Obsah (5)

§ 1775§ 1771§ 1774§ 1773§ 1772

2-18-3107 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik HEa Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 11.september 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3107 Tsiviilasi Tallinna kohtutäituri

§ 1775

lg 1) Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Menetluse käik

1. Tallinna kohtutäituri E V (avaldaja/kohtutäitur) esitas 27.02.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgniku E Mi (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2. Harju Maakohtu 28.02.2018 määrusega võeti avalduse menetlusse, kaasati puudutatud isikud (võlgnik, sissenõudjad ja sissenõudjate seaduslik esindaja) ja küsiti avalduse osas seisukohta.
3. Sissenõudjad said tsiviilasja materjalid kätte 02.03.2018 e-kirjaga.
4. Võlgnik teatas 12.04.2018 telefoni teel, et on kohtu 02.03.2018 e-kirja, millega kohus edastas võlgnikule tsiviilasja materjalid, kätte saanud.
5. Kohus määras 09.05.2018 kirjaga menetlusosalistele täiendava tähtaja seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist. Kohtu kirjale vastas avaldaja 21.05.
7. Võlgnik ei ole kohtule oma seisukohti esitanud. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
8. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused nr 022/2017/2716 ja 022/2017/
9. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 13.12.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-1616377 (täitedokument) ja sissenõudjate täitmisavaldus. Harju Maakohtu 13.12.2016 kohtumääruse nr 2-16-16377 alusel on võlgnik kohustatud tasuma sissenõudjate kasuks elatist alates 01.10.2016 kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni. Sissenõudjate seaduslikult esindajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik korrapäraselt täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust. 2 2-18-3107
10. Nõude sisu täitemenetluses 022/2017/2716 on järgmine: perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 on sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 542,40 eurot.
11. Nõude sisu täitemenetluses 022/2017/2717 on järgmine: perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 on sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 531,78 eurot.
12. Täitmisteade on võlgnikule loetud kätte toimetatuks 09.06.2017 sissenõudjate seadusliku esindaja poolt kohtutäiturile teavitatud elukoha aadressil xxx. Seda on oma elukoha aadressina kinnitanud ka võlgnik: kullerile 06.06.2017, kell 12.
13. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud.
14. 08.01.2018 esitas sissenõudjate seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nõusoleku avalduse esitamiseks kohtule.
15. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 07.11.
16. Teisi täitemenetluse seadustiku (

) § 1772 lgs 1 nimetatud õigusi ja lube kohtutäitur ei ole tuvastanud.

1. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 09.01.2018 ja hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 26.02.
2. 09.01.2018 edastati hoiatus täiendavalt ka võlgniku e-posti aadressile xxx, kuid kättesaamist ei ole võlgnik kinnitanud. Kohtutäitur märgib, et hoiatus edastati lisaks 16.01.2018 lihtkirjana elukoha aadressile xxx ja kättetoimetamise teisel katsel 23.01.2018 kell 13.20 jäeti hoiatus postkasti.
3. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte

§ 1771lg-s 1 nimetatud tingimust.

Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni.

1. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgniku juhtimisõiguse piiramine motiveeriks ning sunniks võlgniku tasuma korrapäraselt igakuist elatist. Kohtutäitur tugineb oma seisukoha esitamisel seaduseandja seletuskirjale, mille kohaselt ei ole võlgniku õiguste peatamise või õiguste andmise keelamise kui võlgniku suhtes kasutatava meetme eesmärk võlgniku karistada elatise tasumata jätmise eest vaid pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist tasuma või esitama mõjuva põhjenduse, miks ta seda teha ei saa.
2. 18.05.2018 esitas sissenõudjate esindaja kohtutäiturile e-kirja, milles teavitas, et võlgnik kasutab igapäevaselt valget xxx sõiduautot. Kohtutäituril ei ole alust kahelda sissenõudjate esindaja teabe usaldusväärsuses. Sõiduauto kasutamine vajab rahalisi vahendeid, kuid eelkõige on vanemal kohustus ja õiguse hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. Kohtutäitur märgib, et peale avalduse esitamist ei ole võlgnik kohtutäituri ametialasele arveldusarvele tasumisi teostanud ning võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud omapoolseid põhjendusi elatise mittetasumise kohta. Seadus näeb võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, kuid võlgnik ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.
3. Võttes aluseks sissenõudjate seadusliku esindaja 08.01.2018 nõusoleku, taotleb kohtutäitur kohtult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ja nende andmise keelamist. Võlgniku seisukoht
4. Võlgnik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud. 3 2-18-3107 Sissenõudja seisukoht
5. Sissenõudja ei ole avalduse osas otseselt sisukohta esitanud, kuid tema avaldustest kohtule ja kohtutäiturile ilmneb, et sissenõudja toetab täituri avaldus – ta on andnud selle esitamiseks ka nõusoleku. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, tsiviilasja materjalid ja kohtu poolt kogutud tõendid ning avaldaja täiendavad selgitused leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ja

§ 1774lg 1 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. 22. Vastavalt Ts

MS § 477 lg-tele 1, 5 ja 7 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohaldatavad normid 23.

§ 1773

lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku

§ 1772

lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte

§ 1771lõikes 1 nimetatud tingimust. 24. Ts

MS § 1771 lg 1 näeb ette, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku

§ 1772

lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 25.

§ 1772

lg-d 1-3 näevad ette, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisõigus; 2) mootorsõiduki juhtimisõigus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. Kui kohus peatab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. Kohus võib korraga peatada mitu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust ja luba ning keelata nende andmise. Õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise keelamisel võtab kohus arvesse

§ 1774lõikes 2 sätestatut.

26.

§ 1774

lg 2 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) 4 2-18-3107 põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 27.

§ 1772

lg 2 näeb ette, et kui kohus peatab sama paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. Kohtu põhjendused

1. Seega, kui võlgnik ei ole 3 kuu jooksul täitemenetluses võlga tasunud kasvõi ühe kuu elatise suuruses ega esitanud täiturile mõjuvat põhjust, miks ta pole seda teinud või kui võlgniku esitatud põhjus on ebapiisav, siis on täituril õigus kohtult taotleda võlgniku õiguste piiramist, muuhulgas juhtimisõiguse peatamist. Seejuures on täitur võlgnikku eelnevalt hoiatanud ning ka seejärel ei ole võlgnik asunud oma kohustusi täitma. Avaldaja Tallinna kohtutäitur E Ve kirjeldatud asjaolude järgi täpselt selline olukord on antud juhul tekkinud.
2. Avaldaja palub peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimise õigus ja keelata selle andmine.
3. Tsiviilasjas esitatud ja kogutud materjalide alusel tuvastab kohus alljärgneva: - Täitmisavaldused (t lk 5-6 ja t lk 68-73) on esitatud selliselt, et sissenõudja M Ma soovib sundtäita elatise nõuet ajavahemiku 01.10.2016-01.06.2017 eest s. o 8 kuu eest kokku summas 1 940 eurot (s.o 3 kuu eest 2016 aastal 3x235 eurot ja 5 kuu eest 2017 aastal 5x247 eurot). Sama perioodi ja summa osas palub elatise nõuet sundtäita ka sissenõudja M Ma. - Täitmisteated on võlgnikule toimetatud kätte 09.06.2017 (lk 10 pöördel ja lk 65). - Võlgnik ei ole igakuist elatist ega elatise võlgnevust tasunud alates 01.10.2016 (lk 5-6; 12 ja lk 74). Sissenõudjate seadusliku esindaja 10.09.2018 selgituste kohaselt ei ole võlgnik maksnud elatist alates 01.10.2016 kuni käesoleva ajani ning võlgnevus kokku kahe ülalpeetava osas on 12 000 eurot. - Elatis on võlgnikult sissenõudjate kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-16377 (lk 7-8). Kohus märgib, et kohtuotsusega välja mõistetud elatis on oluliselt suurem, kui on nõue, mille sissenõudjad on sundtäitmisele pööranud. Nimelt on kohus välja mõistnud elatise M Ma kasuks alates 01.10.2016 summas 295 eurot, mis muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ning moodustab ½ sellest koefitsiendiga 135%. M Male välja mõistetud elatis alates 01.10.2016 on 281 eurot, edaspidi arvestusega 142% seadusega kehtestatud elatise miinimummäärast. - Avalduse esitamise seisuga on nõude sisu täitemenetluses 022/2017/2716 perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 542,40 eurot (koos täituri tasuga 530,40 eurot ja täitmenetluse alustamise tasuga 72 eurot; t lk 11) ning täitemenetluses 022/2017/2717 perioodil oktoober 2016 kuni juuni 2017 on sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 531,78 eurot (täituri avaldus, t lk 2 pöördel, eraldi võlgnevuse arvestust ei ole täitur esitanud, kuid võlgnik pole sellele ka vastu vaielnud). - Sissenõudja on 08.01.2018 esitanud täiturile avalduse juhilubade peatamiseks (lk 12). -

§ 1771

ettenähtud hoiatuse võlgnikule selle kohta, et tema suhtes võidakse rakendada mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist, on täitur võlgnikule kätte 5 2-18-3107 toimetanud 09.01.2018 e-kirja teel (t lk 13-14) ja 25.02.2018 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (t lk 16). - Kohus on võlgnikuga telefoni teel vestelnud nii 04.04.2018 kui ka 12.04.2018, kuid võlgnik ei ole avaldusele ega kohtu pöördumistele vastanud. 31. Seega kohus tuvastab, et

§ 1771ja § 1772 eeldused on täidetud.

32.

§ 1771

lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17).

1. Seega peab kohus järgmisena tuvastama, kas võlgniku õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1).
2. 09.05.2018 kirjaga (t lk 33) selgitas kohus võlgnikule, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 477 lg-le 1 kohaldub viidatu põhimõte ka hagita menetluses. Seega tuli menetlusosalistel oma väidete tõendamiseks esitada asjakohased tõendid. Käesoleva menetluse raames ei ole võlgnik kohtule ühtegi selgitust ega tõendit esitanud.
3. Hagita menetluses TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 alusel kehtiv uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Õiguse piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071 p 17.2). Kohtul puudub võimalus hinnata, kas võlgnikul esineb mõjuv põhjus elatise mittemaksmiseks või kuidas see mõjutab tema toimetulekut, sest selle kohta saab kohtule infot anda ainult võlgnik ise. Kui võlgnik ei pea vajalikuks selgitusi anda, siis loeb kohus, et elatise mittemaksmiseks mõjuv põhjus puudub. Täitur on oma 21.05.2018 seisukohas kohtule kinnitanud, et võlgnik pole pidanud vajalikuks ka täiturile selgitusi anda, miks kohtuotsus on täitmata ja elatis 2 aasta jooksul maksmata (vt ka t lk 50).
4. Kohus arvestab sellega, et sissenõudjate esindaja on 18.05.2018 teatanud täiturile, et tema teada kasutab võlgnik valget sõiduautot xxx (vt t lk 51). Kohus on tuvastanud, et võlgnikule kuulub sõiduauto xxx, ehitusaasta xxx (t lk 60) ja võlgnik on xxx ainuosanik ja juhataja (lk 58). Lisaks omab võlgnik sõiduauto xxx kasutusõigust (ehitusaasta 2014, lk 61). Sama sõiduauto kasutusõigus on ka xxx OÜ-l. Kuna xxx omanikuks on xxx (t lk 61 pöördel), siis peavad võlgnikul olema vahendid auto liisingmaksete tasumiseks ning muude auto kasutamisega seotud kulude (nt kütus) kandmiseks. xxx OÜ osade omamine viitab sellele, et võlgnik kas tegeleb või vähemalt on tegelenud ettevõtlusega. Kohus arvestab ka sellega, et võlausaldajate esindaja selgituste kohaselt (t lk 74), elab võlgnik majas, sõidab ringi kalli autoga ja tegutseb finantsalal. 6 2-18-3107 Seega pole kohtu arvates usutav, et võlgnikul pole rahalisi vahendeid oma kohustuse täitmiseks. Kohtule pole teada ka tervisest vms tingitud asjaolusid, mis võiksid takistada oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmist. Asja materjalidest nähtub, et võlgnikul puudub kinnisvara, töökoht ja kontodel rahalisi vahendeid (lk 20, 21, 38,45, 47, 55). Kohtu hinnangul nähtub võlgniku elulaadist, et need asjaolud ei takista võlgniku keskmisest kulukamat eluviisi. Võlgnikul puudub küll kinnisvara, kuid ta elab eramajas, võlgnikul puudub küll töökoht ja raha kontol, kuid see ei takista teda kasutamast kulukat sõiduautot (avalikult kättesaadava internetilehe autod24.ee andmetel on sellise sõiduki hind kasutatuna vahemikus 25-50 000 eurot). Sissetuleku puudumine ei saa seega võlgnikku takistada elatise maksmisel. Muid (mõjuvaid) asjaolusid oma kohustuste täitmata jätmise põhjendamiseks ei ole võlgnik kohtu ette toonud.
5. Riigikohus on 20.12.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-4751 p-s 19 toonud esile järgmist: /…/ elatise võlgnikud võib lähtuvalt nende majanduslikust olukorrast jagada kahte rühma: võlgnikud, kellel ka tegelikult puudub sissetulek ning muu vara, mille arvel saaks elatisnõuet täita, ja võlgnikud, kellel on vahendeid elatise maksmiseks, kuid kellel õnnestub oma vara kohtutäituri eest varjata. Teise rühma kuuluvad võlgnikud teenivad oma sissetuleku, töötades ümbrikupalga eest, või peavad ise mingit laadi registreerimata ettevõtlust. Nende puhul ei anna tulemust tüüpilised täitemenetluse sissenõudmise meetmed, nagu pangakonto ja töötasu arestimine. Kolleegiumi hinnangul võib sellest mõista, et

§ 1772

meetme eesmärgina on nähtud ennekõike nende võlgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kellel oleks vahendeid oma elatisekohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui vahendite nappus. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist just sellise olukorraga, kus võlgnikul küll on vahendid elatise maksmiseks, kuid ta ei soovi oma kohustust täita. Seega on

§ 1772

kohane meede võlgniku distsiplineerimiseks ja elatise kohustuse täitmisele kallutamiseks.

1. Võlgnik ei ole toonud esile ühtegi asjaolu ega esitanud tõendeid selle kohta, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane ja et tal esines mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks. Kohus ei tuvasta asjaolusid, mis välistaksid võlgnikul asuda tööle. Kuna võlgnikul on sõiduauto kasutamise võimalus, mille ülalpidamisega kaasnevad kulud, siis ei ole kohtu hinnangul usutav, et võlgnikul puudub üldse sissetulek. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on terve ja töövõimEe isik, kellel on võimalik leida sissetulekut mh teha vajadusel elus ümberkorraldusi sissetuleku leidmiseks. Äriregistri väljavõtete kohaselt on võlgnik ettevõttes juhatuse liike ja ainuosanik. Seega on võlgnik võimEe juhtima ettevõtet ja ei leia tõendamist asjaolu, et võlgnikul on takistusi sissetuleku leidmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul avaldaja taotletud meetmed on kohased kallutamaks võlgnikku tasuma igakuist elatist. Taotletud meetmed distsiplineerivad võlgnikku elatise tasumisel.
2. Võlgnikule on väljastatud juhiluba (lk 15 + uus tõend) nr xxx (kehtivuse lõpp 07.11.2018) ja seega täituri avaldus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kuulub rahuldamisele.
3. Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel

§ 1775sätestatud alustel. 7 2-18-3107 Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine 41. Ts

MS § 173 lg 1 alusel tuleb kohtul menetlust lõpetavas lahendis otsustada muuhulgas ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.

1. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, siis on õiglane jätta menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 162 lg 1).
2. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et avaldajal ja sissenõudjatel menetluskulud puuduvad. Kohtu täiendavad selgitused
3. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.
4. Kohus toimetab avaldajale ja kohtutäiturile kätte määruse, mis lõpetab võlgniku õiguse või loa kehtivuse peatatuse ja temale õiguse või loa andmise keelamise. Kohtumääruses märgitud õiguse või loa kehtivuse peatamise ja õiguse või loa andmise keelamise lõpetamisega seotud toimingute tegemiseks toimetab kohus asjaomasele asutusele kätte jõustumismärkega määruse (

§ 1775lg-d 2-3).

1. Liiklusseaduse §127 sätestab, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
2. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ HEa Luksepp kohtunik 8