1 Kriminaalasi nr 1-16-5153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5153 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ilja Zvirbulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ILJA ZVIRBULIS, isikukood 38609113717, Läti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 27.12.2015 ja lõpp 27.10.2021 Kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta ILJA ZVIRBULIS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Zvirbulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ilja Zvirbulis kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 20.06.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5153 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle 2 mõisteti karistuseks 5 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistuse kandmise aja algust alates 27.12.
- Kinnipeetavat on 4 korral kriminaalkorras karistatud. Esimese kuriteo (mobiili vargus) toimepanemisel kasutas isik vägivalda, järgmised 3 kuritegu on olnud narkokuriteod. Ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Soodusteguriteks on jätkuvalt hõlptulu taotlemine ja negatiivne hoiak kehtiva õiguskorra suhtes. Ajavahemikul 07.11.2016-13.02.2017 oli kinnipeetav määratud majandustöödele koristajaks, ajavahemikul 14.02.-13.05.2017 osales ta tööhõives köögitöölisena ning alates 06.08.2017 osales ta tööhõives pesumajas, kuid 09.08.2018 eemaldati ta töölt pesumajast. Ajavahemikul 04.10.2016-25.10.2017 viibis kinnipeetav SRS osakonnas, alates 30.10.2016 osales SRS osakonna tegevuses – joogas. Ajavahemikul 19.01.-17.04.2017 osales isik Corrigo sõltuvusprobleemidega tugigrupis ning 15.03.2017, 01.04.2017, 21.09.2017, 12.10.2017, 23.11.2017 ja 27.09.2018 osales isik AN tugigrupis. 14.11.2016 toimus kinnipeetavaga vestlus motiveerimaks teda osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning ajavahemikul 10.01.-02.03.2017 osales ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Toimunud on vestlused suhete ja elustiili mõju analüüsist kuritegude kontekstis ning vestlused isiku käitumise analüüsimiseks kuritegude kontekstis, mõttevigade väljaselgitamine ja korrigeerimine. Ajavahemikul 06.01.-14.03.2017 osales kinnipeetav A1 riigikeele õppes, eksam sooritatud 75%. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 8 kuud vangistust. Kinnipeetaval on Eestis alaline elamisluba, ta on sündinud ja koolis käinud xxxx. Läti kodakondsuse sai ta isa kaudu. Enne vangistust üüris isik korterit xxxx, aadressil xxxx, kus elas üksi. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxxx. Nimetatud korter kuulub Ilja Zvirbulise emale. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema O Z ja isa S Z. Vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik omandas põhihariduse xxxx. Pärast põhikooli lõpetamist alustas õpinguid xxxx, kus enda sõnul lõpetas maalri eriala. Väidetavalt on töötades omandanud kõik ehituslikud erialaoskused. Varasemalt on vanglas läbinud müürsepp-pottsepa kursuse
(160h)ning esmaabi koolituse
(16h). Alates 03.09.2018 omandab isik vanglas abikoka eriala. Viru Vangla andmetel on isik töötanud pikemalt ehitusel maaler-krohvijana, samuti xxxx-i aknatehases. Lühiajalisi töökogemusi omab erinevates töövaldkondades. Eelmisest vangistusest vabanemise järel Eestis tööd ei leidnud (väidetavalt ei võetud tööle), töötas enda sõnul xxxx autopesulas xxxx ja
- aastal sai tööle xxxx firmasse xxxx (CV keskuse kaudu värvati tööjõudu). Teenistusega oli rahul, kuid töökoht oli objekti lõpetamiseni.
- aastal tuli Eestisse tagasi, kuid tööd ei leidnud - kord ei antud tagasisidet, kord ei sobinud palk. xxxx teenitud säästud lõppesid, mistõttu otsustas isik uuesti narkoäri poole pöörduda. Kuritegu on toime pandud suure materiaalse kasu saamise eesmärgil - kui 988 MDMA tabletti ja 16 g amfetamiini müüs 3000 euroga, siis xxxx saabumisel konfiskeeritud 4938 MDMA tableti ja 1777,7 g kanepi eest oleks saanud tunduvalt suurema summa. MTA andmetel puudus Ilja Zvirbulisel
- aastal seaduslik sissetulek, kuid läbiotsimisel konfiskeeriti temalt sularaha kokku 5114,25 eurot, 40 rootsi krooni ja 70 poola zlotti. K-raha andmetel on isikul jooksvaid nõudeid 5243,06 eurot ja vabanemisfondis on 1500 eurot. Isik on motiveeritud nõudeid tasuma. Vabanemise korral on isiku vanemad nõus teda materiaalselt toetama, kui selleks peaks vajadus tekkima. Garanteeritud töökoht vanglast vabanemisel on isikul xxxx OÜ-s. 3 Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad isa S Z, ema O Z ja õde A Z ning õe lapsed. Omavahelised suhted on head ja toetavad. Õde ja ema on pakke toonud, rahaliselt toetanud vanglas. Lähisuhted on olnud lühiajalised. Varasemalt on kinnipeetava suhtlusringkonda kuulunud kriminaalse tausta või mõtlemisega isikuid, kuid praegusel hetkel mitte. Ema sõnul puuduvad kinnipeetaval negatiivset mõju avaldavad tuttavad. Isikut võivad mõjutada teiste otsused juhul, kui otsustajad on tema jaoks autoriteedid, samas võib ta ka ise püüda teisi mõjutada. Kuritegudest järeldub, et isik lähtub hetkevajadustest ega hooli tagajärgedest kolmandat korda järjest karistatud narkokuriteo eest, kuriteoga teenitud tulu on kasvanud. Vanglas olles on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu. Kõige esimese kuriteo pani toime baari juures, olles alkoholijoobes. Edaspidiselt alkoholiga probleeme ei esinenud, tarvitas vaid tähtpäevadel. Isiku sõnul alkoholiga seotud probleemid tänaseks päevaks puuduvad. Vanglas läbinud programmi Usk ja teadmine. Varasemalt on karistatud AS § 71 eest. Vangistuste vahepealsel ajal on isik tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Esmakordne kokkupuude narkootikumidega oli 19-aastaselt, kui isik proovis kanepit. Narkootikume hakkas tihedamalt tarvitama 27-aastaselt, tarvitas igapäevaselt. Kinnipeetava sõnul hakkas ta tarvitama sõltuvusaineid ajal, kui kaotas töö ning tekkisid majanduslikud ja perekondlikud probleemid. Lähedased mõjutasid teda sõltuvusainete tarvitamisest loobuma, kuid isiku sõnul ei kuulanud ta kedagi. Enda sõnul on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma.
- aastal on meditsiiniosakonna poolt tuvastatud sõltuvus, esiuimasti on kanep, mida hakkas tarvitama
- aastal 18-aastaselt. Viimati suitsetas marihuaanat 1,5 kuud enne 15.01.2016, st novembris/detsembris
- Isik on motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest vabanema. Isik on varasemalt paiknenud Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning läbinud sekkumisprogramme. Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus, viimati tarvitas detsembris 2015 kanepit perioodiliselt. Kinnipeetaval on kroonilised probleemid maksaga. Pidevalt ravimeid ei tarvita. Enesehinnang pigem kõrge, samas ootab tunnustust ja heakskiitu.
- aastal karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, hiljem puuduvad andmed igapäevases käitumises vägivalla kasutamise kohta, küll võib isik pingeolukorras verbaalset vägivalda kasutada. Kinnipeetav on varem vanglas ametnike suhtes kasutanud solvavaid väljendeid. Isikul on realistlikud pikaajalised eesmärgid - töö ja kodu loomine. Ajavahemikul 18.05.-27.06.2016 on Tallinna Vanglas registreeritud 5 intsidenti, sh ametniku korralduse eiramine ja agiteerimine toidust keeldumisele, lisaks on Viru Vanglas isikul 2017 seisuga 2 kehtivat distsiplinaarkaristust seoses korraldusele allumatusega. Kriminaalhooldusel isik olnud ei ole, kuid esimene karistus narkokuriteo eest mõisteti tingimisi ja järgmise narkokuriteo pani isik toime katseajal. Käesolev on kolmas narkokuritegu, mis näitab isiku suhtumist ühiskonda. Isik on varasemalt läbinud programme ja koolitusi, kuid see ei ole tema hoiakuid muutnud, sest käesolev kuritegu on samuti narkokuritegu, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Käesoleval hetkel näitab isik üles suurt motivatsiooni muutumaks ning osaleb kõigis määratud tegevustes. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul seisneb oht enesekehtestamiseks füüsilise jõu kasutamises, narkootikumide levitamises ja selle kaudu rahvatervise kahjustamises ning kuritegevuse kasvule kaasa aitamises. Oht on kõige tõenäolisem suhtlemise jätkamisel kriminaalsete ringkondadega ja narkootikumide tarvitamise jätkamisel. Ohtlikkust suurendab prosotsiaalse võrgustiku nõrkus, isikut rahuldava sissetuleku puudumine ja õiguslik nihilism. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 24%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Ilja Zvirbulise tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 4 Kui kohus leiab, et Ilja Zvirbulis tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Käitumiskontrolli ajaks tuleks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,21, 4,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. Ilja Zvirbulis kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Karistust kannab ta narkokuriteo eest, 2 eelmist karistust olid samuti narkokuritegude eest. Kui ta sügavuti analüüsib, siis tal oli sõltuvus narkootilistest ainetest. Ta ei tunnistanud sõltuvust, aga see oli siiski olemas. Nüüd ta tunnistab probleemi ja töötab selle kallal. Oma perekonda tal ei ole. Kõige sagedamini suhtleb ta tavaliste kinnipeetavatega, lähedastest suhtleb kõige rohkem ema ja õega. Ta tegeleb oma narkosõltuvusega, on läbinud mitmeid kursusi ja praegu käib anonüümsete narkomaanide grupis. Sellesse gruppi minnakse omal tahtel. Kui kohus ta vabastab, siis on ta nõus ka vabaduses edasi tegelema selle probleemiga. Ta ei olnud xxxx tööl, vaid töökoht asus xxxx. Ta oli seal autopesulas tööl väga pikalt, üle aasta. Ta on pikalt mõelnud ja aru saanud viimast karistust kandes, et on elus palju vigu teinud ja seadust rikkunud. Tal on häbi, et 32-aastasena ei ole tal oma perekonda ega oma elamist. Palub anda talle võimalus, et tõestada vanematele ja iseendale, et ta on tugev ja saab korralikult elada. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ilja Zvirbulise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ilja Zvirbulise ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev märkis kohtuistungil, et iseloomustusest tulenevalt on Ilja Zvirbulisel 1 distsiplinaarkaristus, mille ta on Tartu Halduskohtus vaidlustanud ja see on menetlusse võetud. Samuti on tal pooleli abikoka eriala omandamine, mida isik saab vabanedes jätkata. Kinnipeetava puhul hindamaks, kas ta on suuteline õiguskuulekalt käituma, tuleb eelkõige pöörata tähelepanu karistuse kandmise ajale. Kinnipeetava iseloomustusest ja selle õiendist nähtub, et ta on õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides, läbinud müürsepp-pottsepa kursuse, osaleb tööhõives majandustöödel ning tänu vestlustele ja kursustele on maandanud riskid, mis seostuvad kuritegevusega ning vabaduses on ta valmis riskide maandamisega edasi tegelema. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 asunud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Siinjuures tuleb arvestada distsiplinaarkaristusega ainult siis, kui need on kehtivad. Selline tingimus kinnipeetaval on täidetud. Kuna üks distsiplinaarkaristus on aegunud, teise on ta vaidlustanud ning kohus tõenäoliselt selle ka tühistab. Tähelepanuväärne on see, et ta on hõivatud majandustöödel. See viitab sellele, et kinnipeetav ei ole vaatamata korduvale karistatusele vangla subkultuuriga kohanenud ning tema jaoks on väärtuslik pere: ema, isa ja õde. Iseloomustuse õiendist tulenevalt on isikul vabaduses positiivsed plaanid, mida kinnitab ka soov asuda tööle xxxx OÜ-sse. Seda enam, et ta omab kogemusi erinevates valdkondades: maaler-krohvija, autopesulas töötamine, betooni firmas töötamine xxxx. Vabaduses on jäänud pooleli abikoka eriala omandamine, mille ta kavatseb ka omandada ning selleks on olemas reaalsed võimalused. Seega vabaduses on tema võimeline ametlikku sissetulekut teenima. Varasemalt on iseloomustusest tulenevalt olnud juhtumid, kus töö kaotamise tõttu on ta hakanud 5 narkootiliste ainetega tegelema. Käesoleval ajal seda riski aga tuleb välistada seetõttu, et juba vangistuses olles aktiivselt oli hõivatud majandustöödel, tänu joogas osalemisele ja Corrigo töögrupis osalemisele muutunud suhtumist narkootilistesse ainetesse. Ka vabaduses on ta valmis jätkama narkosõltuvusega tegelemist. Tõsi, tegemist ei ole esmase karistusega ning üks kuritegu on toime pandud katseajal. Samas rõhutab kaitsja, et varasem katseaeg oli ilma käitumiskontrollita. Iseloomustuses kirjeldatud andmed kinnitavad seda, et kinnipeetav on kontrollitud keskkonnas, suudab õiguskuulekalt käituda, ametlikult töötada, tegeleda sõltuvusprobleemidega. Elektroonilise valve kohaldamine ja käitumiskontroll tagavad kontrollitud keskkonna, mis on leebem kui vangistus. Seega uute kuritegude toimepanemise ohtu tuleb välistada, allutades kinnipeetava käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Seega käesoleval juhul isiku õiguskuulekale teele suunamiseks on täidetud kõik tingimused. Kinnipeetav on vangistuses olnud juba pikalt ning endale järeldused teinud. Kahtlemata on karistus vangistuse näol täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kaitsja palus Ilja Zvirbulis vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ilja Zvirbulis ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmete kohaselt on tal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kinnipeetaval on Viru Vangla iseloomustuse järgi 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 määrab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Ilja Zvirbulis on küll vaidlustanud Viru Vangla käskkirja, millega talle distsiplinaarkaristus määrati, kuid käesolevaks ajaks ei ole Tartu Halduskohus asjas veel lahendit teinud, mistõttu on haldusakt kehtiv ja kinnipeetaval on käesoleva kohtumääruse tegemise ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-191-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel koristaja ja köögitöölisena ning töötanud pesumajas, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis Corrigo ja AN tugigrupis, lisaks on ta viibinud SRS osakonnas ning vestelnud erinevatel teemadel, analüüsimaks oma käitumist. Kinnipeetav omandas vangistuses olles riigikeele A1 taseme ning käesoleval ajal õpib abikoka erialal. Vabanemisjärgsed elutingimused on kinnipeetaval head. Tal on alaline elukoht emale kuuluvas korteris ning garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s, mis tagab talle igakuise iseseisva sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on garanteeritud töökoht ühes kindla sissetulekuga ning vanemad 6 on nõus poega vajaduse korral materiaalselt toetama, on kohtu hinnangul jätkuvalt oht uue kuriteo toimepanemiseks olukorras, kus isikul tekivad majanduslikud raskused. Kinnipeetav omas töökohta ja kindlat sissetulekut ka varem, kuid kui töö otsa sai ja uut töökohta erinevatel põhjustel enam ei leidnud, siis majanduslike probleemide lahendamiseks hakkas ta tegelema narkootiliste ainete käitlemisega. Käesoleval ajal mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt ka tasumata rahalised kohustused, mida on 5243,06 eurot. Samuti nähtub iseloomustusest, et varem kuulus tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kellega enda sõnul ta enam ei suhtle. Samas on käesolev kuritegu toimepandud grupis. Vangistuste vahepealsel ajal on isik tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isik ise tunnistab narkootiliste ainete tarvitamist. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama majanduslike ja pereprobleemide tõttu, 27-aastaselt tarvitas igapäevaselt. Viimati suitsetas isik kanepit detsembris 2015, s.o vahetult enne kinnipidamist. Sellest järeldub, et isik ei oska probleeme lahendada seaduspärasel viisil ning otsib ebaseaduslikke lahendusi. Kinnipeetav soovib enda sõnul narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda, kuid kohtul puudub kindlus selles, et isik suudab tarvitamisest edaspidi täielikult hoiduda, kuivõrd eelmise vangistuse ajal läbis kinnipeetav samuti kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid ja tegevused, kuid pani siiski hiljem toime uue samalaadse kuriteo. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused kindla eluja töökoha ning toetava lähivõrgustiku näol on head, ei saa kohtu hinnangul selle põhjal karistuse eesmärkide täidetust hinnata. Arvestades eeltoodut puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Ilja Zvirbulise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik