1-18-8500/20

(18231500972)Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi Vladimir Štabnoi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9; § 274 lg 2 p 3 ja § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vladimir Štabnoi (ik: 39009030272; viibib Tallinna Vanglas) jaanuari 2019 otsus RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Štabnoi apellatsioon Harju Maakohtu
2. jaanuari 2019 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu
4. jaanuari 2019 otsusega tunnistati Vladimir Štabnoi kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ning karistati 1 aastase vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti kaetuks raskema, s.o Harju Maakohtu 28.03.2018 otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest on ära kantud 6 kuud vangistust; süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud ning KarS § 64 lg 1 alusel raskema karistuse suurendamise teel mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust (10 kuud vangistust) Harju Maakohtu 28.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa - 1 aasta 6 kuud vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 4 kuud, alates 29.05.
5. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Kuriteoga tekitatud kahjude katteks mõisteti V. Štabnoilt M OÜ kasuks välja 117,96 eurot ja R AS kasuks 447,35 eurot. Menetluskuludena mõisteti V. Štabnoilt riigieelarve tuludesse välja kokku 1680 eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasust 870 eurot ja sundraha 810 eurot. Kaitsjatasust 210 eurot jäeti riigi kanda. 1 Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.
6. V. Štabnoi sai kohtuotsuse koopia allkirja vastu kätte 10.01.2019 (teates koopia kättesaamise kohta märgitud ekslikult 10.01.2018) ja kohtuotsuse tõlke 16.01.2019 Tallinna Vanglas.
7. 25.01.2019 esitas V. Štabnoi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille sisust tulenevalt vaidlustab ta otsuse selles esinevate rikkumiste ja vigade tõttu. Märgib, et tunnistas süüd osaliselt, kuid süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ennast süüdi ei tunnistanud ja ütlusi ei andud, samuti puuduvad selles episoodis tema süüd kinnitavad tõendid. Tunnistas ennast täielikult süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuid kohus ei arvestanud süüd kergendavaid asjaolusid. Palub kaaluda võimalust mõista kergem karistus. Leiab sedagi, et määratud kaitsjale makstav tasu on liialt suur ja kohtuotsus ei ole korrektne, kuivõrd otsuse edasikaebamise korrast ei ole arusaadav, millisest momendist alates võib ta otsust edasi kaevata. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega ja V. Štabnoi apellatsioonkaebusega leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
9. Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse vaidlustamise võimalused on seadusest tulenevalt piiratud. Maakohtu otsuse edasikaebe korra all on vastavad piirangud ka nimetatud. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav osaliselt enda süüdimõistmist ja karistamist talle esitatud süüdistuse episoodides ja määratud kaitsjale makstava tasu suurust. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p-de 8 ja 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kuriteo kvalifikatsiooni ning tekitatud kahju laadi ja suuruse kui süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.
11. novembril 2018 ringkonnaprokurör T. Tombergi, süüdistatava V. Štabnoi ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Viili vahel sõlmitud kokkuleppest kriminaalasjas nr 1-18-8500 (kd I, tl 62-65) nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult V. Štabnoi süüditunnistamist KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega, milline lugeda kaetuks varasema, s.o Harju Maakohtu 28.03.2018 otsusega nr 1-17-8326 mõistetud vangistusega 2 aastat, millest arvata maha osaliselt ärakandmata karistus (vangistus 6 kuud) ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud; süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud ning süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamist vangistusega 9 kuud ning mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuse mõistmist vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (vangistus 1 aasta 6 kuud) ja mõista V. Štabnoile lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-e 1 tuleb karistuse hulka lugeda V. Štabnoi eelvangistuses viibitud aeg alates 29.05.
12. Kokkuleppest nähtub, et V. Štabnoile on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Kokkuleppe kohaselt tuleb V. Štabnoil hüvitada kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 540 eurot ning kohtumenetluses kokku 330 eurot, samuti sundaraha 810 eurot. Täiendav 2 kaitsjatasu summas 210 eurot tuleb kokkuleppe kohaselt jätta riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk. Süüdistatav V. Štabnoi on omakäeliselt kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.
13. Kokkuleppe arutamisel kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde.
14. jaanuaril 2019 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on V. Štabnoi kohtuistungil avaldanud, et soovib asja arutamist kokkuleppemenetluses, tunnistab ja kahetseb oma tegusid. Kokkuleppele kirjutas alla vabal tahtel, nõustub kokkuleppega, saab aru karistusest, menetluskulude suurusest ja tsiviilhagidest (kd I, tl 70-71). Apelleeritud kohtuotsusega ongi V. Štabnoi kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja vastavalt kokkuleppes märgitule karistatud (kd I, tl 72-74, 76-78).
15. Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lgs 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
16. novembri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
17. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
18. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
19. peatüki
20. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta V. Štabnoi apellatsioon läbi vaatamata.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3