1-17-3664/46

1 Kriminaalasi nr 1-17-3664 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3664 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Johannes Gaabriel Seppari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JOHANNES 39803292215, elukoht xxxx GAABRIEL SEPPAR, isikukood Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, Karistuse kandmise algus 24.07.2017 ja lõpp 23.03.2019 RESOLUTSIOON Jätta JOHANNES GAABRIEL SEPPAR vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Johannes Gaabriel Seppari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Johannes Gaabriel Seppar kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.05.2017 kohtuotsusega nr 1-17-3664 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 2 1 alusel arvati eelvangistus 14.09.-16.09.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Johannes Gaabriel Seppar kannab nimetatud karistust alates 24.07.
2. Johannes Gaabriel Seppar on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Mõlemal korral on isikut karistatud võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, vägivalda kasutamata, grupiviisiliselt ning süstemaatiliselt. Kuriteod sooritati põnevusest, grupi mõjul, sõltuvusprobleemide ning majandusliku olukorra tõttu. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning selle jätkutegevuse, sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste arendamine ning vestlused psühholoogiga ja majanduslike probleemidega toimetulemisest. Kinnipeetav on mitmel korral osalenud koerateraapias. Isikuga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Kinnipeetav on paiknenud alates 18.01.2018 Viru Vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas, kust ta 24.01.2018 paigutati ära, sest ohustas enda käitumisega valvurit ja tema suhtes rakendati täiendavaid julgeolekuabinõusid ning 28.03.2018 paigutati uuesti SRS osakonda, kust ta 28.06.2018 paigutati taas ära, kuna ta rüseles kaaskinnipeetavaga, mistõttu tema suhtes rakendati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käesoleval ajal täidab kinnipeetav tagasilanguse ennetamise töövihikut koos inspektorkontaktisikuga, õpib riigikeele A2 taseme kursusel, osaleb vangla majandustöödel koristajana ning MDFT (mitmedimensiooniline) pereteraapias. 01.09.2017 kuni 02.02.2018 õppis isik xxxx keevitaja erialal, mis jäi pooleli. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx emale M S kuuluvas 4-toalises korteris. Korteris elasid peale ema veel vaimse puudega vanem vend M S ja noorem vend G-V S. Vaimse puudega vend M S suri septembris
3. Korter on korralik ja seal on olemas kõik eluks vajalik. Samas tulenevalt pere majanduslikest raskustest on korteril suured võlgnevused (umbes 26 000 eurot). Pärast vangistust asub kinnipeetav enda sõnul samale aadressile elama. Käesolevalt elavad nimetatud aadressil ema ja noorem vend. Kuna varasemalt oli samas elukohas kamp, kellega sooritati kuritegusid, jääb endiselt püsima uue kuriteo toimepanemise risk. Kinnipeetav omab põhiharidust, ta lõpetas
4. aastal xxxx. 2014/2015 õppeaastal õppis ta xxxx ehitusviimistluse erialal, kuid
5. aasta sügisel otsustas vahetada eriala. Alates 03.09.2015 õppis ta ehituspuusepa erialal, jätkates sügisel 2016 õpinguid II kursusel. Enda sõnul ei meeldinud talle esialgu valitud ehitusviimistluse eriala, ehituspuusepa eriala aga meeldis. Koolist edastatud informatsioonist nähtub, et tal oli viimasel õppeaastal mõningaid probleeme puudumiste ja õppeedukusega. Õppeaastal 2016/2017 algasid juba sügisel puudumised ja seetõttu laekus
6. aasta detsembris info, et kool palus isikul dokumendid välja võtta, sest õppevõlgnevuste tõttu ei olnud teda võimalik järgmisele kursusele üle viia. Alates 01.09.2017 alustas isik vanglas olles õpinguid keevitaja erialal, kuid alates 15.01.2018 eemaldati ta koolist seoses sellega, et kutseõpetaja ei olnud rahul tema käitumisega tunnis, samuti olid tal hinded puudulikud. 31.07.2018 avaldas kinnipeetav soovi õppima asuda abikoka erialale ning lubas, et see kord suhtub õppimisse tõsiselt ning käitub korralikult. Eriala õppima ta ei asunud. Kinnipeetav soovib vabanedes minna keevitajaks õppima, et leida endale tasuv töökoht ning võlad ära maksta. Enne vangistust tegeles isik õppimisega. Ta oli ema poolt ülalpeetav. Ametlikult ei ole kinnipeetav kunagi töötanud. Suvel töötas ta lühikesi 3 perioode mitteametlikult xxxx ehitusel ja xxxx ettevõttes, mis valmistas tänavakive. Mõlemas kohas töötas umbes 3 nädalat. Teenitud raha kulutas enda sõnul Iphone-i ostuks ning vabaaja tegevustele. Kinnipeetava ema töötab xxxx kultuurikeskuses kunstiringi juhendajana. Perekonna sissetulek koosneb ema palgast ja noorema venna elatisrahast. Pere on paljulapseline. Raskematel perioodidel ei olnud vanematel võimalik anda lastele taskuraha. Laste isa O S maksab elatist. Kinnipeetav on toime pannud varavastased kuriteod, millest saadud raha kulutas narkootikumidele. Kohtutäiturite infosüsteemi 06.11.2018 andmete kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 2265 eurot, vabanemisfondis on 110 eurot. Ennetähtaegselt vabanedes soovib isik enda sõnul käia kohusetundlikult igapäevaselt tööl. Kinnipeetava perekonnaliikmed on isa O S, ema M S, vend J S, vend G-V S, õde A-O S, vend M S ja õde E-M S. Käesolevalt suhtleb ta õe E-M S ja ema M S telefoni teel. Suurem osa pere lastest on iseseisvunud ja elavad omaette. Laste isa O S elab juba umbes 15 aastat perest eraldi ega suhtle lastega. Teadaolevalt kasutas isa kunagi ema suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu vanemate kooselu lõppes. Enne vangistust kuulus kinnipeetav xxxx
7. aastal hulgaliselt vargusi sooritanud alaealistest moodustunud kampa. Peamiselt varastati põnevusest ning grupi negatiivse mõju tõttu. Väidetavalt ta enam nende inimestega ei suhtle ning nüüdseks on tema suhtlusringkonnas paar seaduskuulekat inimest, kellega suhtleb. Eelmisele riskihindamisele eelnenud vestlusel väitis kinnipeetav, et tarvitas alkoholi umbes korra kuus. 05.11.2018 toimunud vestlusel väitis aga, et harvem. Kanget alkoholi proovis 16-17-aastaselt. Alkoholi tarvitas sünnipäevadel ja nädalavahetustel. Viimasel ajal enne vangistust tarvitas lahjat alkoholi seltskonnas. Viimati tarvitas alkoholi
8. aasta juulis. Enne vangistust oli põhiliseks tarbitavaks narkootikumiks kanep, mida tarvitas 2-3 korda nädalas. Esimest korda proovis kanepit 16-aastaselt, viimati tarvitas 23.07.
9. Kaks korda on ta proovinud ka ecstasyt, esimest korda 17-aastaselt, teist korda 18-aastaselt. Narkootikume tarvitas seltskonnas, halva seltskonna mõjul. Soovib tegeleda enda narkoprobleemiga. Isik saab aru narkootikumide tarvitamise negatiivsest mõjust. Kinnipeetav on sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise järgselt kindel enda otsuses mitte tarvitada enam alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetav viibis Viru Vanglas noortele mõeldud SRS osakonnas, kus osales iganädalastes joogatreeningutes. Isik eemaldati osakonnast ja tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Osakonnaväliselt tegeletakse kinnipeetava sõltuvusprobleemidega edasi. Varasemalt on isikul esinenud unehäireid, depressiooni ning enesetapumõtteid, kui
10. aasta septembris suri tema vend. Enne vangistust on isik käinud psühhiaatrilistel uuringutel. Kinnipeetav ei ole varasemalt vägivaldselt käitunud. Vargused sooritas enda sõnul raha saamise eesmärgil, et narkootikume osta, grupi negatiivse mõju ning enda mõtlematu käitumise tõttu. Vanglas olles on ähvardanud valvurit, mille tõttu on tema suhtes algatatud uus kriminaalmenetlus. Tuleviku eesmärkideks on käituda seaduskuulekalt, ära maksta oma võlad ning omandada kutse. Varasemalt on kinnipeetaval esinenud olukordi, kus ta on ametnikesse suhtunud negatiivselt. Käesolevalt on tema käitumine ametnikega viisakas ning ta osaleb edukalt noortele kinnipeetavatele mõeldud motivatsioonisüsteemis. Kriminaalhoolduse ajal on ta korduvalt nõudeid rikkunud. Isik on sooritanud mitmeid väärtegusid. Käesolevalt isik tunnistab muutuste vajalikkust ja on valmis muutuma, saab aru oma süüst. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 81%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava Johannes Gaabriel Seppari tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 23.03.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest 4 käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Johannes Gaabriel Sepparile KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 ja 7 sätestatud kohustused. Johannes Gaabriel Seppar kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Algatatud kriminaalmenetlusele vanglas valvuri ähvardamise kohta tal midagi lisada ei ole, sest tema arvates ei rääkinud vangla töötaja õigust, kuna mingit halba sõna ta valvurile ei öelnud. Ta ei oska öelda, mis seisus on kriminaalasi, kuid aasta on möödas. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta on tänulik psühholoog M, kes lubas aidata tal vabanemise korral tööd leida. Psühholoogi sõnul pidi see töökoht olema xxxx. Ta ei kavatse sõltuvusaineid enam tarvitada. Kõik oli seotud sellega, et ta oli kambas, kus seda tehti. Lisab, et võlgnevus korteri eest on isa poolt tekitatud, tegemist ei ole ema võlaga. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Johannes Gaabriel Seppari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Johannes Gaabriel Seppari ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Johannes Gaabriel Seppar ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et ta viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimuslikust karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Mõlemad kuriteod on varavastased ning toime pandud grupi mõjul sõltuvusprobleemide ja majandusliku olukorra tõttu. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning selle jätkutegevuse, sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste arendamine ning vestlused psühholoogiga ja majanduslike probleemidega toimetulemisest. Kinnipeetav on osalenud mitmel korral koerateraapias. Ta on periooditi paiknenud Viru Vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas. Käesoleval ajal täidab kinnipeetav tagasilanguse ennetamise töövihikut koos inspektor-kontaktisikuga, õpib riigikeele A2 taseme kursusel, osaleb vangla majandustöödel koristajana ning MDFT (mitmedimensiooniline) pereteraapias. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd isik elas ka enne vangistust samas elukohas, kus kuulus alaealistest moodustunud kampa, 5 kellega koos sooritati kuritegusid, püsib elukohaga seoses endiselt risk uue kuriteo toimepanemiseks. Kinnipeetav oli enne vangistust ema poolt ülalpeetav, ametlikult ta töötanud ei ole. Kuivõrd kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, ei ole talle tagatud ka igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Seetõttu püsib uue kuriteo toimepanemise risk materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas alkoholi ja narkootilisi aineid enne vangistust. Enda sõnul tarvitas sõltuvusaineid halva seltskonna mõjul, kuid soovib edaspidi nende tarvitamisest täielikult hoiduda. Võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku ning ükskõikset suhtumist õiguskorda, sealhulgas kuritegude toimepanemist põnevusest, ei saa välistada, et isik jätkab vabaduses sõltuvusainete tarvitamist, mistõttu tuleb ka sõltuvusainete tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ja pannud katseajal toime uued analoogsed kuriteod, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Johannes Gaabriel Seppari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik