KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-13-668 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kriminaalasi Riigi Tugiteenuste

) § 387 lg 1 ning § 408 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul arvates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 387lg 1). PÕHIOSA Asjaolud Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2013 otsusega tunnistati Uvar Putralis süüdi Kar

S § 25 lg-te 1 ja 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära, s.o 288 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi kolme kuu jooksul 1 kohtuotsuse jõustumisest ja kohustati U. Putralist tasuma iga kuu viimaseks päevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 96 eurot. Otsus jõustus

1. veebruaril
2. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas
3. detsembril 2018 Tartu Maakohtule taotluse asendada U. Putralisele mõistetud ja tasutama rahaline karistus vangistusega. Taotlusest nähtub, et U. Putralise suhtes alustati täitemenetlust, kuna ta ei tasunud rahalist karistust vabatahtlikult.
4. oktoobril 2018 teatas kohtutäitur sissenõudjale rahalise karistuse täitmise võimatusest. U. Putralisele prooviti kohtukutset kätte toimetada postiteenuse osutaja vahendusel. Väljastusteatest nähtub, et
5. jaanuaril 2019 kell 10 ja
6. jaanuaril 2019 kell 17.04 tagastati kohtukutse aadressilt xxxxxxx-xxxxxxx märkega „adresaat surnud“. Kohus tegi U. Putralise isikuandmete suhtes päringu rahvastikuregistrist ja selgus, et rahvastikuregistri andmetel suri U. Putralis
7. detsembril
8. Kohtu seisukoht Rahvastikuregistri väljavõttega on tõendatud, et U. Putralis suri
9. detsembril
10. Kriminaalmenetluse seadustikus pole reguleeritud, mida peab kohus tegema, kui sureb süüdimõistetu, kelle suhtes on pooleli kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks algatatud menetlus. Küll aga on kriminaalmenetluse seadustikus regulatsioon selle kohta, kuidas peab kohus käituma, kui süüdistatav sureb kriminaalasja kohtuliku menetluse ajal. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 274 lg 1 sätestab muuhulgas, et kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse

§ 199

lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega.

§ 199

lg 1 p 4 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata, kui kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud. Seega peab kohus

§ 274

lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetama kriminaalmenetluse, kui süüdistatav sureb kohtumenetluse ajal.

§ 274

lg-s 1 ja § 199 lg 1 p-s 4 sätestatud põhimõtet saab analoogia korras kohaldada ka juhul, kui süüdimõistetu sureb kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks algatatud menetluse ajal, sest kriminaalasi on seotud kuriteoga ja kuriteo toime pannud isikuga nii põhimenetluses, kus otsustakse, kas isik tuleb kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada, kui ka kohtuotsuse jõustumisele järgnevas täitmiskohtuniku menetluses, kus lahendatakse kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimused. Eeltoodud põhjustel tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2