Obsah (8)

§ 177§ 444§ 174§ 138§ 144§ 165§ 173§ 178

2-18-12315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12315 Tsiviil

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja I vahel on 08.07.2015.a sõlmitud kasutusrendileping nr JOR15-

1. Liisinguvõtja poolt väljavalitud varakogumi omandas hageja Xxxx AS-lt (müügiarve nr 150813). Kostja I sai rendieseme oma valdusse ja kasutusse 08.07.2015 ja seda kinnitab rendilepingu põhitingimuste (edaspidi PT) punkt 3.1 ja liisinguvõtja digitaalallkirja kuupäev rendilepingus. Rendilepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.2.4 kohaselt algas rendiperiood lepingu allkirjastamise kuule ülejärgneva kuu esimest kuupäevast e. 01.09.2015 ja rendileping lõppes Rendilepingu PT punkti 4.1 järgi 31.08.
2. Rendilepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 6.1 kohaselt kohustus rentnik tasuma rendimakseid igakuiselt ja rendimakse tasumise tähtpäev oli jooksva kuu viimane päev. Igakuise rendimakse kokkulepitud suurus lepingus oli 109,83 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus käibemaks. Lepingu PT punkti 5.1 alusel kohustus rentnik ka vara kindlustama. Kuna Rentnik vara kindlustamise eest ise tasuda ei soovinud, sõlmis hageja varakindlustuse Xxxx AS kaudu ise (varakindlustuse vahendamise eest esitas Xxxx AS hagejale arve nr 150814) ja lisas selle rentnikule tagastamiseks graafikusse kokkuleppelises kuumakses. Rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping (rendilepingu esilehe punktis 7), milles kostja II võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui kostja I oma kohustusi ei täida. Käenduslepingu punkti 7.5.1 2 2-18-12315 kohaselt vastutab käendaja solidaarselt ja punkti 7.7 järgi on käendaja vastutuse maksimummäär 7880,65 eurot. Võlgnevuse tõttu saatis hageja kostjatele nii postiga kui e-mailiga 14.06.2017 hoiatuse liisingulepingu ülesütlemise kohta. Saadetud hoiatuses kohustas hageja andma esmalt liisinguobjektid hoiule kuni võla tasumiseni ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna võlgnevust ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt üles 13.07.2017 ja saatis kostjatele avaldused nii postiga kui e-mailiga. Liisingulepingu ülesütlemise päeva seisuga olid kõik võlad kokku 4082,71 eurot. Kuna liisinguvõtja peale ülesütlemist liisinguobjekte ei tagastanud, tegi hageja varade otsimise ja tagastamise ülesandeks inkassofirmale Xxxx OÜ. 06.02.2018 tagastas inkassofirma liisinguobjektid. Liisinguobjektide tagastamise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 340,00 eurot, millest käibemaksuta osa summas 283,33 eurot. 13.02.2018 määras Xxxx OÜ liisinguobjektide turuväärtuseks kokku 1000,00 eurot + käibemaks (s.o 550 + 450). Võttes arvesse liisinguobjektide spetsiifilisust ja seetõttu võimalike huvitatud isikute kitsast ringi, otsustati varad müüa oksjonil. 14.03.2018 müüdi oksjonil rehvipink TC 528 TI hinnaga 1850,00 eurot + käibemaks. 14.03.2018 müüdi oksjonil rehvipink WB 277 N hinnaga 554,17 eurot + käibemaks. Varade müük hagejale Xxxx OÜ-le on vormistatud koondina kokku summale 2404,17 eurot + käibemaks. Müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 531,66 eurot, millest käibemaksuta osa summas 443,05 eurot. 27.06.2018 laekus kindlustuse vahendaja õigusjärglaselt (Xxxx AS-ilt) hagejale kindlustuse jäägi tagastus summas 348,11 eurot. Kindlustuse jääk seega peale jäägi tagastust on 189,59 eurot (tasuda jäänud kindlustusmaksete osa 537,70 miinus kasutamata aja hüvitis 348,11). 11.07.2018 edastas hageja kostjatele e-mailiga teate liisinguobjektide müügi kohta ja andis võla tasumiseks tähtaja kuni 20.07.
3. Kostjad võlga tasunud ei ole. Liisingulepingute ülesütlemisega muutusid 13.07.2017 kõik kohustused sissenõutavaks, seal hulgas graafiku järgne tasumata liisingu jääk. Viivise määr liisingulepingu põhitingimuste punkti 17 kohaselt on 0,15% päevas. Liisinguobjektid tagastati 06.02.
4. Tagastatud liisinguobjektide turuväärtusteks loeb hageja müügihinnad, kuna oksjonil osutus hind määratud turuväärtusest kallimaks. Seega vähendab hageja lähtuvalt VÕS § 367 lg-st 3 jääkmaksumust varade tagastamise päeval müügihindade ulatuses. Viivis jääkmaksumuselt alates lepingu ülesütlemisest kuni varade tagastamise päevani on 1095,45 eurot (3511,06 x 0,15% x 208 päeva, periood 14.07.2017 – 06.02.2018). Viivis jääkmaksumuselt alates varade tagastamise päevast kuni hagi esitamiseni on 318,78 eurot (1106,89 x 0,15% x 192 päeva, periood 07.02.2018 – 17.08.2018, varade turuväärust tagastamisel on arvesse võetud). Kokku viivis hagi esitamisel 1414,23 eurot. Liisinguobjekti tagastamise ja müügiga seonduvate kulude hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg
5. Antud kulud kokku olid 716,38 eurot (283,33 tagastus + 433,05 müük). Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja:
6. vara soetamisega seonduv kahju hüvitis summas 1106,89 eurot;
7. liisingumaksete ja kindlustuse võlgnevus summas 627,41 eurot;
8. viivis summas 1414,23 eurot;
9. kahju hüvitis 716,38 eurot (inkasso + müük);
10. kantud menetluskulu 325,00 eurot, mis on tasutud riigilõiv, koos VÕS 113 lg 1 järgsete viivistega (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses 3 2-18-12315 kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 325 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 325 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 325 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4