9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul Peeter Kaljurannal on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab Peeter Kaljuranda viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Peeter Kaljurand peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul Peeter Kaljurand ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik Peeter Kaljurand kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. 9.3. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik Peeter Kaljurand on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid, arvestades proportsionaalselt iga võlausaldaja jaotise suurust. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades. 10. Kohus kohustab Peeter Kaljuranda esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta 1. märtsiks, kohtule aruande (sh andmed saadud 2
nimetatud väljamakseid on tehtud summas 306,51 eurot: ajutise halduri tasu (osaline, sh maksud, 31.08.2018 määrus) x eurot ja panga teenustasud 0,32 eurot. Peeter Kaljuranna pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. Peeter Kaljuranna pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Peeter Kaljuranna pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Peeter Kaljuranna pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 62 360,15 eurot järgmiselt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 123,53 eurot, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 801,00 eurot ja SEB Pank AS 61 435,62 eurot. Peeter Kaljuranna pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole
Peeter Kaljuranna pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku võimalike kohustuste suuruseks ~67 970 eurot ja igasugused varad puudusid. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud xx-st xx xxxxxxxx saadav töötasu x eurot/kuus (neto), millest on lubatud arestida kuni ~58 eurot/kuus. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata
Samas oli võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
Peeter Kaljuranna puhul pole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Peeter Kaljuranna pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Peeter Kaljuranna maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on pangalaenuga elamu ostmine ilma eelnevalt elamu tegeliku seisukorraga tutvumist ja selle renoveerimisega seotud kulude kindlakstegemist. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa püsiva töökoha pikaajaline puudumine. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja veebruaris 2016, kui selgus, et laenu tagatiseks oleva kinnistu müügist ei piisanud laenu kustutamiseks ning võlgniku suhtes esitati täitemenetluse avaldus. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. 3. Peeter Kaljuranna pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 306,51 eurot.
lg 11 sätestab, et halduri tasu alammäär sellest oleks x eurot ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär x eurot. Kumbki neist ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi x minutit. Kui 3
) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara ja sissetulekud, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et Peeter Kaljuranna pankrotimenetluse lõpetamine
Kohus avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja
lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku Peeter Kaljuranna kanda. 6.
lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis
lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud töömaht x tundi ja x minutit selles asjas põhjendatud ja vajalik. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, on haldur teinud ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, s.o summa, mille ulatuses on võimalik anda võlgnikule menetlusabi hüvitamiskohustuseta. Sellisel juhul kujuneb halduri tunnitasuks x eurot, mis on väiksem A. Õnniku tavapärasest tunnitasust (x eurot) ja vähem kui pool pankrotihalduri maksimaalsest tunnitasust (x eurot). Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on mõistlik ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. 8.
MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas Peeter Kaljuranna pankroti välja
lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldaja on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlik ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 03.12.2018 nõuete kaitsmise koosolekule võlausaldaja ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võlgnik Peeter Kaljurand on suuteline usaldusisiku kohustusi ise täitma. Võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes
lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.