lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 33 734.98 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajatele üldse raha välja makstud, sh: 1) Xxxx OÜ 765.68 eurot, jaotus 2,270%; 2) Xxxx OÜ 4 378.14 eurot, jaotus 12,978%; 3) Xxxx OÜ 1 383.19 eurot, jaotus 4,100%; 4) Xxxx AS 2 305.09 eurot, jaotus 6,833%; 5) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 585.08 eurot, jaotus 1,734%; 6) Eesti Vabariik Riigi Tugi teenuste Keskuse kaudu 350 eurot, jaotus 1,037%; 7) Xxxx OÜ 326.90 eurot, jaotus 0,969%; 8) Xxxx OÜ 2 872.39 eurot, jaotus 8,515%; 9) Xxxx KÜ 6 681.85 eurot, jaotus 19,807%; 10) Xxxx AS 304.46 eurot, jaotus 0,903%; 11) Xxxx AS 1 590.43 eurot, jaotus 4,714%; 12) Xxxx 3 209.42 eurot, jaotus 9,514%; 13) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 490.38 eurot, jaotus 4,418%; 14) OÜ Xxxx 801.33 eurot, jaotus 2,375%; 15) Xxxx OÜ 2 342.61 eurot, jaotus 1
lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt pankroti väljakuulutamise seisuga oli I G’i arvelduskontodel raha ei olnud. Haldur edastas Xxxx OÜ-le avaldused, milles palus Xxxx OÜ-l maksta I G’i töötasu osas, millele ei saa pöörata sissenõuet, I G’i arvelduskontole Xxxx ASis ja arestitav tulu kanda I G’i arvelduskontole AS-is Xxxx. Maksu- ja Tolliamet vastas pankrotihalduri järelepärimisele, et I G on pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: detsember 2017.a 421.60 eurot ning jaanuar kuni oktoober 2018.a 482 eurot. Töötasust on pankrotivarasse laekunud 471.35 eurot. Seega on pankrotivaras väljamakseteks 471.35 eurot. 2
§-s 146 alusel tehtavad väljamaksed on järgnevad: ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1 020 eurot koos käibemaksuga, millest 476.40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (alus: Viru Maakohtu 24.10.2017 määrus); pankrotimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 20 eurot, kokku 120 eurot (alus: Viru Maakohtu 10.04.2018 määrus); pankrotihalduri arvestatav tasu 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1 440 eurot. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 2 580 eurot, millest 476.40 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigivahenditest ja 471.35 eurot (ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ning 1 632.25 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata.
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Viru Maakohus tunnistas 21.02.2018 otsusega kriminaalasjas 1-18-1555 I G’i süüdi KarS § 213 lg 1 järgi (arvutikelmus, teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil). I G tekitas kahju KÜ-le Xxxx (uus ärinimi: Xxxx korteriühistu) kokku summas 6 681.85 eurot. Lisaks mõistis kohus I G’ilt välja kriminaalmenetluse kulud summas 945 eurot. Maksu- ja Tolliamet tasaarveldas tagastamisele kuulunud tulumaksu summas 92.60 eurot Viru Maakohtu 21.02.2018 otsusega kriminaalasjas 1-18-1555 väljamõisted menetluskuludega. Seega jääb menetluskulude tasumata suuruseks 852.40 eurot. 3
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 11.
lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 03.01.2019 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 21.01.2019 1 800 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 12. Halduri aruande kohaselt
lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks on rahalisi vahendeid kokku 471.35 eurot.
Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati
lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetena kokku 33 734.98 eurot, sh: 1) Xxxx OÜ 765.68 eurot, jaotus 2,270%; 2) Xxxx OÜ 4 378.14 eurot, jaotus 12,978%; 3) Xxxx OÜ 1 383.19 eurot, jaotus 4,100%; 4) Xxxx AS 2 305.09 eurot, jaotus 6,833%; 5) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 585.08 eurot, jaotus 1,734%; 6) Eesti Vabariik Riigi Tugi teenuste Keskuse kaudu 350 eurot, jaotus 1,037%; 7) Xxxx OÜ 326.90 eurot, jaotus 0,969%; 8) Xxxx OÜ 2 872.39 eurot, jaotus 8,515%; 9) Xxxx KÜ 6 681.85 eurot, jaotus 19,807%; 10) Xxxx AS 304.46 eurot, jaotus 0,903%; 11) Xxxx AS 1 590.43 eurot, jaotus 4,714%; 12) Xxxx 3 209.42 eurot, jaotus 9,514%; 13) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 490.38 eurot, jaotus 4,418%; 14) OÜ Xxxx 801.33 eurot, jaotus 2,375%; 15) Xxxx OÜ 2 342.61 eurot, jaotus 6,944%; 16) Xxxx OÜ 3 354.47 eurot, jaotus 9,944%; 17) Xxxx OÜ 993.56 eurot, jaotus 2,945%. Vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajad üldse raha saanud. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväiteid esitanud. 4
p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 14.
lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur taotleb määrata tasu 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, millest 476.40 eurot (397 eurot + käibemaks 79.40 eurot) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest. 15. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 16.
lg 1 kolmanda lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Sentire M.K.. TsMS § 183 lg 2 ning
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Kuna 476.40 eurot ulatuses halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista võlgnikult pankrotihalduri tasu katteks 803 eurot (1 200 - 397) eurot, millele lisandub käibemaks 160.60 eurot, kokku 963.60 eurot. Viru Maakohtu 24.10.2017 kohtumäärusega määrati pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 543.60 eurot. Viru Maakohtu 10.04.2018 kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused koos käibemaksuga 120 eurot. Nimetatud summadest kokku 663.60 eurost tuleb 471.35 eurot hüvitada pankrotimenetluses tekkinud vara arvelt. Seega tuleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tehtud kulude katteks täiendavalt 192.25 eurot (663.60 -471.35). Kokku kuulub võlgnikult väljamõistmisele OÜ Sentire M.K. kasuks pankrotimenetluse kulude katteks 1 155.85 eurot (963.60 + 192.25). 5
lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. 18.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Maakohus leiab, et
lg 2 annab kohtule diskretsiooniõiguseõiguse kaaluda, kas algatada kohustustest vabastamise menetlus või keelduda sellise menetluse algatamiseks. 19. Maksu- ja Tolliameti 04.12.2018 tõendi ja selle lisade kohaselt alates detsembrist 2017 töötab võlgnik OÜ Xxxx ja tema brutosissetulekuks on 500 eurot kuus (II kd, t.lk. 15-18). Pankrotihaldur on teada saanud, et võlgnik tegutseb xxxx, xxxx ja xxxx alates aastast 2003 (II kd, t.lk. II lk 22). Pankrotimenetluses on halduril ja ka kohtul tekkinud kahtlus võlgniku poolt sissetulekute varjamise üle. 20.
lg 2 p 4 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist.
lg 2 p 4 kohaldamiseks on vaja tuvastada võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud võlgniku tegevust, s.o võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Pankrotihaldurile 10.12.2018 saadetud e-kirjades võlgnik teatab, et miinimumpalk on maksimum, mida Xxxx OÜ talle lubada saab. Samas kinnitab võlgnik, et „tema jaoks oli ja on see pankrot omal ajal lihtsalt äri“, et „.riik riigis ja et raha pole maailmas otsa saanud!" on jätkuvalt tema motoks ja sõnumiks igapäeva elus… „Niikaua kuni sularaha Eestis käibel on, jätkab ta samal kursil või on ta lihtsalt töötuna arvel kuni kõik tema võlad aeguvad“ (II kd, t.lk. 26). 21. Riigikohus on 17.04.2013 kohtumääruse 3-2-1-46-13 p 11 leidnud, et
Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Eelmises punktis on kohus tuvastanud, et võlgnik ei kavatse ka tulevikus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuna kavatseb tegutseda viisil, et ka tulevikus üldse mitte täita võlausaldajate nõudeid ja soovib võlausaldajate nõuete aegumise saabumist. Kohus hindab seda VÕS § 104 lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimisena võlgniku kohustuste lõppemiseks. Võlgniku 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.