4-12-3572/2

4-12-3572 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3572 (2302,12,010236) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; 227 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik RL; ik: xxx, elukoht: xxx, Tallinn, Harju maakond. Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
3. RL süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 alusel ning LS § 201 lg 2 järgi karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ositi ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 29.10.
5. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja ärakandmata aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.09.
6. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.07.2012 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1321481 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 09.07.2012 kell 20.58 peeti Suur-Sõjamäe ja Ääsi tänavate ristmikul suunaga Tartu mnt poole Tallinnas kinni sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis RL kiirusega 74 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) vähemalt 21 km/h võrra, juhtides sõidukit isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus kui juhtimisõigus oli oli karistusena ära võetud alates 09.07.2012 kuni 08.11.2012, millega 1 menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 2; § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik väärteoasja arutamisele ei ilmunud kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu piisava ajavaruga. Kuivõrd menetlusalune isik ei taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist ning ta oli teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast, peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja leiab, et isik on väärteo toimepannud, ühe teoga on toime pannud kaks tegu. Kuivõrd väärtegu on toime pandud karistuse kandmise ajal, siis tuleks karistada arestiga. Kuna menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib esimene arest olla suhteliselt lühiajaline, so 7 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid 09.07.2012 koostatud Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, kohtuvälise menetleja 15.06.2012 otsust väärteoasjas nr 2317,12,006608, millega võeti menetlusaluselt isikult LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena ära juhtimisõigus 4 kuuks ja milline otsus jõustus edasikaebamata kujul 09.07.2012, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati RL juhitud sõiduk, kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit sõidukiirusega, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Seejuures juhtis menetlusalune isik sõidukit Tallinna linnas tänaval, so asulasisesel teel, millel sõitmiseks suurim lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h ja selline lubatud suurim sõidukiirus ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuslik. Küll nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et taoline käitumine liikluses on menetlusalusel isikul eelnevalt kahe kuu jooksul olnud omane. Kohus leiab, et liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimisel suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, mis sisaldab endas LS § 15 lg 1 p 2 nõude rikkumist ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo tunnuseid. Peale selle tuvastati, et RL puudub juhtimisõigus, kuivõrd juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud kohtuvälise menetleja otsusega, milline jõustus 09.07.2012, so väärteo toimepanemise päeval. Vaatamata menetlusaluse isiku väitele, et ta ei olnud juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest teadlik, leiab kohus, et see ei ole arvestatav süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmisena KarS § 17 lg 1 mõttes. Menetlusalune isik oli eelmise väärteomenetluse alustamise ajal väärteoprotokolli kätte saades teadlik väärteoprotokollis märgitud kuupäevast, alates millest on kohtuvälise menetleja otsus kättesaadav. Seega oli ta teadlik sellest, et otsus jõustub 09.07.2012 kui ta otsusele kaebust ei esita. Sellest tulenevalt pidi ta teadma, et kui ta ei tunne huvi tema suhtes tehtud otsuse vastu, võib ta 09.07.2012 sõidukit juhtides toime panna uue väärteo. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik oli mootorsõidukit juhtides isikuks, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust LS § 90 lg 1 p 1 mõttes. Kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, so menetlusaluse isiku süüst, so LS § 227 lg 2 sätestatud ohtlikust käitumisest liikluses ja LS § 201 lg 2 sätestatud sõiduki juhtimise keelu eiramisest. Seega on menetlusalune isik toime pannud kaks erinevat väärtegu ühe teoga KarS § 63 lg 1 mõttes. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süüd ei saa hinnata väikesena. Peale selle tuleb karistuse määra ja liigi valikul arvestada karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra huvisid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2012 aasta jooksul, so esimese viie kuu jooksul kinni peetud liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt seitsmel korral. Seejuures neljal viimasel korral samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, so lubatud suurima sõidukiiruse ületamise tõttu. 2 Karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut esimesel kuuel korral karistatud rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata ning viimane kord karistati teda juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega on menetlusaluse isiku suhtes ära proovitud erinevad karistusliigid, kuid ükski neist ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et oleks tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud süüteo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis tuleb mõista karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kuivõrd menetlusalusel isikul on juhtimisõigus karistusena ära võetud, siis leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole otstarbekas ning karistuste raskuste võrdlemisel tuleb lähtuda teiseliigiliste karistuste määradest. Kuivõrd LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioon on raskem LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsioonist, asub kohus seisukohale, et karistuste määramisel tuleb KarS § 63 lg 1 sätetest tulenevalt lähtuda LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsioonist kui raskemat karistust ettenägevast sanktsioonist. Kuivõrd menetlusalust isikut on juba kuuel korral viie kuu jooksul karistatud ning selline karistusliik ei ole sundinud menetlusalust isikut samaliigiliste väärtegude toimepanemisest loobuma, siis tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti. Kuna menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, millega pandi toime kaks erinevat väärtegu ja teda ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 3