← Eesti

1-17-6327/31

1 Kriminaalasi nr 1-17-6327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6327 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 751

lg 3 määrata Arlet Martinsoni elektroonilise valve tähtajaks 5 (viis) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Arlet Martinsonile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 10.02.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Arlet Martinsoni katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Arlet Martinsoni katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Arlet Martinson kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Arlet Martinson karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arlet Martinsoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Arlet Martinson kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 08.09.2017 kohtuotsusega nr 1-176327 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 3892 lg 2,3-§ 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2,3-§ 22 lg 3) järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka vahi all viibimise aeg, s.o 10.02.-03.09.2015 (6 kuud ja 23 päeva) ning lõplikuks karistuseks jääb seega 1 aasta 7 kuud ja 7 päeva. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 15.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-08-7666 mõistetud karistusega 4 aastat 5 kuud ja 3 päeva vangistust ning lugedes kergem karistus (1 a 7 k 7 p vangistust) kaetuks raskema karistusega, jäi seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 5 kuud 3 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 07.09.

  1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, kolm karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab isik kolmandat korda. Viimati on isik süüdi mõistetud maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele kaasaaitamise eest, tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Enne käesolevat kuritegu karistati isikut kuritegeliku ühenduse juhtimise ja maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamise eest. Isiku kuriteod on korduvalt olnud seotud maksupettustega. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Varaseima kriminaalasja raames 3 mõisteti isik süüdi väljapressimise, röövimise ja ebaseadusliku vabaduse võtmise eest. Kinnipeetav sooritab kuritegusid etteplaneeritult ning kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Aprillis ja augustis 2017 on toimunud vestlused eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid. I kvartalis 2018 on toimunud vestlused hoiakute analüüsimiseks ja motiveerivad vestlused kinnipeetava tööle asumise osas. 07.03.2017 on kinnipeetavale koostatud tööle määramise käskkiri 6-2/262-
  2. Kinnipeetav ei ole eeltoodud käskkirja alusel tööle asunud, mille eest on tedakorduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat vangistust. Kinnipeetava elukohaks enne vangistust oli xxxx asuv eramaja, kus ta elas koos oma abikaasa N M ja poja M M. Eluasemega seonduvaid probleeme ei ole täheldatud. Vabanemisel on võimalus uuesti elama asuda aadressile xxxx. Kinnipeetava abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks antud elukohas. Isik omandas keskerihariduse xxxx, mis oli majanduskallakuga, saades traktorist-masinisti
  3. kategooria. Kinnipeetav on olnud ettevõtte OÜ xxxx (alates 10.03.2010 OÜ xxxx, ettevõte on äriregistrist kustutatud 10.06.2014) tegevdirektor ning kasutanud oma positsiooni majanduskuritegude toimepanekuks ajavahemikul 2005-2009, millega seonduvalt on ka tema kaks viimast kriminaalkaristust. Eeltoodud firma oli kriminaaluurimise all ning lõpetas tegevuse. Isik toob välja, et firma tegevus loeti lõpuks õigeks, kuid menetlus kestis 8 aastat ning selle ajaga firma ellu ei jäänud. Viimati on isik süüdi mõistetud ka kuritegeliku ühenduse juhtimises, mille eesmärgiks oli teenida varalist kasu läbi maksukuritegude. Varasema kriminaalasja raames tuvastati, et kinnipeetav teenis kriminaaltulu 676 846 krooni ning viimase puhul, et kuritegelik ühendus teenis vähemalt 4 018 013 krooni, s.o 256 797 eurot. Antud asjaolud viitavad kõrgenenud materiaalse heaolu väärtustamisele ning selle saavutamiseks kuritegelike eesmärkide seadmisele läbi kriminaaltulu omandamise. 10.10.2013 sõlmis isik töölepingu xxxx OÜ-ga, lepingujärgselt asus tööle asjaajaja/tõlgi ning välisriikide esindaja ametikohale. Isiku sõnul töötas ta ettevõttes kuni
  4. aastani. Ettevõtte kodulehelt nähtuvalt tegeletakse xxxx pärit lõhe hulgimüügiga. Praegusel hetkel isikul pooleliolevaid kriminaalasju ei ole. Eelnevatest riskihindamistest nähtuvalt on isik varasemalt avaldanud vanglas töötamisega seoses vastumeelseid seisukohti. Käesolevalt on isikule koostatud majandustööle määramise käskkiri, kuid 01.11.2018 seisuga ei ole ta tööle asunud. Praegusel hetkel on isik väidetavalt tööl konsultatsioonifirmas, mis tegeleb investeerimisega. Isik töötab seal konsultandina kinnisvara ning krüptovaluuta alal. 29.10.2018 seisuga on isikul täitmata nõudeid 156 808 euro ulatuses. Väidetavalt peaks isikul olema rohkem täitmata nõudeid. Kuna isik on korduvalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, tehes seda muuhulgas organiseeritult ja ettekavatsetult ning juhtides ka kuritegelikku ühendust, siis esineb uue kuriteo risk ja ohtlikkus. Kinnipeetava lähedasteks pereliikmeteks, kellega ta suhtleb, on ema R S, õde E G ja vend A A. Kinnipeetav on abielus N M. Abikaasaga on koos olnud alates
  5. aastast ning neil on ühine poeg M M (sündinud xxxx) ja tütar M M (sündinud xxxx). Isikul on ka täisealine poeg K L (sündinud xxxx). Kinnipeetav suhtleb kõigi pereliikmetega. Isik väidab, et tema varasemast tutvusringkonnast on kõik inimesed surnud. Mõjutatavust täheldatud ei ole. Isikut on korduvalt karistatud maksupettuste eest, samuti on teda karistatud kuritegeliku ühenduse juhtimise eest. Antud asjaolud viitavad riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale 4 elustiilile. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist alkoholi kuritarvitajaga. Varasemate riskihindamiste kohaselt on isik väitnud, et on tihti alkoholi tarvitanud. Puuduvad viited alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahelistele seostele. Isiku sõnul on ta motiveeritud alkoholist eemale hoidma, kuna see ei paku temale midagi positiivset. Narkootikume isik ei tarvita. Meditsiiniosakonna andmetel isikul kroonilisi haigusi ei esine, pidevalt ta ravimeid ei tarvita. Kinnipeetava sõnul on tal esinenud viimastel aastatel südameprobleeme ning stressi, kuid käesolevalt hindab ta oma tervislikku ja emotsionaalset seisundit rahuldavaks. Psühhiaatrilisi/psühholoogilisi probleeme ei ole tuvastatud. Käesoleva vangistuse ajal loobus isik vabatahtlikult suitsetamisest. Isik on varasemalt

(1994)käitunud agressiivselt tulu saamise eesmärgil ja kandnud vanglakaristust, kuid täiendavad viited vägivaldse käitumise kohta puuduvad. Mitmed LS rikkumised viitavad sellele, et kohati võib esineda impulsiivsust. Süü eitamine käesolevas kuriteos kui ka mitmes varasemas kuriteos viitab, et isik ei teadvusta endale oma probleeme ega mõtle tegude tagajärgedele. Isik toob välja, et praeguseks on kõik tema kuritegevusega seotud olnud isikud surnud. Eelnevatest riskihindamistest nähtuvalt on isik varem teinud ametnikega koostööd vaid isiklikest vajadustest lähtuvalt. Varasemalt on isik ühel korral kriminaalhooldusel olnud, pani toime 2 väärtegu, kuid suutis katseaja läbida. Väärteokorras on isikut karistatud 24 korral, millest 22 karistust on määratud LS rikkumiste eest. Kuna isik ei tunnista süüd käesolevas kuriteos, ei ole ta valmis ka muutusteks. Kinnipeetav oli kohustatud iseseisvalt asuma käesolevat vangistust kandma, kuid ei teinud seda ning kuulutati tagaotsitavaks ja peeti välismaal kinni 3 kuud peale karistuse kandmisele ilmumise tähtaega. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus kuritegeliku ühenduse juhtimise teel kuritegude toimepanemisele kaasaaitamises, maksupettustes. Võttes arvesse, et väljapressimine, röövimine ja ebaseaduslik vabaduse võtmine on toime pandud üle 20 aasta tagasi ja peale seda ei ole vägivaldset käitumist täheldatud, siis seega käesolevalt antud osas oht puudub. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel andmetel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Arlet Martinsoni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Arlet Martinsoni tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 10.02.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 pdes 4,7 sätestatud kohustused. Elektroonilise järelevalve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Arlet Martinson kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tööle mitteasumisel on olnud üksnes tervislikud põhjused. Iseloomustuses on mitmeid lahknevusi, üks on alkohol, millega pole tal kunagi probleeme olnud. Samuti on iseloomustuses kirjas, et tal pole haigusi, aga advokaadil on olemas vangla meditsiiniosakonna poolt väljastatud dokument, millest nähtub, et talle on välja kirjutatud ravimeid. Koristaja tööjuhend ütleb, et kui ta läheb psühhotroopsete ainete mõju all tööle ja midagi juhtub, siis ta ise vastutab. Tal on tervisega midagi lahti, aga tal ei võimaldata haiglasse minna. Tal olid vabaduses probleemid südamega, põhiküsimus oli, millal paigaldada stimulaator. Põhiline, miks ta vabadusse soovib, on pere. Ta on ise süüdi, et pere ei ole koos. Tütar on tal 1 aasta 1 kuu vanune ja näinud isa vaid korra. Töökoht on tal olemas OÜ-s xxxx. Ta välistab tulevikus kuritegude toimepanemise juba pere pärast. 5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Arlet Martinsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Arlet Martinsoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik märkis, et 16.10.2018 teostas kriminaalhooldusametnik Pirje Lehtna-Sisask elukoha kontrolli aadressil xxxx, et kontrollida kinnipeetava elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Tingimused osutusid täidetuks ning ametniku hinnang elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta on positiivne. Kinnipeetava toetavateks lähedasteks pereliikmeteks on ema R S, õde E G, vend A A ja abikaasa N M, kellega on ühine poeg ja tütar. Samuti on isikul täisealine poeg K L. Sidemed on säilinud kõigi eelviidatud lähedastega. Oluline on rõhutada, et tütar sündis ajal, mil A. Martinson kandis vanglakaristust. A. Martinsonil on õnnestunud tütart näha vaid ühel korral, s.o septembris 2018, seda vaatamata asjaolule, et A. Martinson on esitanud avaldusi kokkusaamisteks igakuiselt. Kahetsusväärselt on senini tütar kasvanud ilma isata. Kinnipeetava füüsiline ja vaimne tervis on halb ning Viru Vanglas viibides halvenenud. Talle on välja kirjutatud erinevaid ravimeid ning ta on palunud vanglal võimaldada tal pöördumist psühhiaatri vastuvõtule, mis jäeti rahuldamata. Vangla poolt koostatud iseloomustuses on esitatud isiku terviseseisundi kohta valeandmeid. Iseloomustuses on välja toodud, et A. Martinsonil haigusi ei esine, ravimeid ta ei tarvita ning psühhiaatrilisi probleeme ei ole tuvastatud. 09.11.2018 esitas A. Martinson vaide, paludes vanglal neid valeväiteid selgitada ning need parandada. 10.01.2018 vaideotsusega vastas vangla, et terviseandmete näol on tegemist delikaatsete isikuandmetega, mida iseloomustuses välja ei tooda. Seega esitas vangla teadlikult iseloomustuses valeväite, et isik ravimeid ei tarvita ning keeldub seda korrigeerimast, kuna terviseandmed on delikaatsed isikuandmed. Vangla ei ole A. Martinsoni psühhiaatrilisi probleeme tuvastanud põhjusel, et psühhiaatri vastuvõttu ei ole talle võimaldatud. Kinnipeetav omab kokkulepet xxxx OÜ-ga, mille kohaselt vanglast vabanemisel ennetähtaegselt ja elektroonilise valve kohaldamisel, asub A. Martinson tööle AT Sadama xxxx OÜ-sse. Samuti töötab A. Martinson käesoleval ajal võimaluste piires Viru Vanglas viibides. Nimelt on A. Martinsonil alates 01.02.2017 tööleping xxxx, töö sisuks on investeerimisnõustamine, mida on võimalik teostada ka vanglakaristust kandes. Töökoha olemasolu toetab edukat resotsialiseerumist ühiskonda. Kinnipeetaval sõltuvused puuduvad. Ta ei kuritarvita alkoholi, ega ole kunagi tarbinud narkootikume. Ka Viru Vangla on kinnipeetava iseloomustuses hinnanud, et sõltuvust puudutavad (alkohol ja narkootikumid) riskid A. Martinsonil puuduvad. Sõltuvuste puudumine toetab tõenäosust, et A. Martinson käitub vabaduses edaspidiselt õiguskuulekalt. Kriminaalsetest tegudest on möödunud pikk periood. A. Martinson kannab vanglakaristust OÜ xxxx majandustegevuse ebaseaduslikult (maksupettus ja ühendus) korraldamises. Etteheidetud tegevus puudutab ajavahemikku 11.07.2007 kuni 10.12.2008, s.o rohkem kui kümne aasta tagust aega. Lisaks on talle kokkuleppemenetluses määratud karistus osavõtmisteo eest viie aasta taguses episoodis (OÜ xxxx episood). A. Martinson on selle pika ajaperioodi jooksul saanud oma tegude ja käitumise üle pikalt vangistuses järele mõelda ning on valmis alustama seadusekuulekat elu. A. Martinsoni ja OÜ-d xxxx puudutav kriminaalmenetluse kestus oli ligikaudu 7 aastat, mida võib pidada omamoodi karistuseks iseeneses. Selle ehedaks näiteks on veel
  1. aastal hea tervise juures olnud Ü S ja P M (samas kriminaalasjas süüdimõistetud) siit ilmast käesolevaks ajaks lahkumine terviseprobleemide tõttu. A. Martinsoni iseloomustusest ei nähtu, et tema taasühiskonnastamine oleks senise vanglakaristuse kestel ebaõnnestunud. Seetõttu ei saa põhineda riskihindamine
  2. aasta andmetel. Ennetähtaegse vabastamise sätestamise vajadus tuleneb sellest, et kinnipeetav oleks motiveeritud saavutama vangistusseaduse § 16 6 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Viru Vangla poolt esitatud iseloomustusest ei nähtu, millised eesmärgid on A. Martinsonil jäänud täitmata. Märkimist väärib, et vangla on vabanemisel A. Martinsoni vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud 27%-le, millele on iseloomustuses lisatud, et võttes arvesse, et väljapressimine, rööv ja ebaseaduslik vabaduse võtmine on toime pandud üle 20 aasta tagasi ja peale seda ei ole vägivaldset käitumist täheldatud, siis seega käesolevalt antud osas oht puudub. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on hinnatud 25%-le, mis jääb alla eelmainitud vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Seega järeldub, et ka üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub või vähemalt on see sedavõrd madal, et toetab ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri seisukoht põhineb vangla poolt koostatud iseloomustusel. Kinnipeetav on põhjendanud, et see ei vasta seaduses sätestatud ja kohtupraktikas omaks võetud põhimõtetele. Prokurör samastab oma seisukohta vaid vangla poolt koostatud arvamusega, jättes omalt poolt midagi lisamata. Seega lähtub ka prokurör oma seisukoha andmisel vääralt A. Martinsoni varasemale elukäigule, ennekõike viimase rohkem kui 10 a tagustele tegudele. Eelnevast tulenevalt tuleb prokuratuuri seisukoht jätta asjakohatuse tõttu tähelepanuta. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Arlet Martinsoni võib 5 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kinnipeetaval on individuaalse täitmiskava raames toimunud vestlused eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid, samuti on toimunud vestlused hoiakute analüüsimiseks ja motiveerivad vestlused kinnipeetava tööle asumise osas. Kinnipeetav on 07.03.2017 koostatud käskkirjaga tööle määratud, kuid ei ole siiani tööle asunud, millega seonduvalt on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enda sõnul on ta tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristused vaidlustanud ja tööle mitteasumise põhjuseks on olnud üksnes terviseprobleemid. Samas on kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused head ja toetavad vabanemist. Tal on vabanemisel alaline elukoht eramajas, kus käesoleval ajal elab abikaasa koos nende kahe alaealise lapsega. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning abikaasa on andnud nõusoleku seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel ka garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s. Kindel töökoht tagab isikule igakuise sissetuleku, mis aitab tal vabanemisel majanduslikult toime tulla ja vähendab uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd kuriteod pani isik toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav töötab ka vangistuses viibimise ajal. Kaitsja esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav on 01.02.2017 sõlminud teenuse osutamise lepingu xxxx, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud osutama tellijale investeerimisnõustamise teenust ning kinnipeetav saab osutatud teenuse eest igakuist tasu. Kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik, eelkõige abikaasa ja 2 ühist alaealist last. Kuritegelikku käitumist seoses alkoholi tarvitamisega tuvastatud ei ole, narkootilisi aineid isik ei tarvita. Seega puuduvad täielikult sõltuvusainete tarvitamisega seonduvad riskid. Kinnipeetava tutvusringkonda on kuulunud ka kriminaalse taustaga isikuid, kuriteod on toime pandud grupis. Arlet Martinson on ise välja toonud, et praeguseks on kõik tema kuritegevusega seotud olnud isikud surnud. 7 Kohtu hinnangul saab uue kuriteo toimepanemise riski seoses võimaliku mõjutatavusega vähendada isikule katseajaks kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise keelu kohaldamisega. Kinnipeetav on varem ühel korral olnud kriminaalhooldusel ning selle ka läbinud. Kuigi vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, tuleks kohtu hinnangul Arlet Martinsonile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 10.02.
  3. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Arlet Martinson viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Arlet Martinsonile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 10.02.2021 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 4,7,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384,
  4. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.