lg 2 teise lause alusel on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime.
lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ülaltoodu alusel on kostja seaduslik esindaja seisukohal, et Inbank AS-il ja 1A.EE OÜ-l ei olnud õigust sõlmida V Aiga lepingut, kuna tehingu tegemise ajal oli kostjal piiratud teovõime (
lg 2) ning seega
Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et kostja ning 1A.EE OÜ vahel sõlmiti 13.10.2016.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping. Pooled vaidlevad selle üle kas nimetatud tehing on tühine või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 8 lg 2 järgi on täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). 2
lg 2 teise lause kohaselt on piiratud teovõime alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Vaidlus puudub selles, et kostja V Ai teovõimet piirati Harju Maakohtu 27.03.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1028, mil tema üle seati eestkoste. Kohus, juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-s 8 sätestatust, kogus omal algatusel tõendeid ja tutvus tsiviilasja nr 2-17-1028 toimikuga ning muu hulgas ka nimetatud toimikus asuva kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt on koostatud 07.02.2017.a. 27.03.2017.a määrusest ja tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks tuvastatud kostja V Ai piiratud teovõime enne, kui alles 27.03.2017.a määruse tegemise aja seisuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et V Ai teovõimet ei olnud 13.10.2016.a piiratud ning tema poolt sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping nr 1A01942 ei olnud tühine tehing
Hagi on põhinõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse lisaks oleva osamaksetega müügilepinguga nr 1A01942 on tõendatud ning sellest on jälgitav hageja nõude kujunemine põhivõla 204 euro, lepingutasu 15 euro, intressi 27,65 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 20,08 euro ning lepingu haldustasu 3,60 osas. VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müüja on hagiavalduse lisaks oleva osamaksetega müügilepinguga nr 1A01942 tõendanud lepingu sõlmimist poolte vahel ning kosta kohustust. VÕS § 76 lg 3 järgi peab võlgnik kohustuse täitma täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja lepingu kohast täitmist tõendanud ei ole. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p6 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 204 euro, lepingutasu 15 euro, intressi 27,65 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 20,08 euro ning lepingu haldustasu 3,60 osas täielikult, sest kostja ei ole tõendanud, et hagejal puuduks alus nõude esitamiseks, et kostja on kohustuse kohaselt täitnud või et kostjal esineks alus kohustuse täitmisest keelduda. Kohus rahuldab hageja nõude hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivise osas TsMS § 367 alusel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldab hageja menetluskulude nõude üksnes riigilõivu 75 euro osas. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.