Kriminaalasi nr 1-18-214 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-214 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Viru Van

§ 87lg 8 alusel muuta Mxxxx Exxxxxxe Tartu Maakohtu 17.04.2018.

a otsusega kohaldatud mõjutusvahendi liiki – allutada Mxxxx Exxxx 1. aastaks käitumiskontrollile.

§ 87

lg 8 ja § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldada Mxxxx Exxxxx kinnipidamisasutusest vabanemisest alates (kui käesoleva määruse jõustumisel viibib Mxxxx Exxxx kinnipidamisasutuses) tema suhtes mõjutusvahendina paigutamist kinnisesse lasteasutusse, s.o Maarjamaa Hariduskolleegiumisse 1 (üheks) aastaks. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu 280,32 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 17.04.2018. a otsusega on Mxxko Exxxx süüdi tunnistatud

§ 121

lg 1 järgi.

§ 87

lg 1 p 2, 6 alusel allutati Mxxxx Exxxx üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 75

sätetele.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustati Mxxxx Exxxxxt käitumiskontrolli perioodil täitma kaasõpilastega arvestades ja koolirahu mitte rikkudes koolikohustust ning jätkama põhihariduse omandamist.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Mxxxx Exxxxxt läbima käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Kohtuotsus jõustus 22.05.

1. a. 08.11.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Mxxxx Exxxxx kohta, kuna Mxxxx Exxxx on rikkunud kohustust täita kaasõpilastega arvestades ja koolirahu mitte rikkudes koolikohustust ning jätkama põhihariduse omandamist. 04.10.
3. a (perioodil 04.10.
4. a kuni 11.10.
5. a ebaõpilasliku käitumise pärast) ja 01.11.
6. a (perioodil 01.11.
7. a kuni 07.11.
8. a, kuna ründas füüsiliselt õpetajat) eemaldati Mxxxx Exxxx õppetööst xxxxxxxxxxxxxxxxx direktori käskkirjadega nr 1-4/62 ja 1-4/
9. Lisaks kohustuste rikkumistele on Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistri andmetel registreeritud Mxxxx Exxxxxxa seotud juhtumeid ajavahemikul 15.08.
10. a kuni 31.10.
11. a kokku
12. Erakorralise ettekande kohaselt on Mxxxx Exxxx selgitanud 04.10.
13. a koolist eemaldamist sellega, et läks direktoriga tülli ning 01.11.
14. a eemaldamist järgnevalt: „Oli bioloogia tund ja mul oli telefon laua peal ja tegin ülesandeid ja õpetaja ei ütelnud, et pane telefon laua pealt ära. Tunni lõpuni oli 15-20 min ja õpetaja tuli ja lihtsalt võttis telefoni ma haarasin telefoni otsast kinni ja tirisin õpetaja käest ära õpetaja komistas minu otsa ja lendas maha". Kriminaalhooldusametnik taotleb mõjutusvahendi muutmist, s.o

§ 87

lg 1 p 9 alusel kinnisesse lasteasutusse paigutamise kohaldamist ja sotsiaalprogrammist „Õige hetk“ vabastamist. 19.11.

1. a kirjaga küsis kohus Viljandi Vallavalitsuse seisukohta. 26.11.
2. a vastuse kohaselt Viljandi Vallavalitsus on seisukohal, et Mxxxx Exxxt on oma käitumisega seadnud ohtu nii enda tervise ja arengu kui ka teiste isikute (kaasõpilaste, õpetaja) elu ja tervise. Viljandi Vallavalitsus leiab, et Mxxxx Exxxxxxe on kohane rakendada kinnise lasteasutuse teenust, kus oleks toetatud lapse psühholoogiline, emotsionaalne, sotsiaalne, hariduslik ja kognitiivne areng, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Kohus arutas erakorralist ettekannet 28.11.
3. a kohtuistungil. Kriminaalhooldaja on täiendanud, et Mxxxx Exxxx ei ole viibinud asenduskodus 10.11.
4. a ja 16.11.
5. a, lahkus omavoliliselt ja asenduskodu oli sunnitud teatama politseisse. 21.11.
6. a saabus kriminaalhooldusametnikule nõudekiri kriminaalasjas, mille kohaselt paluti esitada Mxxxx Exxxxx kohta iseloomustus, kuna tema suhtes on algatatud kriminaalasi kehalise väärkohtlemise alusel. Lisaks on tulemas veel üks kriminaalasi varguse kohta. Kriminaalhooldusametnik jäi oma seisukohtade juurde. Mxxxx Exxxx selgitas, et ei ole nõus minema kinnisesse lasteasutusse. Viljandi Vallavalitsus jäi seisukoha juurde, et Mxxxx Exxxxxxxon vaja edasi õppida ja viibida turvalises keskkonnas. Kaitsja leidis, et Mxxxo Exxxxxxe võiks anda võimaluse vabadusse jääda ja kriminaalhooldusnõudeid täita, kinnisesse asutususse paigaldamine oleks viimane abinõu. 2 Kohus lükkas asja arutamise edasi, kuna nõustamisteenus on läbimata. Lisaks andis kohus Mxxxx Exxxxxxe võimaluse tõestada, et ta on muutnud suhtumist ja käitumist. Kohus määras uueks istungi ajaks 01.02.
7. a kell 10.
8. 31.01.
9. a edastas kriminaalhooldusametnik kohtule ülevaate kriminaalhooldusest perioodil 28.11.
10. a kuni 29.01.
11. a, mille kohaselt Mxxxx Exxxx on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (03.01.
12. a, 07.01.
13. a, 11.01.
14. a). Lisaks alates 28.11.
15. a on Politsei- ja Piirivalveameti andmetel Mxxxo Exxxxxxa on registreeritud 4 uut õigusrikkumist. Lisaks on Mxxxx Exxxxxkorduvalt omavoliliselt lahkunud xxxxxxxx asenduskodust ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kavatseb erakorraliselt asendushoolduse lepingu lõpetada alates 01.02.
16. a. Eriasjade uurija xxxxxxxxxxxxx saatis 29.01.
17. a ametnikule informatsiooni, et Mxxxo Exxxx on vahistatud kaheks kuuks. Mxxxx Exxxxxkäib psühhiaater xxxxxxxxxxxxxx vastuvõtul SA-s Viljandi Haigla vastavalt arsti ettekirjutusele ja käesoleval ajal tarvitab ravimeid. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käib regulaarselt psühholoog/nõustaja, kuid Mxxxo Exxxxxei soovi seda võimalust kasutada. xxxxxxxxxxxxei ole saanud Mxxxx Exxxxxxa tegeleda, kuna tal on palju tööd ja ta ei ole leidnud Mxxxx Exxxxx jaoks aega. Viljandi Vallavalitsus ei ole Mxxxx Exxxxxxe nõustamisi korraldanud. Mxxxx Exxxt ei ole suutnud pidada oma lubadust mitte toime panna uusi õigusrikkumisi. Igal nädalal tuleb politseile informatsiooni, kus sisaldub Mxxxx Exxxxx nimi. Asenduskodu on mures, kuna Mxxxx Exxxx lahkub asenduskodust omavoliliselt ja ei tule ööseks/mitmeks päevaks koju. Kui MxxxxxExxxx ei viibi asenduskodus, siis ei võta ta ka ravimeid, sest ravimeid annab igal hommikul perevanem. Kohus arutas erakorralist ettekannet 01.02.
18. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Asenduskodu juhataja xxxx xxxx täiendas, et Mxxxx Exxxxxxx on korduvalt pakutud nõustamist (majas käib 2 korda nädala psühholoog), millest Mxxxx Exxxxxon keeldunud viidates asjaolule, et igaühega ta ei räägi. Lisaks asenduskodu juhataja on selgitanud, et Mxxxx Exxxxxxx välja kirjutatud ravimite manustamine on olnud kaootiline, mis oli tingitud eelkõige sellest, et MxxxxxExxxxxlahkus asenduskodust (oli jooksus). Samuti pärast viimast istungit, s.o 28.11.
19. a Mxxxx Exxxxx käitumine muutus järjest ülbemaks. Viljandi Vallavalitsuse esindaja selgitas, et nad peavad mõtlema, kuhu Mxxxx Exxxxxpaika saab, et talle nõustamisteenust pakkuda. Vallavalitsus otsib Mxxxx Exxxxxle psühholoogilist nõustamist, psühhiaatrilist abi ta ei saa, kuigi peaks saama. Mxxxx Exxxx selgitas, et ei ole nõustamisel saanud käia, keegi ei ole midagi pakkunud. Alates 28.01.
20. a on vahi all auto ärandamise eest. Mxxxx Exxxx ei tea, mis lahendus võiks olla. Kaitsja leiab, et parimaks lahenduseks kujunenud olukorras on Mxxxx Exxxxx paigutamine kinnisesse lasteasutusse. Marjamaa Hariduskolleegiumis oleks Mxxxx Exxxxxle tagatud järelevalve, meditsiiniline teenindamine ja vajalikud nõustamised. Samuti on kinnises lasteasutuses võimalik kaasata Mxxxx Exxxxxt sotsiaalprogrammidesse ja tal on võimalik jätkata seal õpinguid. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus mõjutusvahendi muutmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. 3

§ 87

lg 4 teine lause sätestab, et kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 ja 3 sätestatule.

§ 87

lg 8 kohaselt võib kohus muuta muuhulgas

§ 87lg 1 p-des 2-10 sätestatud mõjutusvahendite liiki.

Kohus leiab, et materjalide pinnalt on tuvastatud, et Mxxxo Exxxxxei täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust jätkamaks põhihariduse omandamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Mxxxx Exxxx koolist korduvalt eemaldatud (xxxxxxxxxxxxxxxxx direktori 04.10.

1. a ja 01.11.
2. a käskkirjadega). Mxxxx Exxxxxxx oli võimaldatud jätkata koolikohustuse täitmist ka e-õppe vormis, mida Mxxxo Exxxxxei kasutanud (28.11.
3. a istungil Mxxxx Exxxxxxelgitas, et näiteks eelmise nädala ülesandeid ta seal ei näe, seega ta ei saanud neid ülesandeid järgi teha). Jaanuarist
4. a on Mxxxx Exxxx alustanud õpinguid Jõgeva Täiskasvanute keskkoolis, kus ta on kokku käinud kolmel päeval, s.o 14.01.
5. a, 15.01.
6. a ja 21.01.
7. a. Alates 27.01.
8. a on Mxxxx Exxxx kinni peetud kahtlustatavana. Tartu Maakohtu 29.01.
9. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-710 on Mxxxx Exxxxx suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. Mõjuvaid põhjuseid koolikohustuse rikkumiseks ei ole kohus tuvastanud. Lisaks on tuvastatud, et kohtuistungite vahelisel ajal on MaxxxxExxxx kolmel korral, s.o 03.01, 07.01 ja 11.01.
10. a rikkunud registreerimiskohustust. Rikkumisi on Mxxxx Exxxx põhjendanud unustamise, sisse magamise, aga ka asjaoluga, et ei teadnud, et võib ka hiljem tulla. Kohus on seisukohal, et Mxxxx Exxxx selgitused ei ole adekvaatsed ja tegemist ei ole ilmselgelt mõjuvate põhjustega registreerimiskohustuse rikkumiseks. Rikkumise raskust näitab kohtu arvates asjaolu, et rikkumised pani MxxxoxExxxx toime ajal, kui kohus oli talle andnud võimaluse tõestada, et ta on suuteline talle määratud kohustusi täitma. 28.11.
11. a istungil andis kohus Mxxxx Exxxxxxx võimaluse tõestada, et ta on suuteline talle määratud kohustusi täitma ja lükkas asja arutamise edasi. Vahepealsel ajal tulnuks tegeleda MxxxxxExxxxxxx nõustamisteenuse pakkumisega (28.11.
12. a istungil nõustus Mxxxx Exxxxxviha probleemiga tegelema ja Viljandi Vallavalitsus kinnitas, et teenuse rahastamine ei saa takistuseks). Käesolevaks ajaks on selgunud, et Mxxxx Exxxxi eestkostjaks olev Viljandi Vallavalitsus alles otsib Mxxxx Exxxxx jaoks kohta, kus talle nõustamisteenust pakkuda ja muid võimalusi vajaliku nõustamisteenuse saamiseks ei ole Mxxxx Exxxxxl olnud. Kohtuniku hinnangul puudub kahtlus selles, et MxxxxxExxxxxxt lähtuv oht nii temale endale kui ka teistele isikutele on äärmiselt suur ja antud olukorra säilimisel ainult suureneb. Mxxxx Exxxxxt on alust kahtlustada väga lühikese aja jooksul toime pandud süütegude toimepanemises. Kusjuures süüteod, milles Mxxxx Exxxxxx kahtlustatakse on eriliigilised, st tegemist on nii vara- kui ka isikuvastaste süütegudega. Mxxxx Exxxx on tegevusetu, ta liigub järjepidevalt ringi nii, et tema asukoht ei ole teada ja ta ei allu mingisugustele korraldustele. Arvestades kõiki kriminaalasjas kogutud materjale kogumis on kohtu hinnangul ilmne, et Mxxxx Exxxxxxe nõustamisteenuse pakkumine, eesmärgiga võimaldada Mxxxx Exxxxxx tegeleda viha ja muude sellelaadsete negatiivsete emotsioonide juhtimise ja kontrollimise probleemiga, on äärmiselt oluline. Ainult seeläbi on kohtu arvates võimalik maandada MxxxxxExxxxxxx lähtuvat ohtu nii talle endale kui ka teistele isikutele. Nimetatud probleemiga tegelemine on seega esmavajalik ka selleks, et Mxxxx Exxxx oleks üldse suuteline jätkama koolikohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mxxxx Exxxxx kinnisesse lasteasutusse paigutamine on vältimatult vajalik. Seda põhjusel, et lõpetada Mxxxx Exxxxxl ennast ja teisi ohustav käitumine ning tagada tema poolt koolikohustuse täitmine. 4 Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta Mxxxx Exxxxxxe kohaldatud mõjutusvahendit liiki allutada Mxxxx Exxxx üheks aastaks käitumiskontrollile - ning

§ 87

lg 8 ja § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldada Mxxxx Exxxxx suhtes mõjutusvahendina paigutamist kinnisesse lasteasutusse, s.o Maarjamaa Hariduskolleegiumisse üheks aastaks (

§ 87lg 5).

Kuna Mxxxx Exxxxx suhtes on käesolevaks ajaks kohaldatud tõkendina vahistamist (Tartu Maakohtu 29.01.

1. a määrus kriminaalasjas nr 1-19-710) ja seda kuni 27.03.
2. a, tuleb käesolev määrus täita vahetult pärast seda, kui Mxxxx Exxxx kinnipidamisasutusest vabaneb (eeldusel, et käesolev määrus on selleks ajaks jõustunud). Kui Mxxxx Exxxx vabastatakse kinnipidamisasutuses enne käesoleva määruse jõustumist, tuleb Mxxxx Exxxx paigutada kinnisesse lasteasutusse käesoleva määruse jõustumisest alates.x Menetluskulud Kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsja tasu ja kulud kokku 280,32 eurot (158,16 +122,16). Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 1, 3 alusel on põhjendatud jätta alaealise Mxxxx Exxxxx kriminaalasjaga seotud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5