) § 26 lg 1. Kehtiv ravikindlustusõigus sätestab Haigekassale tagasinõudeõiguse isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist, samuti kindlustusandja suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames.
lg 1 järgi on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem muuhulgas kindlustatu isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks
-is sätestatud tingimustel ja korras.
lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad
-s sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud ning rahasumma, mida haigekassa on
-is sätestatud tingimustel kohustatud maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral. Vastavalt
lg 1 on töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel (
3 02.12.2017 – 17.02.2018.a. osutasid S. D.le kui ravikindlustatud isikule (
mõttes) SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum raviteenust, mille eest esitati Eesti Haigekassale arved seeria D6 nr 3601665 summas 7 311, 27 eurot (tl 46-92); - seeria AA nr 5629240 summas 132 529, 62 eurot (tl 92-154). S. D. ravi- / töövabastusperioodil 02.12.2017 – 17.02.2018.a arvestati töövõimetuslehtede nr 00172239, nr 18002644, nr 18002645, nr 18003500, nr alusel töövõimetushüvitist kokku 1 998, 22 eurot (tl 155-158). Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hageja võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi kokku 141 839, 11 euro ulatuses. Haigekassa nõudekirjale 23.07.2018.a. nr 5-3.4/24272 (tl 45) kostja reageerinud ei ole. 10. Kostja sisulisi vastuväiteid nõudele ega selle suurusele hagejale ega kohtule ei esitanud. Kohus möönab, et ravikindlustushüvitise suurust võisid mõjutada ka muud asjaolud peale kostja tekitatud tervisekahjustuse, nt ravi kvaliteet (kas tüsistused tekkisid kannatanul torkehaava või võimaliku ravivea tagajärjel; kannatanule tehti 2 operatsiooni - 02.12.2017 ja 15.12.2017, tl 47) arvestades, et tervisekahju tekitati 02.12.2017.a., kannatanu suri 2,5 kuud hiljem 17.02.2018.a. Kuna kostja sisulisi vastuväiteid nõude suurusele ei esitanud, loeb kohus, et tal sisulised vastuväited puuduvad. Kostja taotlus jätta hagi rahuldamata ja / või menetlus lõpetada põhjusel, et ei ole võimeline oma elu ajal sedavõrd ebareaalset kahjunõuet hüvitama, ei ole tõsiseltvõetav. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata juhul kui see on õiguslikult põhjendamata või tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt
lg 1 ja tõendanud, et tervisekahjustuse tagajärjel tekkis hagejal ravikindlustushüvitise tasumise kohustus ning kohustuse suurust Viru Maakohtu 02.07.2018.a. kriminaalasjas nr 1-18-2533 tehtud otsuse, raviteenuste arvete ja töövõimetuslehtedega. Kostja hageja väiteid millegagi ümber lükanud ei ole. Menetluse lõpetamise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 Ühtegi viidatud sättes toodud alustest, käesoleval juhul ei esine. Ainuüksi paljasõnaline väide, et kostja ei ole eeldatavalt võimeline nõuet täitma, ei anna alust selle rahuldamata jätmiseks. Kostja märgib oma kirjalikus vastuses, et kriminaalasjas tehtud otsusega on temalt juba S. D. abikaasa kasuks 15 000 eurot välja mõistetud. Kostja märge on asjakohatu. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagil ei ole puutumust S. D. lähedaste võimalike nõuetega kahju tekitaja vastu. Kohus mõistis S. D. abikaasale mittevaralise kahju hüvitise 15 000 eurot VÕS § 134 lg 3 alusel. Kohus leidis, et hüvitist õigustavad erandlikud asjaolud st abikaasa nägi pealt S. D. tapmist (tl 41). 11. Kohus rahuldab hagi. 4 Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.