KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Asjaoludest nähtub, et Xxxx AS-i (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel on sõlmitud xxxx liitumisleping kostja telefoninumbrile xxxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Hagejale on eelnimetatud lepingutest tulenev nõue loovutatud 28.10.2016.a lepinguga (tl 22). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 112,42 eurot, leppetrahvi 383,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,27 eurot, hüvitise võlgnevuse sissenõudmiskulude katteks summas 34,99 eurot ning lisanduva viivise alates 17.05.2018.a 2 2-18-7648 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei ole hageja leppetrahvi nõue õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses on hageja leppetrahvi õigusliku alusena viitamas võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-le 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Asjaoludest nähtub, et esialgne võlausaldaja on teenuste osutamise lepingu üldtingimuste p 8.2.1.1 alusel üles öelnud 30.10.2017.a kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Mobiilsideteenuse osutamise lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.1.5 näeb ette, et Tele2-l on õigus nõuda kliendilt tasude ja/või leppetrahvi maksmist. Üldtingimuste p 8.4.2 täpsustab, et juhul kui tarbija on sõlminud tähtajalise liitumislepingu, rakenduvad selle ennetähtaegsel lõpetamisel Tele2 teenuste kasutamiste tingimustes ja Tele2 hinnakirjas kajastatud leppetrahvid. Antud juhul puudub kohtul kahtlus selles, et kostja näol on tegemist tarbijaga VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kohtul puudub antud juhul kahtlus ka selles, et mobiilsideteenuse osutamise lepingu üldtingimuste p-s 5.1.5 ja 8.4.2 on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõistes. Kõnesolev säte näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 alusel eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Antud juhul ei nähtu hagiavalduses, et esialgse võlausaldaja ning kostja vahel oleks leppetrahvi küsimuses eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tuleneb, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS §-st 44 tuleneb, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul on praegusel juhul Tele2 teenuse kasutamise üldtingimuste p 8.4.2 kostjat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 mõttes ning tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Leppetrahvi kohaldamisel hinnakirjas sätestatud määra järgi puudub kostjal vähemalt osaliselt võimalus tõendada hageja kui tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust seoses mobiilsideteenuse lepingu ülesütlemisega. Muu hulgas ei ole hageja esitanud kohtule arvutuskäiku leppetrahvi kujunemise kohta. Võttes arvesse ka põhivõlgnevuse suurust (s.o 112,42 eurot) tuleb asuda seisukohale, et 383,51 euro suurune leppetrahv on põhivõlgnevusega võrreldes ebamõistlikult suur. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg-test 1 ja 6, leiab kohus, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks ei ole hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja jätab hagi selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Rahuldatud hagi osa teeb kohus kirjeldava ja põhjendava osata (
3 2-18-7648 2. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 29% ulatuses, siis peab kohus
lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 71% ulatuses hageja ja 29% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja asja materjalidest nähtuvalt ühtegi menetlustoimingut teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 125 eurot ja kulud õigusabile summas 140 eurot (käibemaksuta).
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse) mahtu ja õigusvaidluse keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 76,85 eurot (s.o 265 eurost 29%). Kohus märgib hageja taotlusel
lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
3. Kohus määrab kohtuotsuse kostjale kätte toimetada avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.