lg 2 p-de 1, 2 ja § 415 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Aleksei Dobrõnini kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Aleksei Dobrõninile esitati süüdistus lõhkeaine ja lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises. Lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises süüdistati A. Dobrõninit
lg 2 pde 1 ja 2 järgi seoses sellega, et ta hankis lõhkeaineid ja nende segusid (trotüül, heksogeen, šneideriit, ammooniumnitraat, kaaliumnitraat ja suitsuta püssirohi), hoidis neid oma garaažiboksis Kohtla-Järvel ja müüs need (v.a suitsuta püssirohu) 10. aprillil, 6. juunil ja 9. augustil 2012 A.K. ile. Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist heideti A. Dobrõninile süüdistuses
lg 1 järgi ette seetõttu, et ta hankis detoneernöörid, süütenöörid ja elektridetonaatorid, hoidis neid oma garaažiboksis Kohtla-Järvel ning müüs osa neist
Maakohtu otsuse peale esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja A. Dobrõnini süüditunnistamist
Tartu Ringkonnakohus jättis
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning teda karistati nelja aasta pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati A. Dobrõnin süüdi
lg 1 järgi ja karistati kolme aasta pikkuse vangistusega.
Dobrõninile raskema karistuse suurendamise teel liitkaristuseks viie aasta pikkune vangistus, mida vähendati
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja võrra, saades sel moel ärakantavaks karistuseks nelja aasta kümne kuu ja kahekümne kaheksa päeva pikkuse vangistuse. A. Dobrõninile mõistetavat karistust põhjendas kohus järgmiselt. A. Dobrõnin on varem karistamata. Ametlikult ta ei tööta ja tal on 60% ulatuses töövõimekaotus. Samas pani ta toime mitu kuritegu. Raskendavad asjaolud on teo toimepanek omakasu motiivil ja üldohtlikul viisil. A. Dobrõnin käitles suurt hulka lõhkematerjali. Muu hulgas käitles ta üle üheteist kilo trotüüli, mis on lõhkeainetest üks võimsamaid. Süüd suurendab asjaolu, et A. Dobrõnin mitte üksnes ei hoidnud lõhkematerjali, vaid andis selle isikliku kasu saamise eesmärgil üle talle sama hästi kui tundmatule isikule, tundmata huvi, mida lõhkematerjali saaja sellega peale hakkab. A. Dobrõnin ei ole tegu kahetsenud. Asjaolu, et süüdistataval on pere ja lapsed, ei saa karistuse mõistmisel arvesse 2 võtta, kuivõrd need olid tal olemas ka tegude toimepanemise ajal. Juba aastakümneid lõhkematerjali ebaseadusliku kogumisega tegelevale A. Dobrõninile tuleb mõista reaalne vangistus. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis taotles A. Dobrõnini kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina süüdistatava õigeksmõistmist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel tulnuks kaitsja hinnangul arvestada, et A. Dobrõnin on suures ulatuses töövõimetu, saab üksnes väikest pensioni, peab ülal kuut last, on varem karistamata, tunnistab oma süüd seoses garaažist leitud asjadega ega ole ühiskonnale ohtlik inimene. Tartu Ringkonnakohtu 24. septembri 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus A. Dobrõnini karistuse osas. Kohus mõistis A. Dobrõninile
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks kolme aasta ja
lg 1 järgi kahe aasta pikkuse vangistuse.
Dobrõninile kergemat karistust raskemaga kaetuks lugedes liitkaristuseks kolme aasta pikkune vangistus. Seda vähendati
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja võrra, saades sel moel liitkaristuseks kahe aasta kümne kuu kahekümne kaheksa päeva pikkuse vangistuse. Kohe ärakantavaks karistuseks määras ringkonnakohus viiekuulise vangistuse. Ülejäänud, st kahe aasta viie kuu kahekümne kaheksa päeva pikkune vangistus jäeti
lg-te 1 ja 3 alusel nelja aasta pikkust katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse osas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse järgmistel põhjustel. Maakohus leidis õigesti, et kuritegude suur hulk, lõhkematerjali suur kogus ja asjaolu, et A. Dobrõnin müüs lõhkematerjali talle vähe tuttavale inimesele, suurendavad süüdistatava süüd. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus korrektselt sellegi, et A. Dobrõnini karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samas ei saanud kohus viidata raskendavale asjaolule
p 1 (omakasu motiiv) tähenduses, sest
keelab arvestada karistuse kohaldamisel selliseid raskendavaid asjaolusid, mida on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena: A. Dobrõninile ette heidetav lõhkematerjali võõrandamine hõlmab omakasu motiivi.
tõttu ei saa karistust raskendada ka
p 7 (üldohtlik viis) alusel, sest lõhkematerjali käitlemine ei tähenda automaatselt kuriteo toimepanemist üldohtlikul viisil. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvesse võtta, et süüdistatav on töövõimetusinvaliid, kes peab üleval kuut last, sõltumata sellest, et need asjaolud esinesid ka kuritegude toimepanemise ajal. Jääb arusaamatuks, millisel alusel leidis maakohus, et A. Dobrõnin on lõhkematerjali kogunud juba aastakümneid. Et A. Dobrõnini süü on küllaltki suur, tuleb teda karistada vangistusega. Küll aga tuleb varem karistamata ja raskes isiklikus olukorras oleva süüdistatava karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Siiski peab A. Dobrõnin reaalselt ära kandma viie kuu pikkuse šokivangistuse. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ringkonnaprokurör O. Dorogan, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaator heitis ette, et ringkonnakohus küll möönis, et A. Dobrõnini süü on suur, ent mõistis talle ikkagi alammääralähedase karistuse ja liitkaristuse absorbtsiooniprintsiibi alusel. Lisaks ei põhjendanud ringkonnakohus oma sellist otsustust. Maakohus võis tugineda süüd raskendava asjaoluna omakasu motiivile, sest lõhkematerjalide võõrandamine on võimalik ka ilma varalise kasu saamise eesmärgita. Ringkonnakohus jättis suuresti tähelepanuta A. Dobrõnini teo asjaolud ja keskendus liigselt süüdistatava isikule. Ei ole tõendatud, et A. Dobrõnini perekondlik ja tervislik olukord on sedavõrd raske, nagu süüdistatav väidab ja ringkonnakohus leidis. A. Dobrõnin pani toime rasked korduvad kuriteod, kergendavad asjaolud puuduvad ja A. Dobrõnin toimepandut ei kahetse, mistõttu tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Riigikohus tühistas 10. märtsi 2016. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 24. septembri 2015. a otsuse A. Dobrõninile mõistetud karistuse osas ja saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Oma seisukohta põhistas kassatsioonikohus järgmiselt. 3 Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et A. Dobrõnini süüd suurendavad kuritegude arvukus, lõhkematerjali suur kogus ja selle korduv müümine kohtualuse jaoks peaaegu tundmatule isikule ning karistust kergendavate asjaolude puudumine. Sellest hoolimata mõistis ringkonnakohus süüdistatavale
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi sanktsiooni alammäära lähedase ja
lg 1 järgi minimaalse karistuse ning lähtus liitkaristuse mõistmisel absorbtsiooniprintsiibist. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus selliselt toimimist piisavalt põhjendanud. Samuti on apellatsioonikohus karistuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus leidis õigesti, et A. Dobrõnini karistust raskendavaks asjaoluks ei ole süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil
p 7 tähenduses, kuid kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui jättis karistust raskendavalt arvesse võtmata omakasu motiivi (
Õigesti on ringkonnakohus leidnud seda, et maakohus ei saanud A. Dobrõninile ette heita tõendamata väidet, mille kohaselt tegeles süüdistatav lõhkematerjali kogumisega alates noorpõlvest ehk juba aastakümneid. Ringkonnakohus ei ole aga talitanud korrektselt, arvestades A. Dobrõnini kasuks tema osalist töövõimetust ja kuue lapse ülalpidamist. Kassaator osutab õigesti sellele, et ringkonnakohtu otsusest ei ilmne, mille põhjal on kohus need asjaolud tuvastatuks lugenud. Ka ei ole otsuses selgitatud, miks ja millisel määral mõjutavad need süüdistatava isikut iseloomustavad asjaolud A. Dobrõnini karistust. Põhjendusi ei ole apellatsioonikohus toonud ka selle kohta, miks tuleb liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Selle põhjenduse puudumine on eriti vajalik seetõttu, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Tulenevalt eeltoodust leidis kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus on otsust vajalikul määral põhjendamata jättes rikkunud KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhistamise kohustust. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2016. a määrusega määrati kriminaalasja läbivaatamisele samas kohtukoosseisus, andes apellatsioonimenetluse pooltele õiguse esitada apellatsioonikohtule oma taotlused ja kirjalikud seisukohad seoses Riigikohtu 10. märtsi 2016. a lahendis nr 3-1-1-20-16 toodud seisukohtadega kuni 28. märtsini 2016. Määratud ajaks esitas ringkonnakohtule kirjalikud seisukohad ringkonnaprokurör O. Dorogan. Arvestades Riigikohtu 10. märtsi 2016. a otsuses nr 3-1-1-20-16 väljendatud seisukohti, palub ta mõista A. Dobrõninile
lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks neli aastat vangistust, § 415 lg 1 järgi kolm aastat vangistust ja
lg 1 alusel liitkaristuseks viis aastat vangistust.
augustist kuni 10. septembrini 2012, s.o üks kuu kaks päeva, karistusaja hulka ning mõista A. Dobrõninile lõplikult ärakandmisele neli aastat kümme kuud kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Prokurör leiab, et maakohus on A. Dobrõnini süü suurust silmas pidades õigesti karistanud teda sanktsiooni keskmisele lähedases määras, s.o viieaastase vangistusega. Maakohus arvestas tema süü suurust, raskendavat asjaolu ning süüdistatava isikut, samuti
§-s 56 sätestatud karistuse eesmärke. Samuti on prokurör seisukohal, et kuivõrd maakohus karistas A. Dobrõninit sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, siis ei mõjuta karistuse määra Riigikohtu seisukoht, et maakohus esmalt luges ekslikult A. Dobrõnini karistust raskendavaks asjaoluks
p-s 7 sätestatud süüteo toimepanemise üldohtlikul viisil ning teiseks heitis talle ette ka tõendamata väidet, et süüdistatav tegeles lõhkematerjali kogumisega alates noorpõlvest ehk juba aastakümneid. 4 Prokurör leiab ka, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeksid karistuse või selle osa süüdistataval reaalselt ärakandmise ebaotstarbekaks. A. Dorõnini karistusest osaline vabastamine ei vasta kuriteo toimepanemise asjaoludele ega tema isikule. Süüdistatava perekondlikku ja tervislikku seisundit iseloomustavaid asjaolusid ei ole võimalik karistuse mõistmisel arvestada, kuna vastavas osas ei ole kohtule tõendeid esitatud. Võttes arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid, kergendavate asjaolude puudumist ning A. Dobrõnini enda suhtumist kuritegudesse, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Esmalt selgitab ringkonnakohus, et Riigikohtu senise praktika kohaselt kohus, kellele on kriminaalasi kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise järgselt tagasi saadetud, lähtub uuel arutamisel konkreetsest tühistamise alusest (RKKKo-d nr 3-1-1-132-03 ja 3-1-1-97-06, p 33). Sellest tulenevalt käsitleb ringkonnakohus Viru Maakohtu 15. juuni 2015. a otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid A. Dobrõninile
lg 2 p-de 1, 2 ja § 415 lg 1 järgi mõistetud karistuse, liitkaristuse ja kandmisele kuuluva karistuse osas. Kriminaalasja varasemal arutamisel tuvastatud asjaoludes, mille suhtes Riigikohus ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ja ringkonnakohtu otsust ei tühistanud, ringkonnakohus seisukohta ei võta. Ringkonnakohus märgib veel, et arvestab apellatsioone läbi vaadates Riigikohtu samas kriminaalasjas tehtud lahendis esitatud juhiseid, kuivõrd KrMS § 364 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, Riigikohtu 10. märtsi 2016. a otsusega nr 3-1-1-20-16, esitatud apellatsiooniga ja prokuröri 25. märtsil 2016 esitatud vastusega sellele, leiab, et Viru Maakohtu 15. juuni 2015. a kohtuotsus A. Dobrõninile karistus mõistmise osas tuleb jätta muutmata. KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja vaid A. Dobrõninile karistuse mõistmisel
58 lg 1 p 7 alusel raskendava asjaoluga arvestamise.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on
lg-st 1 tulenevalt karistuse mõistmise esmaseks aluseks isik süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Ringkonnakohus leiab, et A. Dobrõnini süüaste on suur. Süü suuruse hindamisel võtab ringkonnakohus arvesse A. Dobrõninile süüks arvatud kuriteoepisoodide hulka. Ringkonnakohtu arvates viitab süüdistatava poolt toimepandud kuriteoepisoodide hulk asjaolule, et tegemist ei olnud süüdistatava ühekordse eksimusega, vaid taoline õigusvastane käitumisviis oli muutunud tema puhul süsteemiks. A. Dobrõnini süü suurust hinnates arvestab kohus ka käideldud lõhkematerjali kogust ja ohtlikkust. Süüdistatava poolt käideldi 11 kg trotüüli, aga ka süüte- ja detoneernööri ning detonaatoreid. Ekspertarvamuse kohaselt võib A. Dobrõninilt äravõetud lõhkeainest ja lõhkeseadeldise olulistest osadest valmistada lõhkekeha, mis tõstab veelgi ebaseaduslikult käideldud materjalide ohtlikkust. Tähelepanuta ei saa jätta ka A. Dobrõnini poolt lõhkeaine ja lõhkeseadeldise oluliste osade käitlemise viisi. Süüdistatav müüs nimetatud esemeid korduvalt (vähemalt neljal korral) talle sisuliselt tundmatule isikule, tundmata seejuures vähimatki huvi, mida kavatseb ostja lõhkematerjali ja 5 lõhkeseadeldise oluliste osadega teha. Nimetatu viitab ringkonnakohtu arvates A. Dobrõnini täielikule ükskõiksusele ühiskonna suhtes. Õigustatult on maakohus A. Dobrõninile karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendavate asjaolude puudumisega süüdistatava käitumises. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatult on maakohus arvestanud A. Dobrõnini karistust raskendava asjaoluna
Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et A. Dobrõnini suhtes esineb ka teine karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Üldohtlikul viisil kuriteo toimepanemist on õiguskirjanduses sisustatud kui süüteo toimepanemist mürgitamisega, plahvatusega, süütamisega jms olenemata, millise tagajärje nimetatud viisil toimepandud süütegu kaasa tõi. Ainuüksi see, kui süüalune käitleb ebaseaduslikult lõhkematerjali (s.o hoiab, valdab, annab edasi ja/või võõrandab), ei tähenda seega, et ta paneb teo toime üldohtlikul viisil. Ülaltoodust tulenevalt ei arvesta ringkonnakohus A. Dobrõninile karistuse mõistmisel raskendava asjaoluna
A. Dobrõnin on varem kriminaalkorras karistamata. Taotledes esitatud apellatsioonis A. Dobrõninile mõistetud karistuse vähendamist, toob kaitsja välja asjaolu, et A. Dobrõnin on invaliid, tema töövõimekaotus on 60%. Samuti selle, et tema abikaasa on invaliid ning nende ülalpidamisel on kuus last. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud sellekohased väited jäävad paljasõnalisteks, sest kriminaaltoimikus puuduvad dokumendid, mis taolisi väiteid kinnitaksid. Nimetatut kinnitavaid tõendeid ei esitatud ringkonnakohtule ka
lg 2 p 1,2 näeb sanktsioonina ette kahe kuni kümneaastase vangistuse.
lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kahe kuni kümneaastase vangistuse. Seega on vabaduskaotusliku karistuse keskmiseks määraks mõlemas paragrahvis ettenähtud sanktsiooni kohaselt 6 aastat vangistust. Hinnates A. Dobrõnini süüd suureks ning arvestades tema poolt kuritegude toimepanemise eitamist ja küünilist suhtumist nendesse, leiab ringkonnakohus, et A. Dobrõninit tuleb karistada reaalse vabaduskaotusliku karistusega. 6 Arvestades aga asjaolu, et A. Dobrõnin on varsemalt kriminaalkorras karistamata, on maakohus õigustatult süüdistatavat karistanud sanktsioonide keskmistest määradest mõnevõrra väiksema karistusega. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et ringkonnakohus ei arvesta A. Dobrõninile karistuse mõistmisel
Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus karistas A. Dobrõninit niigi tema poolt toimepandud kuritegude sanktsioonide keskmisest määrast väiksemate karistustega ning liitkaristuse moodustamisel kasutas maakohus karistuste osalist liitmist, siis ei tingi ühe raskendava asjaolu mittearvestamine ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse muutmist A. Dobrõninile mõistetud karistuste ja liitkaristuse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Viivi Tomson, Agu Timmi 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.