Obsah (7)

§ 215§ 424§ 216§ 63§ 64§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10448 (17284000420) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi s

§ 215

lg 1, § 424 lg 1, § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav Erik Tisler (isikukood: 36903156025; elukoht: xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Erik Tisler süüdi karistusseadustiku (

) § 215 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Tunnistada Erik Tisler süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Tunnistada Erik Tisler süüdi

§ 216

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Erik Tislerile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Erik Tislerile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui Erik Tisler ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Erik Tislerile katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata Erik Tislerile katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Elektrilevi OÜ esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista Erik Tislerilt 771 (seitsesada seitsekümmend üks) eurot 64 senti Elektrilevi OÜ (registrikood xxxxxxxxxx , arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xx , makse saaja Eesti Energia AS) kasuks. KrMS § 310 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata kannatanu Finkre OÜ (registrikood xxxxxxx ) poolt Erik Tisleri vastu esitatud tsiviilhagi summas 29298 (kakskümmend üheksa tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot 81 senti seoses hagi tagasivõtmisega.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Erik Tislerilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 300 (kolmsada) eurot ja riigi õigusabi tasu 150 (ükssada viiskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 450 (nelisada viiskümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019 a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 37 (kolmkümmend seitse) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatava sundraha summas 510 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt Erik Tislerit süüdistatakse

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, võttis 29.12.2017. a kella 09.00-10.00 vahelisel ajal omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Mulgi vallas xxxxxxxx xxxxxxx lauda õule pargitud Finkre OÜ valduses oleva lukustatud traktori New Holland reg. märgiga XXX XXX , väärtusega 60 000 eurot, sõitis sellega ringi mööda Viljandi maakonda ning põhjustas Viljandi mk Mulgi vallas Valga – Uulu mnt 80,5 km liiklusõnnetuse sõites traktoriga otsa peateel liikunud sõiduautole Ford Galaxy reg. märgiga XXXXXX , millega põhjustas Finkre OÜ-le 29 298,81 euro suuruse varalise kahju. Veel süüdistatakse Erik Tislerit

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis 29.12.2017. a. kella 09.00-10.00 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Valga – Uulu mnt 80,5 km traktorit New Holland reg. märgiga XXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, seisundis, kus etanoolisisaldus veres oli 1,94+/-0,06 mg/g. Viimati kirjeldatud tegevusega rikkus Erik Tisler Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Veel süüdistatakse Erik Tislerit

§ 216

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 08.03.

1. a kuni 08.03.
2. a omamata elektrienergia tarbimiseks õigustandvat võrgulepingut, taastas Viljandimaal, Mulgi vallas, xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx, elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil omavoliliselt võrguettevõtja poolt suletud võrguühenduse nii, et eemaldas peakaitsmelt Elektrilevi OÜ paigaldatud plommi ja taaspingestas peakaitsme, s.o toimus ebaseaduslik elektrienergia tarbimine nii, et arvesti mõõtis tarbimist. Elektrienergia ebaseadusliku tarbimisega tekitas Erik Tisler Elektrilevi OÜ-le arvestusliku kahju kokku 771,64 eurot. Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 2 järgi on elektrienergia kasutamine võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Sama seaduse § 68 lg 1 p 3 järgi on elektrienergia kasutamine ebaseaduslik kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 215

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust;

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust;

§ 216

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Erik Tisler ei pane 2 aastat pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 3 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Erik Tisler on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et Erik Tisler on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 215

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 424

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 216

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu Elektrilevi OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 771,64 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Erik Tislerilt 771,64 eurot Elektrilevi OÜ kasuks. Kannatanu Finkre OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 29298,81 eurot. Kannatanu Finkre OÜ seaduslik esindaja X.X on 04.02.2019 esitanud Tartu Maakohtule avalduse kriminaalasjas nr 17284000420 selle kohta, et Finkre OÜ võtab TsMS § 424 lg 1 alusel Erik Tisleri vastu esitatud tsiviilhagi tagasi ja palub jätta see läbi vaatamata. Kohus leiab, et kannatanu Finkre OÜ esitatud tsiviilhagi Erik Tileri vastu tuleb jätta KrMS § 310 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Erik Tisleri kaitsja esinemise eest 4 kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 150 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et mõistetud sundrahast 510 eurot jääb riigi kanda, kuivõrd isikul ei ole käesoleval ajal töökohta ega reaalset sissetulekut. Lisaks on kriminaalasjas kannatanute nõuded, mis vajavad hüvitamist. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 450 eurot: sundraha 300 eurot ja riigi õigusabi tasu 150 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5