← Eesti

3-16-2348/21

Obsah (9)§ 56§ 61§ 60§ 77§ 79§ 88§ 230§ 107§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 165 lg 1 p 1 järgi tuleb kohtul kohtuotsuse põhjendavas osas mh märkida kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel tugineb. Tõend on igasugune teave, mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (

§ 56lg 1).

Seejuures kohustab menetlusseadustik tõendeid hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ja vastastikuses seoses (

§ 61lg-d 1 ja 2).

Tõendamisest vabastamise alused on ammendavalt sätestatud (vt

§ 60). 4

(6)3-16-2348
  1. PPA ei esitanud vaidlusalust kriminaaltoimikut kohtule ning kohtud seda ka ei nõudnud. PPA keeldumise õiguspärasust hinnates ja kaebust rahuldamata jättes ei tutvunud ei haldus- ega ka ringkonnakohus kriminaaltoimikuga. Sellest hoolimata lugesid kohtud tuvastatuks, et IKS v.r § 20 lg 1 p 1 õiguslik koosseis on täidetud, s.o kaebaja juurdepääs neljaköitelises kriminaaltoimikus sisalduvatele kaebaja isikuandmetele võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. Ringkonnakohus välistas täielikult ka piiratud juurdepääsu toimikule, tuginedes oletustele, et „mingite andmete kinnikatmisel ei saa välistada seda, et kaebaja suudab kuriteoteate esitanud isiku ikkagi kindlaks teha“ ja et muul viisil toimiku süstematiseerimine „ei pruugi olla reaalselt teostatav“. Kohus oletas samuti, et lisaks kaebaja ja kuriteoteate esitaja isikuandmetele võib kriminaaltoimikus olla andmeid ka teiste isikute kohta. Halduskohtu ega ringkonnakohtu otsus ei sisalda põhjendusi, milliste tõendite alusel tegid kohtud kindlaks õiguslikku tähendust omavad asjaolud ning mille põhjal kujunesid kohtute siseveendumusel põhinevad järeldused.
  2. Andmetele juurdepääsu andmisest keeldumise vaidlustamise korral ei ole kohtul üldjuhul võimalik andmekandja kui tõendiga vahetult tutvumata otsustada juurdepääsupiirangu kohaldamise õiguspärasuse üle. Millises mahus tuleb kohtul vaidlusalune andmekandja vastustaja väidete õigsuse kontrollimiseks läbi töötada ja kui detailsed peavad olema kohtu põhjendused, sõltub konkreetsest juhtumist. Väga mahukate andmekandjate puhul piisab, kui kohus näitab pisteliselt, miks õiguslik alus keeldumiseks esineb või puudub või miks peaks isikuandmete töötleja uuesti juurdepääsu andmise üle otsustama.
  3. Praeguses asjas on kohtud lähtunud vastustaja faktiväidete õigsusest, ilma et nad oleks tutvunud tõenditega ja neid nõuetekohaselt hinnanud. Eeltoodu tõttu on kohtud rikkunud oluliselt menetlusnorme. II
  4. Kohtuasjas ei vaielda asjaolu üle, et arhiveeritud kriminaaltoimik sisaldab kaebaja isikuandmeid. Ka ei vaidlusta kaebaja seda, et kuna kriminaalasi alustati kuriteoteate alusel, siis ilmselt sisaldab toimik vähemasti kuriteoteate esitaja nime. Pooled vaidlevad selle üle, kas täidetud on PPA
  5. oktoobri
  6. a otsuses keeldumise alusena nimetatud IKS v.r § 20 lg 1 p 1 koosseis, st kaebaja juurdepääs kriminaaltoimikus sisalduvatele enda isikuandmetele „võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi“. PPA otsuses pole teavet selle kohta, kas toimik sisaldab lisaks kaebaja ja kuriteoteate esitaja isikuandmetele veel kellegi andmeid. Selles on üksnes märgitud, et tegelikult soovib kaebaja teavet kuriteoteate sisu ja esitaja kohta ning et KVS § 6 lg-s 2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse tagamiseks peab PPA välistama või minimeerima võimaluse, et materjali või konteksti põhjal on võimalik teha oletusi või järeldusi korruptsioonijuhtumist teavitanud isikute (ka juriidiliste isikute) kohta.
  7. PS § 44 lg 3 teisel lausel põhinevas IKS v.r § 20 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. Tegu on esmapilgul imperatiivse normiga (sellele näib osutavat sõna „piiratakse“), kuid see sisaldab siiski kaalutlusõigust. Kui sätet tõlgendada viisil, et see ei näe ette kaalutlusõigust, võiks see kaasa tuua põhiseadusvastase tulemuse. Selleks et piirata isikuandmetele juurdepääsu IKS v.r § 20 lg 1 p 1 alusel, tuleb esiteks tuvastada, et juurdepääsu andmisega võib kaasneda teise isiku õiguste riive, ning teiseks kaaluda omavahel andmesubjekti juurdepääsuõigust ja teise isiku õiguse riivet. Teise isiku õiguse riive all ei tule mõista üksnes olukorda, kus juurdepääsuõiguse andmisel avaneks võimalus tutvuda teise isiku isikuandmetega. Teise isiku õigusena tuleb kõne alla mistahes õigusnormile tuginev subjektiivne õigus. Siiski pole igasugune teise isiku õiguste riive piisav selleks, et keelduda andmesubjektile juurdepääsuõiguse andmisest. Keeldumine on lubatav, kui juurdepääs võib kaasa tuua teise isiku õiguste riive määral, 5
(6)3-16-2348 mis on kaalukam kui andmesubjekti juurdepääsuõigus. Seejuures piisab kriteeriumi „võib kahjustada“ täidetusest. Andmesubjekt ei pea põhjendama, miks ta oma isikuandmetele juurdepääsu soovib. Siiski võib põhjendus (nt on isikuandmetele juurdepääsu vaja mõne teise õiguse, sh kaitseõiguse teostamiseks) aidata isikuandmete töötlejal otsustada, kelle õigus on kaalukam. Vajaduse korral tuleb isikuandmete töötlejal see andmesubjektilt üle küsida.
  1. Lisaks IKS v.r § 20 lg-s 1 sätestatud alustele võivad eriseadustes sisalduda juurdepääsupiiranguid täpsustavad erinormid. Andmata hinnangut, kas see on praeguses asjas kohaldatav, on selliseks erinormiks ka KVS § 6 lg 2, mis kohustab hoidma korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsena. Teavitamise fakt hõlmab ka teabe andja isikuandmeid. Selleks et tagada tõhus teavitajate kaitse ja rikkumistele reageerimine, tuleb korruptsioonijuhtumit mõista laiemalt kui vaid korruptsioonisüüteo koosseisuna määratletud tegu. Vastasel juhul heidutataks võimalikust rikkumisest teada andjaid. Neilt ei saa nõuda võimet ette näha, millise süüteokoosseisu järgi võimalik rikkumine lõpuks kvalifitseeritakse.
  2. Sõltumata sellest, kas juurdepääsu andmisest keeldutakse IKS v.r § 20 lg-s 1 sätestatud alusel või seda täpsustavas erinormis sätestatud alusel, tuleb juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendada (IKS v.r § 19 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4). Põhjendada tuleb ka seda, miks ei ole võimalik teabekandja (nt dokumendi) või nende kogumi (nt toimiku) osaline väljastamine, s.o vaid kaebaja isikuandmeid puudutavas osas, või soovitud isikuandmetest osade isikuandmete väljastamine. Kui isikuandmete töötleja keeldub täielikult isikuandmete väljastamisest, peavad keelduvast otsusest nähtuma põhjendused, miks teabekandjal andmete kinni katmine või eemaldamine, dokumentide teisiti süstematiseerimine vms ei ole praktiliselt kasutatavad. IKS v.r § 20 lg-s 1 või erinormis sätestatud alusel keeldumise korral võib põhimõtteliselt arvestada kaalutlusargumendiga, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõistliku halduskoormuse. Seda ei või teha siiski kergekäeliselt.
  3. IKS v.r § 20 lg-s 1 või erinormis sätestatud alusel juurdepääsuõigusest keeldumisel ei pruugi isikuandmete töötlejal detailsete põhjenduste esitamine olla iga kord võimalik ilma, et ta rikuks temal lasuvat seadusest tulenevat saladuse hoidmise kohustust. See ei välista aga kohustust olla valmis nende esitamiseks kohtule, kui juurdepääsu andmisest keeldumine vaidlustatakse halduskohtus. Seejuures saab halduskohus vajaduse korral kuulutada menetluse osaliselt kinniseks (

§ 77

lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38), eemaldada kaebaja vastavas osas menetlustoimingutelt (

§ 79

) ja piirata tema õigust tutvuda toimikuga (

§ 88). III 22.

Eeltoodu tõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule (

§ 230lg 1, lg 5 p 3).

Halduskohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja nõuda kriminaalasja nr 10760000070 kriminaaltoimik ning hinnata PPA keeldumise õiguspärasust, arvestades seejuures Riigikohtu eespool esitatud selgitustega. Kuna kaebaja esitas mh kohustamisnõude, tuleb kohtul selle lahendamisel arvestada muutunud õigusliku olukorraga (vt nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-79-16, p 20). 23. Kautsjon tuleb tagastada (

§ 107lg 4).

Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (

§ 109lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.