus ta tagasi võtma. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta on käesoleva kohtuasjaga seotud juba varasemalt ja teab ka isiku käekäiku. Kõik algas juba lapsepõlvest, kus vanemad tegid valesid otsuseid. 2 Ta väljendas südamest, et soovib teha muutusi, ta on noor inimene ja vabastamine annaks talle võimaluse ennast muuta, tõestada. Tal on toetav elukaaslane, kes teda ootab. Ta on vanglas kõik võimalikud programmid läbinud, samuti töötas, ta on vangla täitmiskava täitnud. Kaitsja rõhutab, et elektrooniline valve on valve režiimi all ja kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks pikemat katseaega ja elektroonilist valvet kohaldada, siis ta nõustub sellega. Kaitsja palub kohtul anda kinnipeetavale viimane võimalus ja vabastada Alvar Valdre tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Alvar Valdre ära kandnud üle 2 aasta 7 kuud vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 7 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on röövimine ning kinnipeetav on ka varem toime pannud röövimise. Enamus kuritegusid on toime pandud grupis ning neid on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole samuti olnud õiguskuulekas. Tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel ja pesumajas, ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning osalenud psühholoogilisel nõustamisel. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht koos elukaaslasega korteris, mis kuulub OÜ-le Xxxx ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, kus ta on ka varem töötanud. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav töötas enne vangistust samuti OÜ-s Xxxx xxxx ning omas kindlat igakuist sissetulekut, kuid pani siiski toime vägivaldse kuriteo majandusliku kasu saamiseks. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Ta pöörduks tagasi samasse keskkonda. Seega ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid iseloomustuse järgi 10 600 euro ulatuses, mis võib halvendada tema majanduslikku toimetulekut. Arvestades, et kinnipeetav on toime pannud kuritegusid grupis, võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad 3 kriminaalkorras karistatud isikud ning ta on nende poolt olnud mõjutatav. Samuti on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ise tunnistab vägivaldset ja mõtlematut käitumist alkoholijoobes olles. Seega on endiste tuttavatega suhtlemise ja alkoholi tarvitamise jätkamine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kohtul puudub kindlus, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetav on ka varem katseajal olles rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Seega ei ole kohus veendunud, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine, sealhulgas elektrooniline valve, on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Alvar Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 195,12 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu kuulub süüdimõistetult välja mõistmisele täies ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata advokaadibüroole Legalia vandeadvokaat Eve Jundase poolt Alvar Valdrele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
7. Mõista Alvar Valdrelt riigituludesse välja menetluskuluna 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
8. Alvar Valdrel tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 27.11.2018 kohtumäärus 1-16-2523 jõustus
9. veebruaril
10. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4