KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. detsember 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiv

) § 111 sätete alusel. AS SUWEM tuli siiski kostja pidevatele soovidele vastu ja müüs kostjale ka võlgnevuse ajal kaupu. Viimane tarne toimus 11.12.

1. AS SUWEM tegi 2015.a jaanuariks valmis kostjale tarnitava kauba, kuid keeldus selle väljastamisest kostjale kuni kostja võlgnevuse tasumiseni. Hageja enam kaupa ei väljastanud (I kd, tl-d 1-3). Hageja nõuab kostjalt 18 213,36 euro tasumist, millest põhivõlg on 17 565,45 eurot, kuni 09.06.2015 arvestatud viivis 607,91 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot (I kd, tl 54). Poolte vahel oli pikaajaline koostöö, mis seisnes kostja poolt AS-ilt SUWEM kaupade tellimises ja AS-i SUWEM poolt kaupade kostjale müümises. Kostja on saanud AS-ilt SUWEM ajavahemikus 16.09.2015 kuni 11.12.2014 koostatud müügiarved. Kostja väited selle osas, et ta ei ole osasid kaupu AS-ilt SUWEM saanud, on vastuolulised. Kostja 2015.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kostja võlg AS-i SUWEM ees 31.12.2014 seisuga 23 566 eurot ja 31.12.2015 seisuga 17 566 eurot, mis on hagiavalduses nimetatud põhivõla summa. Kostja on vastuses AS-i SUWEM nõudele märkinud, et
2. a oktoobris ja detsembris saamata jäänud kauba maksumus oli 600 eurot. Kaubad on kostjale üle antud. Kostja nimel kauba vastuvõtjaks olid V A ja R Š. Kostjale väidetavalt tarnimata asjade hind moodustas väikse osa. Kostja ei ole tõendanud, et tarnitud kaup ilma tarnimata kaubata on väärtusetu (I kd, tl-d 142-143).
3. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. AS SUWEM ei ole täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ega ole valmistanud tellitud mööblit õigeaegselt. AS-i SUWEM ja kostja vahel on alates 1999.a kujunenud pikaajalised majanduslikud suhted. AS SUWEM müüs kostjale enda valmistatud mööblit ja kostja kohustus tasuma mööbli eest 40 päeva jooksul arve saamise päevast. Alates 2005.a toimus kogu koostöö suuliste kokkulepete alusel. Pooltel tekkisid alates 2014.a arusaamatused mööbli komplekteerimise ja vastastikuste kohustuste täitmise osas. AS SUWEM ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ega valmistanud tellitud mööblit kindlaksmääratud tähtajaks. AS-ilt SUWEM tellitud mööbel komplekteeritakse muu mööbliga eritellimuste alusel ning pärast kauba saamist müüakse lõpptarbijatele. Mööblikomplektide tellijateks on põhiliselt Ukrainas elavad kliendid. AS SUWEM rikkus oma kohustusi kauba mitteõigeaegse valmistamise või hooletuse tõttu valmistamata jätmisega. Kostja kliendid ütlesid seetõttu lepingud üles ega soovinud tellitud mööblit välja osta ning kostja ei saanud seetõttu AS-ile SUWEM arveid maksta. Pooled proovisid probleemi mitu korda kohtuväliselt lahendada. AS SUWEM on lepingu rikkumist ise 13.01.2015 kirjas tunnistanud. Tellimuste valmistamise tähtaeg oli poolte vahel kokku lepitud AS-i SUWEM pakkumisel. Kostja esitas 03.11.2014 AS-ile SUWEM pretensiooni seoses 17.09.2014.a tellimuse nr 42 ja 10.09.2014 tellimuse nr 43 tellimuste täitmata jätmisega. AS SUWEM ei ole tellimust täitnud. AS SUWEM ei pidanud vaatamata pretensioonile kinni kokku lepitud tellimuste tähtaegadest, mistõttu oli kostja sunnitud üles ütlema varem sõlmitud lepingud klientidega, tagastama klientide tasutud ettemaksud ja maksma trahve ning intresse. AS SUWEM ei ole valmistanud ajavahemikus 2014.a november kuni 2015.a jaanuar tellitud mööblit. AS SUWEM lubas mööbli valmistada märtsis 2015.a. AS SUWEM ei valmistanud mööblit ka märtsis. Kostja keeldus oma kohustuse täitmisest õigustatult, arvestades AS-i SUWEM müügilepingu tingimuste rikkumist (I kd, tl-d 105-109). Kaup on tarnitud osaliselt. Tasunõue on tekkinud osaliselt. Kostja keeldub tasunõude täitmisest. Asju ei valmistatud õigeaegselt. Iga arve kohta on midagi, mis on osaliselt tarnimata. Kostja ei tugine sellele, et ta on kaupa tagastanud. Kostja ei tugine väitele, et arved on osaliselt tasutud (I kd, tl-d 134-136). AS SUWEM jättis täitmata tellimuse nr 37 (arve nr 41748). AS-ilt SUWEM telliti kahekordne voodi. Kauba vastuvõtmisel selgus, et tellitud mööblist puuduvad artiklid nr 5000-1030, 5002-1030, 71013

) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 2 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas korduvalt AS-ile SUWEM tellimusi mööbli valmistamiseks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et AS-i SUWEM ja kostja vahel ei olnud sõlmitud lepingut, mis oleks reguleerinud poolte suhteid seoses mööbli tellimise, valmistamise ja üleandmisega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et AS-il SUWEM ja kostjal oli kokkulepe, et arvete tasumise tähtaeg on 40 päeva. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades tuleb poolte suhetele iga tellimuse osas eraldi kohaldada võlaõigusseaduses müügilepingu kohta sätestatut. 5.

§ 101

lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja põhjendas nõuet sellega, et AS SUWEM on tarninud kostjale kaupa, kuid kostja on jätnud selle eest tasumata. Kostja väidab, et AS SUWEM on jätnud kauba kostjale üle andmata. Kostja tugineb sellele, et tal on õigus kasutada õiguskaitsevahendina ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keelduda. 5.

1. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 23.10.2014 arvel nr 41748 (tellimus 37) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 1887,26 eurot 902,71 euro ulatuses (I kd, tl 55). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 16.10.2014 saatelehega nr 145523 (I kd, tl 159) ja 23.10.2014 saatelehega nr 145704 (I kd, tl 159 pöördel). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et AS SUWEM jättis täitmata tellimuse nr 37 (arve nr 41748). AS-ilt SUWEM telliti kahekordne voodi. Kauba vastuvõtmisel selgus, et tellitud mööblist puuduvad artiklid nr 5000-1030, 5002-1030, 7101-1030, 7102-
2. Puudusid kaks voodit ja turvapiirid, mis on kahekordse voodi oluliseks osaks, sest ilma nendeta pole võimalik kahekordset voodit komplekteerida ja ostjale üle anda. 4

§ 111

lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest täielik keeldumine on arvestades täidetud tellimuse mahtu vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole AS-ilt SUWEM vastu võetud asju tagastanud, mistõttu on kohtu hinnangul ebaõiglane, kui kostja võib asjad endale jätta ilma nende eest midagi maksmata. Kohus arvestab, et kostja ei ole pidanud AS-i SUWEM lepingurikkumist sedavõrd oluliseks, et lepingust taganeda. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest üksnes üle andmata kauba ostuhinna ulatuses. AS SUWEM jättis kostjale üle andmata kaupa maksumusega 127,01 eurot, mis moodustab arve kogumaksumusega 8,076% (I kd, tl-d 55, 143). Hageja on avaldanud, et arve on tasumata 902,71 euro ulatuses (I kd, tl 55). Pooled ei ole tuginenud sellele, et arve on tasutud konkreetsete kaubaartiklite osas. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal on õigus keelduda arve tasumisest 8,076% ulatuses, millele vastab 72,90 eurot (8,076% 902,71-st on 72,90). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna 829,81 eurot tasumist. 5.2. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 23.10.2014 arvel nr 41749 (tellimus 38) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 2817,79 eurot (I kd, tl 56). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 16.10.2014 saatelehega nr 145526 (I kd, tl 160) ja 23.10.2014 saatelehega nr 145705 (I kd, tl 160 pöördel). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et AS SUWEM jättis olulises osas täitmata tellimuse nr 38, mille kohaselt pidi AS SUWEM valmistama koolilaua koos komplektriiulitega. Tellimuse täitmisel puudus artikkel 9939-1030 (koolilaud) ja artikkel 1133-1570 (suur riiul). Tegemist oli riiulite komplektiga, mistõttu ei olnud ilma ühe osata võimalik teisi riiuleid kokku panna. Seetõttu jäi tellitud mööbel ostjale üle andmata. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on AS SUWEM jätnud kokkulepitud asjad osaliselt üle andmata. Kohus on seisukohal, et asja ostjale üleandmise tõendamise kohustus on müüjal. Asja mitteüleandmine on negatiivne asjaolu, mis pöörab tõendamiskoormise ümber. Kauba väidetavat üleandmist tõendav saateleht on kostja esindaja poolt allkirjastamata. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu teave kauba üleandmise või vastuvõtmise kohta. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et AS SUWEM on kostja osundatud asjad kostjale üle andnud. Seetõttu leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud artiklite 9939-1030 (koolilaud) ja 11331570 (suur riiul) üleandmine kostjale. Kohus on seisukohal, et kostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest täielik keeldumine on arvestades täidetud tellimuse mahtu vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 111lg 3). Kostja ei ole 5

§ 111lg 3).

Kostja ei ole AS-ilt SUWEM vastu võetud asju tagastanud, mistõttu on kohtu hinnangul ebaõiglane, kui kostja võib asjad endale jätta ilma nende eest midagi maksmata. Kohus arvestab, et kostja ei ole pidanud AS-i SUWEM lepingurikkumist sedavõrd oluliseks, et lepingust taganeda. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest üksnes üle andmata kauba ostuhinna ulatuses. AS SUWEM jättis kostjale üle andmata kaupa maksumusega 110,72 eurot, mis moodustab arve kogumaksumusega 8,30% (I kd, tl-d 57, 143). Hageja on avaldanud, et arvel märgitud ostuhind 1600,52 eurot on tasumata tervikuna (I kd, tl 56). Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus keelduda üle andmata kauba eest ostuhinna tasumisest 132,86 euro ulatuses (üle andmata kauba maksumus, millele on lisatud käibemaks). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna 1467,66 eurot tasumist. 6

§ 113

lõike 1 lauses 2 sätestatud viivisemäära ning on arvestanud viivist arvete sissenõutavaks muutumisest kuni 09.06.2015 (I kd, tl 15). Pooled ei ole vaielnud viivisearvestuse õigsuse üle, sh nõuete sissenõutavaks muutumise aja ja kohalduva viivisemäära üle. Kohus jättis hagiavalduse ostuhinna tasumise nõudes osaliselt rahuldamata, mistõttu tuleb ka viivisenõue osaliselt rahuldamata jätta. Kohus leidis eelnevalt, et arvel 41748 märgitud ostuhinnast on hagejal õigus nõuda 829,81 euro tasumist, arvel nr 41749 märgitud ostuhinnast on hagejal õigus nõuda 2321,05 euro tasumist, arvel nr 41750 märgitud ostuhinnast on hagejal õigus nõuda 1467,66 euro tasumist ning arvel nr 41755 märgitud ostuhinna tasumist ei ole hagejal õigus nõuda. Hageja arvestas nimetatud arvetel märgitud ostuhinnalt ajavahemiku 02.12.2014 kuni 09.06.2015 viivist 240,60 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades ostuhinda, mida hageja saab kostjalt tegelikult nõuda, on nimetatud arvetel märgitud ostuhinnalt arvestatava viivise suurus ajavahemiku 02.12.2014 kuni 09.06.2015 eest 192,52 eurot. Seega tuleb hageja viivisenõue jätta 48,08 euro ulatuses rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda tasumata ostuhinnalt kuni 09.06.2015 arvestatud viivist summas 559,83 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 559,83 eurot. 7. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles põhivõlalt seaduses sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude rahuldamiseni. Põhivõlana on hageja hagi esemes käsitlenud tasumata ostuhinda (I kd, tl 4). Kohus rahuldab hagiavalduse viivise protsendina põhinõudest väljamõistmise nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

§ 113

lg 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses põhinõude 16 411,57 eurot tasumata osalt alates 29.06.2015 kuni nõude täitmiseni. 8. AS-il SUWEM tekkisid sissenõudekulud 396 eurot. Hageja nõuab sissenõudekuludest 40 euro tasumist (I kd, tl 54). AS-ile SUWEM ei oleks tekkinud kulusid, kui kostja oleks ostuhinna tasunud enne hageja pöördumist õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kohus mõistab sissenõudekulu 40 eurot kostjalt hageja kasuks

§ 113lg 5 ja 127 lg 1 alusel välja. 9. Ts

MS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 18 213,36 eurot (I kd, tl 88). Kohus leiab, et hagihind ei ole määratud õigesti, mistõttu tuleb seda muuta. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 sätestas, et viivise protsendina põhinõudest tasumise nõude (TsMS § 367) hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 lause 1 nägi ette, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja esitas ostuhinna 17 565,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 607,91 eurot ja võlgnevuse sissenõudekulude 40 eurot hüvitamise nõuded. Hagihind nimetatud nõuete järgi on 18 213,36 eurot. Hageja nõudis protsendina tasumata ostuhinnast

§ 113lg 1 lauses 2 nimetatud ulatuses viivise väljamõistmist.

Ühe aasta eest arvestatud viivise summa ostuhinnalt 17 565,45 eurot oli 1414,02 eurot. Eeltoodut arvestades määrab kohus TsMS § 133 lõigete 1 ja 2 ning 134 lg 1 järgi hagihinnaks 19 627,39 eurot. 10