Obsah (4)
§ 113§ 94§ 108§ 1582-18-122931 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-122931 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuas
§-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi kostjaga
- juunil 2018 laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. Vastavalt üldtingimuste p 10.3 lepingu ülesütlemise tasu on 5 eurot ja korduva võlateatise tasu 5 eurot, milliste summade tasumist nõuab hageja kostjalt. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas
- juulil 2018 B OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 500 eurot; intressid summas 66,49 eurot (periood 14.03.2018 kuni 28.06.2018; vastavalt lepingule kohustus võlgnik lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,126% päevas. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ei esita hageja viiviste nõuet lepingu alusel, vaid võtab viivisnõude aluseks
§ 113lg 1 teises lauses 2
(4)2-18-122931 sätestatud viivise määra. Seega võlgneb kostja hagejale viivistena 18,08 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid alates kostjale lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (periood 29.06.2018 kuni 10.12.2018) ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid
§ 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 594,57 eurot, millest põhivõlgnevus 500 eurot, intressid 66,49 eurot, viivised 18,08 eurot, lepingu ülesütlemise tasu 5 eurot ja korduva võlateatise tasu 5 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt päevas alates
- detsembrist
- KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt, isiklikult, kätte toimetatud. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 101 lg 1 p 1 ja p 6,
§ 94
lg 1,
§ 108
lg 1,
§ 113
lg 1,
§ 158
,
§ 113-2 lg 2 p 1 ja Ts
MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 500 eurot, intressid 66,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,08 eurot, lepingu ülesütlemise tasu 5 eurot ja korduva võlateatise tasu 5 eurot, kokku 594,57 eurot ning viivised alates 11. detsembrist 2018 kuni põhinõude summas 500 euro täitmiseni
§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt Ts
MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulude summas 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud 125 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 120 eurot või 144 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on esindaja kulud summas 120 eurot vajalikud ja põhjendatud. 3
(4)2-18-122931 TsMS § 174 lg 10 alusel, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p16). Hagiavalduses puudub hageja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada muul põhjusel. Äriregistri andmetel on hageja käibemaksukohustuslane ja seega saab käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 245 eurot (125+120). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 245 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
§ 113lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab Ts
MS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
§ 113lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)