Obsah (6)

§ 174§ 663§ 667§ 372§ 173§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-14132 Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviila

) § 371 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Maakohtu hinnangul pole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ka siis, kui eeldada hageja väidete, st hagis toodud asjaolude, õigsust. Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusega tsiviilasjas 2-13-51919 mõisteti R OÜ-lt välja hageja I OÜ kasuks menetluskulud summas 5 931 eurot. Kostja YY tsiviilasja nr 2-13-51919 menetluses ei osalenud. Eelnevast tulenevalt saab hagejal (I OÜ poolt loovutatud nõude alusel) olla menetluskulude hüvitamise nõue R OÜ vastu, mitte aga kostja vastu. Seega ei saanud I OÜ loovutada hagejale nõuet YY vastu, kuna nõude loovutajal puudub nõue kostja vastu. Nõude loovutajal on nõue Rs OÜ vastu.
2. I OÜ menetluskulud on jaotatud ja määratud rahaliselt kindlaks jõustunud kohtulahendiga

-is sätestatud korras.

§ 174

lg 11 järgi ei või menetlusosaline

-i kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Maakohus märkis, et menetluskulude hüvitamise nõue on kohtumenetluse kaotanud poole poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille hüvitamist saab nõuda ainult

-s sisalduvate erisätete alusel. Hageja nõuab, et kostja hüvitaks teises tsiviilasjas R OÜ-lt I OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulud, kuid tulenevalt

§ 174

lg-st 11 ei ole sellisel viisil nõude esitamine lubatud, liiatigi olukorras, kus kostja ei olnud tsiviilasjas menetlusosaliseks.

1. Seega puudub hagejal õiguslik alus esitada menetluskulude hüvitamise nõue kahju hüvitamise nõudena, seda enam isiku vastu, kellel puudub menetluskulu hüvitamise kohustus. Samuti ei saa hageja esitada nõuet põhjusel, et nõude loovutajal saab Harju Maakohtu 20.06.2017 määruse alusel olla nõue R OÜ vastu, mitte kostja vastu ja seega ei saanud I OÜ loovutada Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-51919 tulenevat nõuet kostja vastu, kuna sellest määrusest tuleneb nõue R OÜ vastu. Määruskaebus
2. 09.11.2018 esitas hageja Harju Maakohtu 29.10.2018 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ühtlasi palus hageja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. 16.

§ 174lg 11 puudutab menetlusosalise vastu nõude esitamist menetlusväliselt.

Käesoleval juhul on esitatud nõue kahju hüvitamiseks menetlusvälise isiku suhtes. Seega antud säte ei kohaldu. Käesoleva asja asjaolud on sarnased Riigikohtu menetluses olnud asja nr 3-2-1-18-15 asjaoludega ning Riigikohtu lahendist järelduvalt on tegemist perspektiivika nõudega.

§ 174

lg 11 piirab hagejat esitada korduvat nõuet R OÜ vastu, mitte aga kahjunõuet I OÜ endise juhatuse liikme (kostja) vastu. Vastus määruskaebusele

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. 3 Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 19. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Hageja leiab hagiavalduses, et kostja on põhjustanud oma tegevusega I OÜ-le kahju. Kahju koosneb hageja hinnangul menetluskuludest, mis I OÜ-l on jäänud R OÜ-lt saamata. Hagiavalduse kohaselt on kahju tekitanud kostja, kuna kostja tegevuse tõttu pidi I OÜ esitama hagi R OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt vastutab kostja I OÜ ees ÄS 187 alusel, alternatiivselt deliktiõiguslikul alusel.
2. Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu, kuna

§ 174

lg 11 välistab sellise nõude esitamise.

§ 174

lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kolleegium märgib, et nimetatud norm piirab muul viisil kulude hüvitamise nõude esitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku vastu. See ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist muude isikute vastu (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1815, p 14). Käesolevas asjas ei ole nõue esitatud R OÜ vastu (s.o kohtulahendi järgi menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku vastu), vaid kostja vastu. 22. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole I OÜ loovutanud hagejale menetluskulude hüvitamise nõuet R OÜ vastu, vaid kahju hüvitamise nõude kostja vastu. 23.

§ 372

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Selle järgi saab hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagiavalduses taotletud eesmärk ei ole saavutatav mitte ühelgi õiguslikul alusel.

1. Maakohus ei ole analüüsinud, kas I OÜ-l võib olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue ÄS § 187 alusel või deliktiõiguslikul alusel. Kuna maakohus ei ole analüüsinud kõiki võimalikke õiguslikke aluseid, mis võiksid olla aluseks hagi rahuldamiseks, siis ei saanud maakohus asuda seisukohale, et hagi on perspektiivitu.
2. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 alusel maakohtu otsustada.

26. Hageja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot.

§ 150

lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Käesoleval juhul ei ole riigilõivu tagastamise esimene eeldus täidetud, kuna maakohus on määruskaebuse menetlusse kaasanud teise menetlusosalisena kostja. Hagejal on võimalik riigilõiv tagasi saada aga ka juhul, kui seda ei jäeta teise 4 menetlusosalise kanda. Seega sõltub riigilõivu tagastamine menetluskulude jaotusest. Kuna menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada, siis jääb maakohtu otsustada ka riigilõivu tagastamine. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5