Obsah (8)

§ 436§ 230§ 402§ 442§ 122§ 163§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 07. detsembril 2018.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-107540 Tsiviila

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 11.05.2018.a kohtumääruses (t/l 103) kui ka 16.10.2018.a kohtuistungil (t/l 110-111).

1. Hagiavalduses esitatud võlgnevuse nõue on tekkinud perioodil 30.11.2014.a kuni 31.03.2017.a. Vaidlusalusel ajal reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriomandiseadus ja korteriühistu ning korteriomaniku vahelisi suhteid 31.12.2017.a kehtinud korteriühistuseadus. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda eelnimetatud õigusaktidest.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
4. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostjale kuulub korteriomand aadressil xxxx ning et kostja on Tallinn, Pärnu mnt 161 korteriühistu liige (t/l 20). Hageja on esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse nõude, mis on tekkinud perioodil 30.11.2014.a kuni 31.03.2017.a summas 3 926,60 eurot ja viivise nõude perioodi 01.12.2014.a kuni 31.03.2017.a eest summas 1 121,46 eurot (t/l 36 pöördel). Hageja on 20.11.2017.a täpsustanud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees seisuga 31.03.2017.a on summas 3 722,29 eurot ja viivise võlgnevus summas 1 121,46 eurot (t/l 82 pöördel). Samuti puudub vaidlus korteriühistu poolt esitatud kommunaalarvetel esitatud kulude arvestuse ja koosseisu üle, v.a viivise osas (t/l 134, 137, 138).
5. Vaidlust ei ole selles, et kostja on korteriühistu poolt esitatud arvete (t/l 21-35 pöördel) alusel tasunud hagejale perioodil 19.04.2017.a kuni 31.10.2017.a 8 makset kokku summas 900 eurot (t/l 78).
6. Kostja on viidanud, et tasus nimetatud 900 eurot võlgnevuse katteks. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole märkinud maksete sooritamisel, et eelnimetatud laekumised on tehtud võlgnevuse katteks, mitte jooksvate kohustuste tasumiseks. Seega arvestas hageja 900 eurot 3 nimetatud perioodil tehtud maksed jooksvate kommunaalarvete katteks (t/l 85) ja 204,31 eurot põhivõlgnevuse katteks. Samuti on hageja kostja poolt aprillis 2016 tasutud 50 eurot ja juulis 2016 tasutud 80 eurot arvestanud jooksvate arvete katteks ja kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
7. Hageja on kohtule 20.11.2017.a esitatud menetlusdokumendis märkinud, et kostja on vähendanud põhivõlgnevust summas 204,31 eurot ja seega on hagejal kostja vastu põhivõlgnevuse nõue 31.03.2017.a seisuga summas 3 722,29 eurot (3 926,60 – 204,31) ja viivise võlgnevuse nõue summas 1 121,46 eurot (t/l 82 pöördel, p. 2.2). Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 204,31 eurot kostja vastu põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kostja on nimetatud summa hagejale tasunud. Seega on põhjendatud hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu summas 3 722,29 eurot, mis tuleb kostjal hagejale ka hüvitada.
8. Kostja on 16.10.2018.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et on nõus tasuma põhivõla (t/l 110 pöördel). Samuti on kostja seda kinnitanud oma 04.12.2018.a e- kirjas (t/l 137).
9. Riigikohus on 08.11.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-10124 punktis 25 leidnud, et VÕS § 88 lg 1 järgi, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Seega saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu 31.01.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle VÕS § 88 lg 4 järgi määrata võlausaldaja, kui täidetud on viidatud sättes nimetatud tingimused. Kui pooled on lepingus aga kokku leppinud, millise kohustuse täitmiseks tuleb tasutu arvata, tuleb esmajoones lähtuda poolte kokkuleppest.
10. Käesoleval juhul ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et kostja on hagejale teostanud 19.04.2017.a kuni 31.10.2017.a maksekorraldustes määratlenud millise kohustuse täitmiseks on raha ülekanded tehtud (t/l 78). Kuna kostja ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud ja poolte vahel puudub kokkulepe täitmise järjekorras, siis võis VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle hageja. Kuna kostja ei ole varasemalt, sh 2016.a tasutud maksete osas vaidlustanud, et hageja arvestas nimetatud maksed jooksvate arvete katteks, siis oli hageja õigustatud arvestama kostja poolt 19.04.2017.a kuni 31.10.2017.a 8 makset jooksvate arvete katteks.
11. Kostja ei ole kohtule avaldatu kohaselt tasunud hageja poolt esitatud arveid, kuivõrd on tasaarvestanud korteriühistu poolt esitatud arved hageja vastu esitatud kahjunõudega (t/l 73).
12. Pooled ei vaidle selle üle, et 02.01.2015.a toimus Pärnu mnt 161, Tallinn juures kahjujuhtum, kus hoone katuselt lagunes tuule mõjul korsten ja kukkus peale maja ees seisnud kostjale kuuluvale sõidukile, mistõttu tekkis kostjale kahju summas 3 460 eurot. Eelpool nimetatud summa on kostjale hüvitatud Xxxx poolt (t/l 118). Kostja nõuab hagejalt kahju hüvitist summas 1 639,14 eurot, mis ületab kindlustusandja poolt hüvitatud summat 3 460 eurot (t/l 69). 4
13. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust, vaid e- kirjad valmidusest pöörduda kohtu poolte (t/l 69, 72, 82 pöördel). Kohus märgib, et kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt. Riigikohtu 27.11.2013.a lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-126-13, p 13).
14. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
15. Hageja on esitanud kostja nõudele vastuväite, mille kohaselt on hageja juba kahju hüvitanud kindlustusandja poolt tuvastatud summas ja tasaarvestus on alusetu.
16. Riigikohus on 16.05.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-8344 punktis 12 märkinud, et VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Käesolevas tsiviilasjas on kindlustusandja tuvastanud kahju suurusena 3 460 eurot, mis on hageja poolt ka kostja kindlustusandjale hüvitatud. Kostja on 16.10.2018.a toimunud kohtuistungil viidanud, et kindlustus soovis sõiduki maha kanda ja kindlustusest saadud rahaga ei saanud sõidukit valmis, seega tegi kostja sõidukile lisakulutusi (t/l 110 pöördel).
17. Riigikohus on 24.10.2006.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-93-06 punktis 18 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud).
18. Kohus selgitab, et VÕS § 200 lg 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu) keelduda. Hageja on nõudele esitanud vastuväite, et on kahju hüvitise juba kindlustusandjale tuvastatud ulatuses tasunud ja nõue on lõppenud. Kohus leiab, et kostjapoolne tasaarvestus ei kehti, kuna VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seega ei saa kostja antud juhtumil tugineda tasaarvestusele.
19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue perioodi 30.11.2014.a kuni 31.03.2017.a eest summas 3 722,29 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub nimetatud summa hageja kasuks väljamõistmisele.
20. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 1 121,46 eurot. Kostja leiab, et hagejal ei ole vastavalt kehtivale korteriühistu põhikirjale võimalik viiviseid nõuda ega viiviseprotsendi suurust määrata. Samuti ei ole hagejal õigust nõuda viivist tagasiulatuvalt.
21. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
22. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et hageja põhikirjaga punktiga 57 on küll määratud, et viivise määr määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega ei võta juhatuselt ära õigust lähtuda seaduses sätestatust, et seni kuni vastavasisulist otsust ei ole, tuleb juhatusel viivisemäära määratlemisel lähtuda seaduses sätestatust (t/l 76, 129). Kohus leiab, et tegemist on seadusest tuleneva viivise nõudega ning nimetatu nõudmiseks ei ole vajalik 5 üldkoosoleku otsust. Viivist on juhatusel õigus nõuda oma igapäevases tegevuses ühistu juhtimisel ja ühistu tegevuse korraldamisel.
23. Riigikohus on 08.10.2014.a kohtuotsuses nr. 3-2-1-61-14 punktis 35 märkinud, et viivisenõude rahuldamist ei välista ainuüksi see, et viivist ei olnud märgitud iga kuu korteriomanikule esitatud arvetel. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist tasumata põhinõudelt KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras.
24. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud viivisenõude arvutuskäiku ning samuti ei ole palunud vähendada esitatud viivisenõuet VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel, leiab kohus, et hageja viivisenõue summas 1 121,46 eurot on põhjendatud ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.
25. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus perioodi 30.11.2014.a kuni 31.03.2017.a eest summas 3 722,29 eurot ja viivis summas 1 121,46 eurot.
26. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
27. Kostja esitas 08.11.2018.a kohtule maksekorralduse, millise kohaselt on viimane tasunud hagejale 286,85 eurot (t/l 135). Kohus leiab, et nimetatud kostja poolt esitatud menetlusdokument tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud peale kohtuvaidlusi (

§ 402). Nimetatud summadega tuleb hagejal arvestada hilisemalt nõude täitmisel.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 32.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5 048,06 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 33.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Antud juhul on kostja nõus tasuma põhivõlgnevuse (t/l 110 pöördel, 137). Hageja on teinud kostjale omapoolse kompromissettepaneku 24.10.2018.a, millise kohaselt tasub kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 3 722,29 eurot ja menetluskulu summas 1 496,50 eurot 18 kuu jooksul (t/l 112). Kostja on teinud omapoolse ettepaneku, millise kohaselt tasub viimane põhivõlgnevuse summas 3 722,29 eurot ja menetluskulud summas 748,25 eurot 18 kuu jooksul (t/l 114).
2. Kohus on 04.12.2018.a e- kirjaga teinud menetlusosalistele ettepaneku, millise kohaselt tasub kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 3 722,29 eurot ja menetluskulud summas 748,25 eurot 18 kuu jooksul (t/l 136). Kostja on vastava kompromissettepanekuga nõustunud (t/l 137). Hageja leiab, et on nõus loobuma viivistest, kuid soovib, et kostja tasub põhivõlgnevuse 3 722,29 eurot ja kõik menetluskulud (t/l 138). 6
3. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja keeldub esitatud kommunaalmaksete tasumisest, vaid viimane on tuginenud arvete tasumata jätmisel tasaarveldusele, mis on väidetavalt hageja poolt hüvitamata kostjale tekitatud kahju (t/l 63 -72).
4. Kohus on menetlusosalistele selgitanud, et võib arvestada poolte kompromissi valmidust hilisemalt menetluskulude kindlaksmääramisel (t/l 110 pöördel). Arvestades kohtu diskretsiooniõigusega, asjaoluga, et pooled kompromissi saavutanud ei ole vaatamata sellele, et kostja on nõustunud tasuma põhivõlgnevuse ja osaliselt menetluskulud ning kohus rahuldab esitatud nõude osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 50 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 425 eurot ja õigusabikulu summas 1 476 eurot (t/l 132-133). Kostja vaidleb hageja esindaja õigusabikuludele vastu.
6. Hageja esindaja tunnitasu määr on olnud 100 eurot, millele lisandub käibemaks (t/l 132 pöördel). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
7. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 03.08.2017.a pidanud nõu kliendiga, analüüsinud hagimaterjale 30 minutit, 19.12.2017.a koostanud hagiavalduse, komplekteerinud lisad, esitanud hagi kohtule 3 tundi 30 minutit, 17.11.2017.a tutvunud kostja vastusega 30 minutit, 20.11.2017.a kujundanud hageja seisukohad, vormistanud need ja esitanud kohtule 1 tund 30 minutit, 15.10.2018.a valmistunud 16.10.2018.a kohtuistungiks 2 tundi 10 minutit, 16.10.2018.a osalenud kohtuistungil 1 tund 5 minutit, 24.10.2018.a analüüsinud hageja kompromissettepanekut, pidanud nõu kliendiga, edastanud hageja kompromissettepaneku kostjale 1 tund 15 minutit, 27.10.2018.a teavitanud kohut kompromissile mittejõudmisest 10 minutit, 05.11.2018.a koostanud hageja lõplikud seisukohad ja edastanud need kohtule. Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 12 tundi 20 minutit (t/l 132 pöördel).
8. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 738 eurot (1 476 – 50 %).
9. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 151,44 eurot (t/l 1 pöördel) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 273,56 eurot (t/l 40). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 425 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada vastavalt

§ 138lg 2 summas 212,50 eurot (425 – 50 %).

1. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 950,50 eurot, millest riigilõiv summas 212,50 eurot ja õigusabikulu summas 738 eurot.
2. Kostja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole ning seega jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
3. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 8