Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 173§ 177§ 178

2-18-9750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9750 Tsiviilas

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja J-M O Si (edaspidi liisinguvõtja) vahel on 02.03.2016 sõlmitud liisinguleping nr 841416FKP, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (xxxx) omandamist läbi kapitalirendilepingu. Liisinguese anti akti alusel liisinguvõtja valdusse ja kasutusse 02.03.

1. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja liisinguobjekti kasutamise eest tasuma liisingumakseid ja liisingulepingu põhitingimuste punkti 10 järgi kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt. Liisingumaksete tasumise- ja jääkmaksumuse vähenemise jälgimiseks väljastati liisinguvõtjale kokkulepitud tingimustel ka maksegraafikud. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 9 alusel muudeti intressi vastavalt euribori muutusele 2 korda aastas. Liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Liisinguobjekti tagastamise faktist lähtuvalt krediteeris hageja liisingulepingu ülesütlemise päeva seisu jääkmaksumust. Seoses käibemaksu korrigeerimisega jäi kreeditarve koostamise päeval graafiku järgseks jääkmaksumuseks 6926,78 eurot (s.o 8312,14 eurot miinus käibemaks 1385,36 eurot) (kreeditarve nr PKRG-
2. Liisinguobjektile määrati turuväärtuseks tagastamisel 1666,67 eurot. Vara turuväärtuse määramise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 72,00 eurot, millest käibemaksuta osa summas 60,00 eurot. Hageja saatis hindamisakti liisinguvõtjale tutvumiseks e-mailiga 12.01.
3. Lähtuvalt liisinguobjekti seisukorrast ja selle suurest remondivajadusest otsustati liisinguobjekt müüa oksjonil. Liisinguvõtja määratud hinna osas ühtegi vastuväidet ei esitanud. Liisinguobjekt müüdi 27.03.2018 oksjonil hinnaga 2091,67 eurot 2 2-18-9750 (hinnale lisanud käibemaks, hageja arve nr PREK-58464 Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ arve nr 1803036 edasi oksjoni võitjale Xxxx OÜ-le). Müügi korraldamise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 345,10 eurot, millest käibemaksuta osa summas 287,58 eurot. Peale müüki edastas hageja 11.06.2018 liisinguvõtjale e-mailiga teate liisinguobjekti müügi kohta ja esitas järelejäänud nõude võlgade tasumiseks ja andis täiendava tähtaja kuni 21.06.
4. Peale lõpliku nõude edastamist on hageja üritanud kostjale korduvalt ka helistada, kuid tulutult. Kogunenud viivise võlg liisingulepingu ülesütlemise päeval oli 7,88 eurot. Hagi lihtsustamise huvides hageja loobub viivisest ülesütlemise päeva seisuga. Viivise arvestus lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamiseni 8312,14 x 0,02 x 26 päeva, periood 17.11.2017 – 12.12.2017 = 43,22 eurot. Viivise arvestus liisinguobjekti tagastamisest kuni hagi esitamiseni. Kuna liisinguobjekti müügihind osutus oksjonil suuremaks, kui määratud turuväärtus tagastamisel, siis loetakse turuväärtuseks tagastamise päeval müügihind: 6926,78 x 0,02 x 196 päeva (13.12.2017 – 26.06.2018) = 189,54 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja:
5. vara soetamisega seotud kahju hüvitis (jääkmaksumus) 4835,11 eurot;
6. liisingumaksete võlg 919,92 eurot;
7. sissenõutav viivis kokku 232,76 eurot (s.o 43,22 + 189,54);
8. vara hoiule andmise kohustuse rikkumise eest leppetrahv summas 500,00 eurot;
9. vara tagastamise ja müügiga seotud kahju hüvitis kokku 1089,25 eurot (741,67 + 60,00 + 287,58);
10. viivis 0,02% päevas kahju hüvitiselt 5924,36 eurot (hagi ese nr 1 + hagi ese nr 5) alates 27.06.2018 kuni kahju täieliku hüvitamiseni;
11. kantud menetluskulu summas 500,00 eurot, mis on tasutud riigilõiv koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras sätestatud viivistega. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 500 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise 3 2-18-9750 lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4